Vox Populi

Kas Eesti muusika on konkurentsivõimeline?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

koorimuusika     Mann  01.10 kell 16:46
koorimuusika on, muu mitte.
Omal ajal oleks olnud Valgre, Oit jt tegijad. Tänapäeva kergemuusika ei ole.

Kummaline     küsimus  01.10 kell 16:46
Eesti estraadiscenele pole viimase veerandsajandi jooksul ilmunud mitte ühtegi rahvusvaheliselt vähegi konkurentsivõimelist häält. Sama lugu heliloojatega. Läbi ajaloo teistsuguse poliitilise olukorra puhul oleks selleks olnud võimeline Georg Ots ja teatud mööndustega ehk ka Joala või Veski, viimased küll liiga slaavilikule maitsele. Heliloojatest oleks mingi lootus olnud Valgrel või Kurmetil. Tänasel päeval on selles valdkonnas tühjus, uue loo kõlades millise kaasaegse eesti laulja suudate te hääle järgi ära tunda? karaoke, ei enamat.

EI     Insener  01.10 kell 15:55
Ei. Ja tänapäevane muusika on üldse saast, ka välismaine.

Kes teab?     arno  01.10 kell 15:55
Ja kui pole konkurentsivõimeline, st. pole mõtet eesti keeles kirjutada ega eestikeelsetele tekstidele laule kirjutada, siis lõpetame eesti keeles kirjutamise ja rääkimise ja eesti keeles laulmise ja emigreerume neisse riikidesse, kus konkurentsivõimelist tasu makstakse? Muusikud võivad ju ka ehitusel või koristajatena rügada, kui nad seda Skandinaavias või mujal konkurentsivõimelistes riikides teevad? Miskipärast on kohalike kontsertide andjaid igat masti kerge muusika artistide hulgas piisavalt ja nad pole tegevust lõpetanud. Ju nad siis ka sellise taseme juures kodumaal konkurentsivõimelised on ja kuidagi ikka ära elavad? Eesti süvamuusikat müüakse ju ka välismaal, aga selle konkurentsivõime kohta ei oska ütelda. Schubert polnud ka oma eluajal konkurentsivõimeline ja elas vaesuses nagu paljud impresionistidest kuntsnikud, kelle loomingu müügiga pärast nende surma paljud rikkaks said. Kunst pole ju masstoodang?

     Murjam  01.10 kell 15:55
Vabalt. Vaadake mis tuure teeb Trad.Attack - Järgmine peatus Jaapan.

Eesti muusika     kuulaja  01.10 kell 15:47
Absoluutselt mitte! On küll väiksed erandid (Pärt, Draakonid), aga enamus siinsest konnatiigist kaugemale ei pääse.Tänast meie popmuusikat on lausa paha kuulata - laulusõnadel puudub mõte ja seda lauset jäädaksegi kordama nagu kordama jäänud vinüülplaat!

Muusika     Kuulaja  01.10 kell 15:10
Selleks et vastata peame endalt küsima misasi on Eesti muusika. Kas mãlupulgalt tuleva fonogrammi saatel pōlve nōmsutavad artistid, on Eesti muusika. Niikaua kuni rahvas rōōmuga tarbib sedasorti pseudomeelelahutust ja nimetab seda muusijaks on lood samad nagu kãrbeste ja sōnnikuga. Miljonid kãrbsed ei saa eksida!

õiglane soov saada     tasustatud  01.10 kell 14:53
Eesti muusikal pole läinud kunagi varem nii hästi kui täna...

Aga Eesti muusikul ei ole õiglast tasustamist.Eesti keelne või eestis loodud looming võib leida endale koha raadios,kontserdi paigas..isegi enam vähem õiglase hinnaga( Eesti on väike),aga autorlus pole õiglaselt saanud tasustatud väljaspool raadiot ja kontserti ..
-see on tänane probleem.

Looja loob entusiastlikult,aga elab looja kohta nigelalt.

Seaduse andja:(e. parlament)pole olnud ammu enam tasemel, asjatundlik ,õiglane.
Selle asemel, et visata tuld juurde sektorites kus on niigi ülekuumenenud majandus,või kõrge konkurents(nn."odavad" üürimajad,tasuta transport,riigi parvlaevad,riigi rongid,riigile kuuluv lennufirma) võiks riik luua õiglaseid tingimusi ettevõtluseks. Jagada liinilubasid,ka veeteid(tänastes tingimustes anda rendile praamid,rongid), lennuväljad ja korjata kokku maksud.Mitte osaleda ise riigile kuuluva firmana konkurentsi pakkudes ...
Poliitikud, aga tahavad omada võimalust määrata erinevate riiklike firmade nõukogusid(endi seast) ja võimalust asuda "tasuvale tööle" riigi firmadesse kui enam valituks ei osututa.
Sotsialism

     Kuulaja  01.10 kell 14:51
Eestlased on tegijad juba tunnustatud aladel ja võikski neid tegevusi arendada: vaimulik koorilaul, looduslähedane regilaul, klassikaline koorilaul (aga siin on vaid mõned, kes viitsivad välismaale minna ja end peamiselt tööle ära kinkida). Aga pop, rock, räpp- see jäägu teistele rahvastele, just müüginumbrite ja tuntuse mõttes, siit ei tule Eestile midagi! Eestlaste probleem on peale vähese loodusliku ande ka enese killustamine saja erineva valdkonna vahel, võib-olla ahnusest. Ei taheta välismaal end täiendada ja tippu vedada. Paljud muusikud on ka otse öelnud, et ei viitsinud-raatsinud jah välismaal olla, nt Laura Põldvere, kes õppis ühe aasta USAs.

     Kuulaja  01.10 kell 14:45
Eplik mõtles ilmselt pop-ja rokkzanrit, seal ei ole tõesti eestlased konkurentsivõimelised. Ei ole võrreldavadki ameeriklaste või suurte muusikamaaďe UK ja Rootsiga, sest puudub vajalik hääleulatus,-tugevus, lavakarisma (tunneb end vabalt laval), laulusõnad on primitiivsed, ka räpparitel, aga lembelaulikutel seda enam. Ei ole noortes seda Gunnar Grapsi, Alenderi ja Joala taset ega häält. Viimati oli tõesti nn läänega võrreldav laul Leplandi Kuula eurolaulu finaalis, siis tundus, etsiit tulevad rahvusvahelised lepingud, kontserttuurid jne. Pärast teda ei ole midagi võrreldavat toimunud!