KUKU BLOG

Kui Lenin oleks elanud kauem
12.04.2021  

Mis oleks juhtunud, kui bolševike juht Vladimir Lenin oleks elanud kauem? Pean tunnistama, et ei ole sellele kunagi varem mõelnud, sest see pole ju üldse oluline. Ja kui Lenin olekski elanud kauem kui 54-aastaseks, poleks see ajaloo kulgu kuigivõrd muutnud. Terror, vangilaagrid ja agressiivne välispoliitika olid Venemaal Lenini ajal ja pärast teda. Miks ma sellisest jaburusest täna üldse räägin?

 

Eestis tegutseb tuntud luuletaja Puškini nimeline instituut, et edendada siin vene keelt ja kultuuri. Pealtnäha täiesti normaalne kultuurinähtus demokraatlikus ja avatud riigis. Meie riiki, keelt ja kultuuri tutvustav Eesti Instituut tegutseb ju ka Soomes ning Ungaris. Puškini instituudiga on asi siiski veidi teistmoodi – vähemalt niimoodi väidab kaitsepolitsei juba aastaid. Täna avaldatud aastaraamatus viitab kapo taas sellele instituudile ja toob näiteks Venemaa mõjutustegevuse. Puškini instituut otsib muuhulgas Eestis elavaid huvilisi noori ja ärgitab neid osalema Kremli organiseeritud ajalookonkurssidel. Kaitsepolitsei aastaraamat loetleb ka mõned teemad, millele noorte mõtteavaldusi oodati. „Kui Lenin oleks elanud kauem“, oli vaid üks nendest. Lisaks võis oma mõtteid jagada esseedes, mis olid pealkirjastatud „1917. aasta revolutsioon“, „Võidu hind“ ja „Nõukogude Liidu lagunemine“. 

 

Eestlasi jätavad sellised Moskvast ette kirjutatud esseede teemad külmaks. Meie riigile need ohtu ei kujuta. Aga häirivad on tänase Venemaa katsed meie ühiskonda lõhestada. Üheks selliseks lõhestuspoliitika projektiks on II maailmasõja teemaline propaganda. 9. mai on eestlaste ja paljude siin elavate venelaste jaoks erineva tähendusega kuupäev. Tuhka, las ta olla. Aga kui ühe Tallinna vene kooli juhtkonna heakskiidul levitavad õpilased omatehtud video „Pobeda 75“, pidades silmas mitte nõukogude automarki vaid II maailmasõja lõpptulemust, siis on see häiriv. Kui tänases Eestis elavad, õppivad ja kasvavad noored loevad Punaarmee vormis vene keeles ette stalinistlikke luuletusi, siis on see häiriv. 

 

Näete, ongi Venemaa mõjutustegevus kaudselt ka minu kaudu oma mikroeesmärgi saavutanud. 

 

Kapo viitab aastaraamatus sellelegi, et kakskeelne haridussüsteem soosib olukorda, kus just Venemaale õppima minek on paljudele meie noortele sundvalik. Sest nende eesti keele nigel oskus ei võimalda Eesti kõrgkoolidele mõelda. Ma küsin jälle: kuidas on aastal 2021 kevadel ikka veel võimalik lõpetada Eestis põhikool ilma eesti keelt oskamata? Ma luban, et esitan seda küsimust ka tulevikus. 

 

Koroona on piiriülest liikumist ning kogunemisi piiranud, aga veel mõne aasta eest käisid üle saja Eesti venekeelsete koolide ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad Venemaa korraldatud 

tasuta koolitustel Pihkvas, Peterburis ja Moskvas. Nii näiteks osalesid Kohtla-Järve, Narva ja Tallinna venekeelsete koolide õpetajad programmis, mille põhiteemaks oli 100 aastat pärast 1917. aastat: objektiivne tagasivaade minevikku ja õppetunnid tulevikuks. Pole raske oletada, mida need õpetajad hiljem oma ajalootundides sellest perioodist rääkisid. 

 

Me oleme küll Venemaa huvisfääris, aga kindlasti mitte Venemaa mõjusfääris. Seda lugesin ma täna avaldatud iga-aastasest kapo aastaraamatust välja. Püüdsin internetist tulutult leida Venemaa julgeolekuteenistuse FSB ja Venemaa luure peavalitsuse GRU aastaraamatuid. 

Ajakirja „Piirivalvur“ ehk originaalkeeles „Pograntišnik“ juures mu jõud rauges. Selliseid ülevaateid, nagu meie kapo aastaraamat või välisluureameti aastaraamat, Venemaal pole. Kui keegi leiab, saatke mulle palun teose internetiaadress. 

 


Eelmisele lehele