KUKU BLOG

Igaüks iseenda eest, kõik iseenda eest
17.03.2021  

Pole vist ühtegi suuremat või väiksemat liitu, kus aeg-ajalt ei tekiks erimeelsusi või naginaid. Nii polnud alati üksmeelsed neli musketäri ning pingeid tekkis ka nelja tankisti ja isegi nende koera vahel. Oleks ilmselt naiivne arvata, et Euroopa ühiskodus käituksid kõik 27 ka kõige hullema kriisi ajal üksmeelselt sõbralikult. Seda enam, et praegune täiesti jaburalt erakordne olukord on kõigist eelmistest liiga erinev ja seadnud piirangud Euroopa Liidu neljale põhivabadusele. 

 

Mäletate – kui me 2004. aasta mai esimesel päeval ärkasime, siis teadsime, et nüüd saame me Euroopas vabalt liikuda ja samamoodi vabalt saavad liikuda teenused, kaubad ning kapital. Ega see ei ole esimene kriis viimase aja Euroopa Liidus. Oleme üle elanud majanduskriisi, eelarvekriisi, Kreeka võlakriisi, rändekriisi ja isegi pehmemat sorti kliimakriisi. Ühendkuningriigi lahkumine oli ka kergekujuline šokk. 

 

Erinevalt praegusest tervise - ja ilmselt ka mingil hetkel meid uuesti tabavast majanduskriisist - ei tulnud aga nende eelnevate probleemsete perioodide ajal põhivabadusi piirata. 

 

Nüüd kisub asi juba emotsionaalselt viltu. Mõned vaatavad Brüsseli suunas ja ootavad kiireid ja tarku otsuseid. Nii, nagu väga paljud vaatavad siin Toompea suunas ja ootavad sedasama. Mõned liikmed teatavad Brüsselile, et ärge segage, me teame ja teeme ise. Mõned liikmed soovivad tipptasemel arutada kahtlustusi, justkui oleks Euroopa Liidus vaktsiinide jaotamisel ellu viidud ebavõrdset poliitikat. Ungari on juba tellinud viiruse vastu võitlemiseks vaktsiini Venemaalt ja Hiinast. 

 

Pulbitsevate tunnete ja suure poliitika taha kiigates näeme, et kõik taandub kahele lihtsale,  aga samas ka ülimalt keerulisele asjale: rahale ning hirmudele. Kahe Euroopa Liidus levinuma vaktsiini AstraZeneka ja Pfizeri ühe doosi hinnavahe on kõrgete euroametnike väitel seitsmekordne. AstraZeneka on lihtsalt odavam ja mitmed riigid eelistasidki vaktsiini, mida nüüd lihtsalt vajalikes kogustes toota ei suudeta. 

 

Täna on selle vaktsiiniga kaasnenud hirmud, mida ei ole suutnud tõrjuda ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon, ning üle kümne riigi on selle kasutamise üksikute ilmnenud tromboosijuhtude tõttu peatanud. Uus hoop niigi segasesse olukorda. 

 

AstraZenekaga vaktsineerimises kõhklejate või kahtlejate abistamiseks võiks ju nüüd välja nõuda teistsuguse tervisestatistika. Uurida, kui palju on esinenud tromboosijuhtumeid enne vaktsineerimist. Neid enne ja pärast arve võrrelda. 

 

Kas siis kriisis on kõik ühe, üks kõigi või igaüks enda eest? Õige, ent vähekonkreetne vastus on, et ilmselt nii ja naa. Samuti õige, ent veidi konkreetsem vastus on see, et Euroopa Liitu pürgivates kandidaatriikides valitseb tõsine vaktsiininappus. Moldova ja Gruusia näiteks said esimesed vaktsiinid, ja sedagi suures osas Lääne partnerite toel, kätte alles nädalapäevad tagasi. 

 

Lõpuks võib positiivsena märkida seda, et viiruse, vaktsineerimise, toetuste, väärinfo, küberturvalisuse, tehisintellekti ja kliimaneutraalsuse arutelud hoiavad Euroopa Liitu ja selle juhte nii üksikult kui ka üldiselt vormis. Mingit aega unelemiseks lihtsalt ei ole.  


Eelmisele lehele