KUKU BLOG

Kuidas võita „võidupüha“
16.04.2021  

9. maini on jäänud veidi üle kahekümne päeva. Pronkssõdur seisab kindlalt Kaitseväe kalmistu väravas ja ootab austajaid. Neid, kes ei tähista 9. maid Euroopa päevana või kevadise nigulapäevana. Neid, kes ei tähista emadepäeva. Üheksas kuupäev on sellel aastal nimelt maikuu teine pühapäev ja emade meelespidamise päev. Paljudele siin elavatele venekeelsetele inimestele on aga 9. mai endiselt oluline võidupäev. Las ta olla. Ilmselt leidub mitte ainult tänavu, mil Teise maailmasõja lõppemisest Euroopas möödub 76 aastat, vaid ka saja aasta pärast mais neid, kelle jaoks on selle päeva tähistamine oluline. 

 

Kaks aastat tagasi oli päikesepaisteline 9. mai. Pronksmehe juurde käis toopkord lilli panemas ja Kaitseväe kalmistu aia taga pikniku pidamas üle 20 000 inimese. Viirust ei olnud ja end Georgi lintidega ehtinud punaseid nelke kandvate inimeste arv ületas kõikide siinsete meediakanalite künnise. Inimesed kalmistul olid rahulikud ja sõbralikud, politsei valvas korda küll, aga nii, et neid ei olnud näha. 

 

Eelmisel aastal oli juba viirus ja piirangud, aga need olid siiski veel üsna värsked. Pronkssõduri juurde käis lilli viimas ligi 5000 inimest. Neli korda vähem, kui aasta varem. Võib-olla aitas sellele kaasa ka Venemaa presidendi Vladimir Putini otsus jätta Moskvas Punasel väljakul ära traditsiooniline võidupüha paraad. Aasta tagasi, 9. mail 2020, mil osaliselt Venemaa inforuumis elavad inimesed tähistasid ümmargust 70 aasta möödumist nii-öelda „suurest võidust“, diagnoositi Eestis kaheksa uut koroonaviirusesse nakatanut. Jah, te kuulsite õigesti. Kaheksa, mitte 80, 180 või 1800. 

 

Peagi saabuv 9. mai on politseile paras pähkel mitmel põhjusel. Esiteks on pühapäev ja viirusest väsinud inimesed lähevad niikuinii õue kevadet nautima. Kes Narva rannapromenaadile, kes Toomemäele, kes Reidi teele, kes Georgi lindid rinnas Kaitseväe kalmistule. Fakt on see, et massikogunemiste piiranguid 9. maiks ei tühistata ja suurt võitu viiruse üle me tähistada ei saa. Tavapärasest teistsuguseks muudab maikuu teise pühapäeva politsei jaoks ka seik, et hiljutised meeleavaldused Toompeal ja Tallinna keskväljakul pälvisid kindlasti ka Pronksmehe austajate tähelepanu. Politsei ütles otsesõnu välja, et nendel miitingutel oli provokaatoreid, kes on julgeolekule tuttavad juba 2007. aasta aprillirahutuste ajast. 

 

Igasugune füüsiline piirang 9. mail Kaitseväe kalmistul tekitab paremal juhul trotsi ja pahameelt. Ma ei kujuta ette pilti, kuidas Pronkssõdur on piiratud aiaga ja selle ette on rivistatud mornide mundrikandjate ahelik. Kuidagi tuleb aga neid tuhandeid, loodetavasti mitte kümneid tuhandeid kalmistule minevaid inimesi aga ju juhtida. 2+2 vahemaa hoidmist ja rangelt kohustuslikku maskikandmist on sellel päeval selles kohas ilmselt võimatu tagada. Pealegi ei ole tegemist siseruumiga ega kauplusega. Kalmistu väravale silti „maskita klienti ei teenindata“ ei riputa. Ilmselt leiab ka saabuval 9. mail kalmistuaia taga nii mõnegi murul istuvad seltskonna, kus pudel käib viirusele vaatamata suult suule. 

 

Politseil on oma nipid ja oma nõksud. Mina neist nippidest ja nõksudest suurt midagi ei tea, ja kuna ma ei tea, siis ma usaldan. Venekeelsete inimeste jaoks populaarsed poliitikud võiksid aga nüüd oma mõju meie kõigi jaoks targalt ära kasutada. Öelda, et tähistame seda püha sellel aastal veel teistmoodi. 

Karjakaupa kogunemata. Sest karjaimmuunsust veel ei ole. Nad võiksid öelda lihtsalt kasvõi seda, et Pronksmeest pandeemia ei ohusta. Küll aga neid, kes teda austama lähevad. 


Eelmisele lehele