KUKU BLOG

Vaktsiin valeuudiste vastu
20.04.2021  

Vaba ajakirjandus on kõige tõhusam vaktsiin valeuudiste vastu. Täna avaldatud iga-aastane maailma ajakirjandusvabaduse indeks näitab paraku üsna sünget pilti selle vabadusega. Selle uuringu koostab soliidne ja usaldusväärne valitsusväline organisatsioon Piirideta Reporterid. Eelmise aasta andmed näitavad, et analüüsitud 180 riigist tuvastati suuremaid või veidi väiksemaid probleeme ajakirjandusvabadusega 135 riigis. See tähendab siis, et kolmveerandis maailma riikides pole ajakirjandus vaba või päriselt vaba.

 

Täna avaldatud mõõdik käsitleb ainult ajakirjandusvabadust, see ei mõõda ajakirjanduse kvaliteeti ega inimõiguste rikkumisi. Piirideta Reporterid jälgivad ajakirjandusega seotud kohtuasju, ajakirjanike tegevust reguleerivaid seadusi, riiklikult kontrollitud meediat, toimetuste läbipaistvust ehk siis nende tegevuse ja eesmärkide selgust ning arusaadavust. Mõned näited. On riike, kus ajakirjanikke on nende töö tõttu vangi pandud, neile peksa antud või isegi tapetud. Sellised juhtumid viivad need riigid ajakirjandusvabaduse tagumisse ehk musta värvi nimekirja. On riike, kus kirjutatud või kirjutamata seaduste järgi on ajakirjanduse jaoks keelatud teemasid, olgu nendeks siis näiteks valitsuse kritiseerimine või oluliste andmete salastamine. Need riigid satuvad vabaduseindeksi tagumisse punasesse värvitud nimistusse. 

 

Viimastel aastatel on nimekirja lõpp olnud eriliste muutusteta. Ajakirjandusvabaduse viimaseid kohti jagavad traditsiooniliselt Põhja-Korea ja Türkmenistan, riigid, kus lisaks ajakirjandusvabadusele puuduvad inimestel ka kõik teised vabadused. Venemaa on aastaid olnud 150. kohal. Maailmakaarti vaadates on kõik Eestist idapoole jäävad riigid valdavalt punased, Hiina oma 177 kohaga koguni musta värvi. 

 

Muide, Piirideta Reporterid uurivad ka ajakirjanike hinnangut enesetsensuuri kohta. See on keeruline teema. Nii mõnedki teist mäletavad ilmselt mõne aasta tagust verist rünnakut Prantsuse satiiriajakirja Charlie Hebdo toimetusse pärast seda, kui väljaanne avaldas pilapildid Muhamedist. Nüüd on paljud pressivabade maade ajakirjanikud usuteemade käsitlemisel ettevaatlikud. Pärast kahekümne aasta taguseid terrorirünnakuid New-Yorgi kaksiktornidele avaldasid paljud Ameerika ajakirjanikud arvamust, et terrorismist ei tohiks rääkida, kuna seda terroristid just soovivadki. 

 

Eesti on ajakirjandusvabaduse indeksis olnud aastaid üsna heal positsioonil - seekord 15. kohal, mõned aastad varem 11. kohal. Lõunanaabritest igatahes mitu kohta eespool, aga ajakirjandusvabaduse esikolmikusse kuuluvatest Norrast, Soomest ja Rootsist ikka tagapool. 

 

Muide, seekordse indeksi koostajad nimetasid eraldi inimeste teabele juurdepääsu dramaatilist halvenemist ja uudiste kajastamise takistamise suurenemist kogu maailmas. Võimud on koroonapandeemiat liiga sageli kasutanud selleks, et takistada ajakirjanike juurdepääsu informatsioonile. Samamoodi on kasvanud inimeste usaldamatus ajakirjanike vastu – segane ja vastandlik informatsioon kasvõi näiteks vaktsiinide võimalikest tüsistustest seda usaldust ei suurenda. Õnneks pole meil juhtunud nii, nagu juhtus Malaisias. Sealne valitsus kehtestas pandeemiale viidates võltsuudiste leviku vastase dekreedi, mille kohaselt on õige vaid valitsuselt lähtuv informatsioon. 

 

Vabadus tähendab alati ka vastutust. Ajakirjandusvabadus tähendab tohutut vastutust. See vastutus tähendab omakorda usaldust. Ja usaldus tähendab omakorda kontrolli. Nii keeruliselt lihtne see ongi. 

 

Jään huviga ootama järgmise aasta ajakirjandusvabaduse indeksit. 


Eelmisele lehele