KUKU BLOG

Viirus ei sure homme ja kool ei alga augustis
22.03.2021  

Viiruse pandeemia lõpeb kolme nädalaga. Selline „uudis“ avaldati aasta tagasi sadades portaalides. Allikana oli märgitud üks Briti tuntud epidemioloog. Sajad tuhanded inimesed võtsid moonutust tõepähe, sest me kõik ju soovisime aasta tagasi ja soovime ka praegu seda uskuda. Tegelikult ütles Briti teadlane aasta tagasi, et epideemia kogub kolme nädalaga hoopis hoogu juurde. 

 

Sarnaseid väänatud, et mitte öelda valeuudiseid, on koroona-aastaga levitatud ja levinud kümneid tuhandeid. Ilmselt enamgi. Meie niigi keeruline meediamaailm on muutunud lausa põrgulikuks sigrimigriks. Üle-võrgu koolitunnid ja koosolekud, virtuaalsed teatrietendused ja näitused, uuringutest ja statistikast kaela sadavad arvud, vastuolulised teated vaktsiinide kohta...

 

Kuidas näiteks suhtuda teatesse, et C-vitamiin on viiruseajastul äärmiselt vajalik? Muidugi on, vitamiinid on vajalikud ka viirusevabal ajastul – see on tõestatud ja ehkki leidub kusagil maailmas ilmselt ka vitamiinivastaseid, pole nende hääl õnneks kuigi edukalt massiteadvust mõjutama pääsenud. Kuidas aga suhtuda teatesse, et C-vitamiin on viirusetõrjes edukam, kui vaktsiin? Seda väidet on vaktsiinivastased levitanud maailma suhtlusvõrgustikes palju edukamalt. Mina ei ole leidnud selle väite kinnituseks paraku mitte ühtegi allikat ja seepärast manustan ma vitamiine ja ei karda vaktsiini. Kindlasti ei asenda ma aga ühte teisega. 

 

Mil moel piltlikult kirjeldada tänast meediamaailma?

 

See on nagu Rootsi laud – tuntud toidu serveerimise viis – kus söögid ja joogid pannakse lauale ja iga sööja valib siis endale roa. Meediamaailma Rootsi laual on küll sadu erinevaid kausikesi ja suupisteid, aga puuduvad informeerivad sildid, millega on tegemist. Kas pakutav on soolane, hapu, magus või terav, kas tegemist on liha, kala, taime või taignaga? Võta siis kinni ja tee selgeks, mida sellelt lauakeselt enda taldrikusse tõsta ja seda maitsta ning mida mitte.

 

Tegemist ongi keerulise teadusega, mille algtõdesid peaksime me kõik teadma. Seda tänuväärsemad on eelkõige noortele suunatud algatused, mis aitavad meediaharidust kasvatada. Täna algas Eestis juba kolmandat aastat korraldatav ja eelkõige koolidele suunatud meediapädevuse nädal. Selle teemadeks on inforuumis valitsevate ohtude mõistmine ning nutimaailma ja pärismaailma vahel tervisliku tasakaalu otsimine. Kindlasti ärgitas noori meediamaailma ohtudele mõtlema ja neid mõistma ka Rahvusraamatukogu kampaania, mis kutsus noori üles osalema kõige tõetruumate valeuudiste üle-eestilisel konkursil. 

 

Noored olid tõeliselt nutikad ja mõned nende libauudiste pealkirjad kõlasid suisa usutavalt. 

Näiteks: „Seoses erakordselt talvise talvega leidub tänavu Eestis polaarseid võõrliike“. Või siis: „Eesti suurim rändrahn murenes“. Ja see: „Alates 2026. aastast hakatakse Eestis vastsündinuid kiibistama“. 

 

Faktikontrollist on saanud ajakirjanduse oluline tööriist valede päevavalgele toomisel ja nende ümberlükkamisel. Paraku leitakse vastumürgile väga kiiresti ka uus mürk – selles mõttes on meediamaailm sarnane viirusega. Vaktsiinide kiuste leiutab viirus üha uued tüved. Samamoodi kasutatakse infosõdades üha rohkem kuritahtlikku faktikontrolli. See on tegevus, millega valeinfole lüüakse faktikontrolli tempel eeldusel, et selliselt märgistatud infot keegi enam ei kontrolli ja selles ei kahtle. 

 

Niisiis tähelepanu! Doktor Google juurest võib ju ka keerulistel aegadel abi otsida, aga päris perearst aitab kindlasti paremini. Ja ei maksa uskuda või veel vähem levitada teadet, et sellel aastal algab kool taas mitte 1. septembril vaid juba 1. augustil.

 

Soovin kõigile selget pead!


Eelmisele lehele