Vox Populi

Kas eesti keele reegleid võiks leevendada?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

nii on ja nii jääb     kodanik  13.12 kell 16:37
Eesti keel ja eesti meel
jätke euroopa hullusest küll kaugemale !
Ja koolides tuleb rakendad ilukirja kirjutamist -eesti keele maalimist

keelest arusaamine     Ametnik  13.12 kell 16:28
Keel muutub paratamatult, kuid keele reegleid ei saa suvaliselt muuta ja ignoreerida. Küsimus on keelest arusaamises. Juba praegu on paljudest tekstidest raske või võimatu aru saada. Näiteks: täiendeid ja sihitisi. alust ja öeldist ning teisi lauseliikmeid kasutatakse suvalistes seostes teiste sõnadega, mis muudab laused mõttetuks või valesti arusaadavateks.

Pisut ja ettevaatlikult...     Emil  13.12 kell 16:07
Tere
Väga ettevaatlikult ning kiirustamata, järgides keeles toimuvaid muutusi, reegleid mitte ainult ei võiks, vaid aeg-ajalt lausa peaks muutma ja kohandama areneva keele suunas. Muidu võib juhtuda, et keel jääb isegi teaduslik-tehnilisele arengule jalgu!
Soome keele reegleid ilmselt "kammitsetakse" rohkem: rahvas ammu ei nimeta kas või numbreid nii, nagu reeglid seda ette näevad! Suuliselt kõlavad need soomlase suust märksa eestipärasemalt! Eesti keel polekski ilmselt välja kujunenud omaette keeleks, kui oleksime "kivistunud reeglitest" aina kinni pidanud. Eesti keel erineks soome keelest palju vähem, kui saaremaa murre või võrukeel, setokeelest rääkimata! Lihtne näide: perfektselt kirjutada inglise keeles oskavad ainult VÄGA_VÄGA HEA hariduse saanud inglased ja... välismaallased, kes seda võõrkeelena põhjalikult õppinud! Kesk- (või alla selle) haridusega inglased või ameeriklased pahatihti isegi loevad hädavaevu, kuna kirjapilt ja hääldus nende peades "ei haaku", "ei jookse kokku / ühte"!

Keel     Tõnu  13.12 kell 16:07
Tõepoolest toimub praegu keele arengu nime all hoopis taandareng. Kuna on nii palju keeleoskamatuid, siis tehakse järeleandmisi ja lubatakse kirjutada niiviisi, nagu varem ei lubatud. Peaks hoopis rahvast rohkem harima. Ja üks lõbusam näide - väga levinud on heakskiitev väljend "Supper". Supper on pigem supikeetja nimetus, õige on ikka Super. Või siis sõna "kohv" ütlevad paljud nimetavas käändes "kohvi". Kuigi see olekski vast õigem, sest mujal maailmas ongi sellime nimi sel joogil - caffe, kahvi jne. Väga ärritab massiline "ka" kirjutamine kahe aa-ga, nagu Mina kaa, mulle kaa. Facebook on täis selliseid kirjaoskamatuid.

     edasi  13.12 kell 16:03
"...ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi..."
Erik võiks vahel võtta ka tagasi - kui edasi juba liiga paljuks läheb.

reeglid     Mann  13.12 kell 14:37
Ei poolda kogu aeg järelendmiste tegemist. Funktsionaalse lugemise oskus ja õigesti kirjutamine peaksid ikka gümnaasiumiharidusega inimesele üheaegselt teostatavad olema.Oleme ju kogu aeg uhkusega rääkinud, et eestlased on kirjaoskaja rahvas juba 17.sajandist saadik. Mis küll Forselius ütleks, kui seda kõike kuuleks ja näeks. Aga vaadates kõike seda, mis ümberringi toimub, siis kätte on jõudnud uus massikultuuri ajast ja massidega manipuleerimist on ennegi väga edukalt kasutatud. Milleni see kõik viinud on, seda suudab mõista see, kes oskab ajalugu vaadata.

Keel     Kuulaja  13.12 kell 14:25
Kindlasti! Kokku -ja lahtikirjutamisel võiks suurem osa sõnu lahti kirjutada. Õigekirja kirjutamisel ei peaks tähti nii püüdlikult siduma, kui sõnade vahe on piisavaks jäetud. Eesti keeles on väga palju sõnu, mida kasutatakse valesti. Näiteks: õige ja õieti, küüs ja küün jne. Veider on ka, kuidas kõik istvad arvuti taga, õige oleks, et istutakse ikka arvuti ees! Neid kummalisi lauseid on veel, mis hetkel ei meenu.