KUKU BLOG

Rahu – kohalikud valimised tulevad
29.03.2021  

Üllatavalt hüppas meediasse arutelu selle üle, kas oktoobrikuised kohalikud valimised tuleks edasi lükata. Seda juhul, kui pandeemia järgi ei anna või kui viirus uhub meid üle üha uute lainetega. Sellise arutelu ajendiks sai ilmselt Soome otsus lükata aprilli keskpaika kavandatud kohalikud valimised kaks kuud edasi - juuni keskpaika. Oktoobrikuuni on veel aega küllalt, vahepeal on suvi ja vananaistesuvigi, ning selles mõttes näib sügiseste valimiste võimalik edasilükkamine praegu asendustegevusena. 

 

Kuidas selline teema üleüldse esile kerkis? Võib ju kahtlustada, et tegemist on poliitilise spinniga, mille taga on toetust kaotanud Keskerakond. Sama mõtterada pidi edasi liikudes peaks toetust nautiv Reformierakond kindlasti valimiste edasilükkamise vastu olema. Kui aga mängida sügiseste valimiste edasilükkamise mõttega, siis on nüansse, millega tuleks juba üsna varsti tegelema hakata. 

 

Põhiseadus lubab valimised edasi lükata ehk valitavate võimuorganite volitusi pikendada siis, kui riigis kehtib erakorraline või sõjaseisukord. See tähendab üheselt, et demokraatlikus riigis ei ole võimalik keskenduda erakondade poliitiliste programmide tutvustamisele või valimisi füüsiliselt läbi viia. Kas viirus ohustab põhiseaduslikku korda? Koroona ei ohusta otseselt põhiseadust, ehkki piirab või riivab nii mõndagi alusseadusega kehtestatud vabadust. 

 

Mõned parlamendiparteide poliitikud on viidanud Eesti e-valimistele, mida Soomes ei ole. See tähendab muuhulgas võimalust valida ilma kodust lahkumata. Eeldusel, et kodus on töökorras ID-kaardi lugejaga arvuti. Stopp! E-valimised on suurepärane tehnoloogiline lahendus, aga arvud näitavad endiselt vajadust valimiskastide ja nende ajutiseks koduks olevate valimisjaoskondade järele. 

 

Eelmistel kohalikel valimistel oktoobris 2017 hääletas arvuti kaudu 32 protsenti, 2019 märtsis riigikogu valimiste ajal oli e-hääletajaid kõigist valimistel osalenutest 44 protsenti. Laias laastus tähendab see, et pooled valijatest soovivad ikkagi minna jaoskonda. Kinnisesse üldiselt ventileerimata ruumi, kus on valimiskomisjon, vaatlejad ja teised valijad. Ning lasta siis selles kinnises ruumis täidetud või siis soditud sedel valimiskasti. Ka seadus kohustab võimaldada valimiskasti juures hääletamist. 

 

Pandeemiast tuleneb valimistele tegelikult hoopis suurem hiiliv oht ja see on valimiskampaaniate korraldamine. Igasugustele massiürituste piirangutele vaatamata tekib valimiste eel poliitikutel kiusatus neid kui mitte rikkuda, siis vähemalt tõlgendada. On erakondi ja poliitikuid, kellel on raha. On erakondi ja poliitikuid, kellel on rohkem. On neid, kellel on vähe. Raha ja valimiskampaania vahel on paraku võrdusmärk.

 

Need, kellel raha on, püüavad valijate meeltesse tungida väli-, tele-, raadio-, lehe- ja veebireklaami kaudu. Need, kellel raha on vähem, käivad valijate uste taga kobistamas või jagavad turuväravas pastakaid ja näopildiga postkaarte. Kohalike valimiste eel on kohalike elanike kohalikku kultuurimajja kokku ajamisest saanud traditsioon. Mida selle traditsiooniga peale hakata siis, kui viirus ei anna järele ja piirangud ei leevene?

 

Täna julgen ma küll arvata, et lõplikult ei jää vahele suvi 2021 ja edasi ei lükku ka kohalikud valimised oktoobris 2021. Võib-olla on lihtsalt valimisjaoskondi tavapärasest rohkem ja ilmselt peavad e-valimiste turvajad olema tavapärasest suuremas valmisolekus. 


Eelmisele lehele