Vox Populi

Mida tuleks töötuskindlustussüsteemis muuta?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Maksumaksjal ongi rohkem õigusi     Lihtne tööline  21.06 kell 10:16
Tere! Eile helistas eetrisse autot juhtiv daam, kes välismaalt töölt tulles eeldas, et peaks saama Eesti riigilt toetust, miks mina lihttööline väiksema palgaga kindlasti, peaksin maksma kinni sellise inimese kindlustuse, kes ise meie riigile makse ei maksa ja saab kena elu elada teises riigis sooja päikese all kõrgema palgaga?

Tavaline kottimine     Katariina  20.06 kell 16:12
Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse § 3 ei ole kindlustatu isik, kes on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus. See tähendab muuhulgas ka seda, et kui inimene jääb töötuks, kuid ta lolli peaga on lasknud ennast valida mõne külaseltsi, kassiklubi, tantsuringi või korteriühistu juhatuse liikmeks, siis teda töötuna arvele ei võeta, ammugi ei maksta talle mingit hüvitist. Hoolimata sellest, et tolle klubikese või seltsikese juhatuse liikmena ta mitte mingit tasu ei saa. Olen elu jooksul kaks korda olnud töötu, mõlemal korral oli mul õigus saada ka hüvitist, ja pean tunnistama, et ilma selleta oleksin äärmisse kitsikusse sattunud, ja ühes minuga ka minu alaealised lapsed. Esimesel korral leidsin töö paari kuu pärast, teisel korral läks aega pea pool aastat. Mõlemal korral uuriti eriti põhjalikult, ega ma mõne MTÜ-ga kuidagi seotud ole. Tegelikult olen küll, aga nüüd juba teadlikult väldin seda, et mind mõnesse juhtorganisse valitaks, isegi mitte revisjonikomisjoni liige ei tohi olla, muidu oled kohe kindlustamatu isik. Olen pisikese paarikümneliikmelise hobiklubi liige. Aga ainult lihtliige – mitte mingil juhul ei kandideeri ma ei juhatusse ega revisjonikomisjoni. Ka meie korteriühistu liikmed on mulle pannud ette järgmisel üldkoosolekul juhatusse kandideerida. Keeldusin – sest võimalus, pean järgmisel töötuks jäämise perioodil koos lastega kuuse alla kolima, ei tundu just meeliülendav. Tänane töötuskindlustussüsteem sõna otseses mõttes karistab inimesi, kes natukenegi on aktiivsed, kellel on mingi hobi või tegevus lisaks tavalisele töönühkimisele. Miks normaalselt aktiivseid inimesi nõnda kottima peab, jääb arusaamatuks. Kui sa oled töö kaotanud, siis mil moel elad sa selle kriitilise perioodi kuidagi kindlamalt ja paremini üle, kui sa juhtumisi oled mingi hobiklubi juhatuse liige või korteriühistu revident? Kuidas see teadmine töötuksjäänut aitab ja toidab?

Seda virinat     Kuulaja  20.06 kell 15:30
Ei saa nendest töötavatest pensionäridest aru, kes virisevad mingi 50-60 euro pärast, mis neilt ära võetakse. See palk koos pensioniga kokku on üsna korralik, kust hakatakse ära võtma. Saage aru, et riik hoiab teid nagu kullatükke, et te saate töötada, saate palga ja pensioni, rääkimata igasugustest muudest soodustustest. Istuge siis parem kodus ja elage vaid pensioniga, kui pisut palgast loovutada!

Kas proportsioonid on riigis paigas?      Arstide null vastutuse loo kommentaariks   20.06 kell 15:29
Eesti arstid tapavad aastas ametliku statistika kohaselt 2500 inimest, mis on tõusnud viimase 5 aastaga jämedalt 1500 inimese võrra. Tegelikud numbrid on kordades suuremad mõistagi. PPA kulutab mõnekümne hukkunud inimese tõttu pool miljardid kiirusemõõtmise teenusele oma täieliku töövõimetuse juures. Samal ajal arstide täiesti piiramatu inimeste tapmise masina juures pole mitte mingi võimalust isegi roimareid kuidagigi vastutusele võtta. Kas midagi pole jälle maailma haldus-suutmatumas riigis valesti läinud summade juures mida "tervishoiusüsteem" sarnaselt pooltiseisüsteemile karistamatu ja piiramatult neelab väga küsitavate tulemsute ja eesmärkide juures?

     pensionär  20.06 kell 14:39
Pensionäridest töötajad ei pea küll maksma töötaja töötuskindlustust aga tööandja peab ikka maksma tööandjapoolset töötuskindlustust kuigi pensionäridest töötajatele ei laiene tööst ilma jäämise korral töötuskindlustuskaitse.


     Tiiu  20.06 kell 14:18
Mind huvitab see, kuidas üldse saab riigis kehtestada kindlustusseaduse, kus kellelgi on maksmise kohustus, aga saamise õigust ei tekigi.