KUKU BLOG

Selg valge?
01.04.2021  

Naljapäeva traditsioon on väidetavalt tuhat ja rohkemgi aastat vana. Kestab kõigele vaatamata siiani ja kohati edukalt. Lapsed tõmbavad mind juba aastaid 1. aprilli hommikul, mil ma poolunisena tööle hakkan ruttama, haneks pähe kulunud „sul on pükstes auk“ naljadega. 

 

Mind ja nii mõndagi minu kolleegi teeb naljapäev aeg-ajalt aga hoopis pahuraks. Sellel päeval hakkavad arvuti kirjakasti üksteise võidu saabuma kümned ja kümned libapressiteated, millest mõned ajavad haigutama ja milledest nalja või isegi selle alget võib leida vaid vähestest. Neid teateid, mis tunduvad esimesel pilgul peaaegu tõepärased, on kahjuks üksikuid.  

 

Mõned näited tänasest päevast. 

 

Valitsus otsustas, et alates esmaspäevast kehtib maskikandmise kohtustus ka e-poodides. Klient peab enne ostu veebikaamera kaudu tõestama, et kannab maski. Nojah. Head mõtete linnast Tartust tuli kohe mitu hädist naljakatset. Ülikool teatas, et apteekriks soovijad pääsevad alma materisse siis, kui neil on ette näidata 30 taimega herbaarium. See asendab bioloogia-keemia erikatse või matemaatika riigieksami. Ühtlasi avab Tartu ülikooli arvamusliidrite magistriõppe. Nojah. 

 

Vabaühendus Korruptsioonivaba Eesti teatas, et tõi sarnaselt koroonarakendusele HOIA turule korruptsiooniradari rakenduse, mis tuvastab ümbruskonnas olevad korrumpeerunud tegelased nende halva hingeõhu kaudu. Erakond Eesti 200 teatas, et teeb kohalike valimiste eel välireklaami kampaaniat ka Tokyos, Londonis ja New Yorgis. Tartu ülikooli muuseum lubas aga algatada Liivi sõja ajal purustatud Toomkiriku kellatornide taastamise ja ehitada Toomemäelt Eesti Rahva Muuseumini kulgeva köisraudtee. Selles viimases teates on tunda isegi veidi loovust. Aga ikkagi – nojah. 

 

Teisi arvustada on teadupärast alati lihtne. Seepärast püüan meenutada, milline mind ennast haneks tõmmanud aprillinali meelde on jäänud. Aastaid tagasi jätsid kolleegid uudisteagentuurist mulle töölauale sedeli telefoninumbri ja kirjaga „proua Jänes palus tagasi helistada“. Selliseid kirju jätavad ajakirjanikud oma kaaslaste laudadele mitu korda päevas. Valisin numbri ja palusin proua Jänest. Toru visati ära. Helistasin uuesti ja palusin proua Jänest. Te helistate Tallinna loomaaeda, kõlas toru teisest otsast solvunud naishääl. 

 

Lätlaste päevaleht Diena viskas mõne aasta eest tõeliselt intelligentse vimka ja avaldas 1. aprilli numbris riigisaladuse templit kandnud üksikasjaliku plaani sellest, kuidas Läti armee kavatseb vallutada Ruhnu saare. Järgmisel päeval, mis ei olnud enam naljapäev, korjasid selle uuriva ajakirjanduse rüüsse kootud libauudise tõepähe üles Eesti ajakirjanikud, haistes kahe naabermaa vahel suuremat poliitilist skandaali. Kahe naaberriigi välisministeeriumitel kulus kõvasti energiat, et veenda usinaid Eesti ajakirjanikke: tegemist oli Diena aprillinaljaga. 

 

Nalja tuleb teha ja nalja peab saama ka enne ja pärast 1. aprilli. Aga nali peab olema naljakas. 

 

Mina soovitan teile aga, et vaadake enne kodust välja minemist peeglisse. Igaks juhuks. Veendumaks, et ega teil äkki selg valge ei ole. 


Eelmisele lehele