KUKU BLOG

Unistus vabast Valgevenest
25.03.2021  

Kujutage ette, et politsei võtab paari kuu jooksul kinni üle 30 000 inimese vaid selle pärast, et nad avaldavad häälekalt oma arvamust, nõuavad vabadusi ja tahavad eluaegsest riigipeast lahti saada. Kujutage ette, et paari kuu jooksul võetakse kinni sama suur hulk inimesi, nagu on Saaremaal elanikke. Või Järvamaal. Kujutage ette, et vanglas on teenitud karistust kandvate kurikaelte kõrval 400 inimest, kelle ainus süü on soov avaldada arvamust ja nõuda elementaarseid vabadusi, mida kohus pidas kriminaalseks riigivastaseks teoks. Sama palju, kui on Ruhnu saarel elanikke. Kaks korda niipalju, kui on Loksa linnas elanikke. 

 

Selline riik on olemas. Ja mitte kusagil kaugel Kagu-Aasias. Selline riik asub Euroopa südames, meist veidi rohkem kui viiesaja kilomeetri kaugusel. Seda riiki juhib juba 27 aastat president Aleksandr Lukašenko, kes lasi ennast möödunud aasta augustis kuuendat korda riigipeaks valida. Lasi valida on just õige termin, kuna ta isegi ei püüdnud ulatuslikke valimisvõltsimisi seekord varjata. Milleks, kui protestijad saab ju kumminuiadega siniseks peksta ja aktiivsemad neist vangi saata. 

 

Ja lugupeetud ajakirjanikud! Valgevenes on ju suurepärane loodus – ürgmetsad ja metsikud piisonid, suurepärane arhitektuur, suurepärane folkloor, suurepärased IT-ettevõtted. Aga teie kirjutate mingitest absurdsetest vabadustest ja vabadest valimistest. Kahjustate meie imekaunist riiki. Selliseid pöördumisi on Lukašenko teinud diktaatorikepiga vehkides kümneid. Täna istub Valgevene vanglates riigivastase tegevuse eest 12 ajakirjanikku. 

 

Muide, üha rohkem lekib diktatuuririigist infot vangide massiliste piinamiste ja mõnitamiste kohta. Levivad kuuldused, et rahumeelsetel meeleavaldustel kinni peetud protestijad on teadlikult paigutatud arestikambritesse, kus ees koroonaviirusega nakatunud. Kui selline tegevus ei ole kuritegu oma rahva vastu, siis mis see on? Kurjategijaks võib Valgevenes saada aga hoopis lihtsamaltki. Piisab, kui sa kannad valget jopet ja punast vihmavarju või valgeid pükse ja punast jopet. Need on vaba Valgevene lipuvärvid ja nende värvide kasutamine on paremal juhul kumminuia vääriv provokatsioon riigivõimu vastu. Hullemal juhul vanglat vääriv kuritegu. 

 

Täna tähistab üheksa miljoni elanikuga Valgevene priiuse päeva. Just sellel päeval 103 aastat tagasi kuulutati välja Valgevene Vabariik, mis kestis küll üsna üürikest aega. Muidugi on Valgevene keeleliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Venemaaga. Venemaa praegusele võimule on omakorda kasulik näidata, kuidas Valgevene miilits meeleavaldajaid peksab ja neil massiliselt käsi raudu paneb. Hoiatuseks oma protestijatele. Ja justkui tõendamaks, et lääneriikide sanktsioonid ja Euroopa poliitikute protestid on, teate küll seda rahvalikku väljendit „nagu ... vastu siledat seina“. 

 

Aga Valgevenemaa ei ole Venemaa osa, vaid Euroopa keskel asuv iseseisev riik, mida juhib diktaator. Sellepärast ei saa ja ei tohi me oma naabrit unustada ja tema rahva saatusesse ükskõikselt suhtuda.

 

Muidugi võib Euroopa Liit kehtestada Lukašenko toetajate ja oma rahva represseerijate vastu sanktsioone. Nendel on oma mõju, aga aeg on näidanud, et mitte liiga suur. Muidugi on oma mõju rahvusvahelisel tasemel tõendite kogumisel Valgevenes toime pandud inimõigusrikkumiste kohta. Aga seegi mõju ei ole täna ülemäära suur. Kindlasti on oma mõju kodanikualgatuse projektide toetamisel, mille üheks eestvedajaks on idapartnerluse raames Eesti. 

 

Lõpuks on Valgevene saatus siiski Valgevene rahva kätes. Meie saame ja peame neid julgustama. Kasvõi sellega, et me räägime Lukašenko režiimi sigadustest ja ei lase neil ununeda. 


Eelmisele lehele