KUKU BLOG

Pandeemiast puutumatu Putin
24.03.2021  

Viirus on muutnud meid kõiki ja justkui kõike meie ümber, aga ühte mitte – idas asuva naaberriigi juht Vladimir Putin on pandeemiale vaatamata samasugune Putin. Kreml avaldas lustakad videokaadrid sellest, kuidas Venemaa 68-aastane president veetis nädalavahetusel koos kaitseminister Sergei Shoiguga aega Siberis – rallis roomikmaasturiga okste raginal taigas ning ukerdas köissillal üle jäätunud jõe. Maailma ühe agressiivsema riigi kaitseminister tutvustas ülemusele heldinult oma salahobi. Selleks ei ole täpsuslaskmine ega lõhkekehade valmistamine. Üldsegi mitte! Idanaabrite sõjaminister voolib hoopis kuivanud okstest süütuid puukujukesi.

 

Enne pandeemiat, mis on tänaseks Venemaad ja sealseid inimesi ning majandust tõsiselt räsinud, juhatas Putin paraplaaniga lennates kureparve õigele teele. Silitas sealsamas Siberis „täiesti metsikut“ Amuuri tiigrit. Ning sukeldus Musta mere põhja, kust tõi „täiesti juhuslikult“ kaldale „imeliselt säilinud“ iidse amfora. 

 

Selle Putini pehmema poole taga näeme me igapäevaselt tema karmimat poolt. Venemaa opositsiooniliider Aleksei Navalnõi on trellide taga. Ida-Ukrainas käib endiselt sõda. Krimm kuulub ametlikult Venemaale. Osa Gruusiast on okupeeritud. Vene sõjaväe tegevus Süürias nõudis sadade naiste ja laste elusid. Viimasel nädalal on Venemaa juht teravalt rünnanud Euroopa Liitu, Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike. USA president tunnistas vastutasuks moka otsast, et peab Putinit mõrvariks. Ühendkuningriigid nimetasid just Venemaad kõige akuutsemaks otseseks ohuks. Tänasel NATO tippkohtumisel kutsus just selle riigi välisminister Dominic Raab partnereid üles astuma ohu vastu, mida kujutab endast Venemaa, ja üheskoos tagama, et Venemaa seisaks oma vaenuliku tegevuse eest silmitsi reaalsete tagajärgedega.

 

Meie oleme üks Inglismaa partnereid. Ja inglismaa üks meie tugevamaid liitlasi. Aga mida me peaksime sellest kõigest arvama, elades ise siin Putini Venemaa kõrval?

 

Uut hirmu ei tohi oma hoovi lasta, aga oma riigi kaitset ei tohi unarusse jätta ka tervisekriisi ajal. Teisipäeval arutas Eesti parlament riikliku tähtsa küsimusena just meie sõjalist jätkusuutlikkust ja vähemalt minul jäi istungit jälgides mulje, et rahvaesindajate enamus on valmis säilitama kaitsekulutused senisel tasemel, ehkki eelkõige meditsiin ja mõned majandusharud vajavad täiesti põhjendatult toetust juurde. 

 

Praegu on Eesti kaitsekulud 2,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ütles parlamendile otsesõnu – kaitsekulude senise taseme säilitamine võimaldab meil olla vastase jaoks jätkuvalt valusad ja ohtlikud. Sellest allapoole minek tähendaks kindrali sõnul paremal juhul arengu külmutamist. Muidugi ütleb ka lihtne matemaatiline tehe, et kui SKT väheneb, siis väheneb ka sealt protsendiga mõnda valdkonda suunatud raha hulk. 

 

Võrdluseks – Venemaa kaitsekulutused on 3,9 protsenti. Hiljuti Mägi-Karabahhi alad armeenlastelt tagasi vallutanud Aserbaidžaanil 5,4 protsenti – isegi rohkem, kui pidevas sõjalises ja terroriohus elaval Iisraelil. 

 

Olen püüdnud oma päevajutlused lõpetada positiivselt ja püüan seda teha ka täna. 

 

Mitmed uuringud kinnitavad, et gümnaasiuminoorte huvi kaitseväes teenimise vastu on viimasel aastal kasvanud. 80 protsenti Eesti elanikest usaldab meie kaitseväge. 

Kaitsevägi omakorda kinnitab, et on käimasolevas viirusesõjas valmis kohe appi ruttama, kui seda vaja peaks minema. Loodame, et seda vaja ei lähe, aga hea teada ikkagi. 

 


Eelmisele lehele