KUKU BLOG

Tagasi NSV Liitu
21.04.2021  

Venemaa president Vladimir Putin pidas täna iga-aastase kõne olukorrast riigis, mille läbivaks teemaks oli tema juhitava riigi muutmine rikkamaks, tugevamaks ja sõjaliselt võimekamaks. Ajal, mil Venemaa ja Lääne vahelised pinged on sanktsioonide, luureskandaalide, küberrünnakute, vägede koondamise ja solvavate poliitiliste avalduste tõttu ilmselt viimase kümnendi haripunktis, keskendus Putin lubadustele. Nõukogude diktaatorile Stalinile omistatakse ütlus, et „elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks“. Putini kolmapäevase kõne võib kokku irooniliselt samamoodi, ainult et olevik tuleb asendada tulevikuga. Elu läheb paremaks, ilusamaks, turvalisemaks ja lõbusamaks, lubas Venemaa juht.

 

Lastega perekondi tuleb rohkem toetada. Sündivus peab suurenema. Venemaast saab võimas kaitsekilp võimalike uute ülemaailmsete viirusepuhangute vastu ja selleks kasvab võimekus massilisteks testimisteks ning uute vajalike vaktsiinide kiireks tootmiseks. Viirusele vaatamata ehitatakse Venemaale lähiaastatel 1300 uut kaasaegset koolimaja, kuhu asub õppima üle miljoni lapse. Juba praegu saavad 60 protsenti koolilõpetajatest tasuta edasi õppida Venemaa kõrgkoolides. Kindlasti suurenevad sotsiaaltoetused ja õpetajate palgad. Kõike seda ja palju muudki lubas Putin juba lähiaastateks, tuues kinnituseks selleks eraldatavad miljardid ja triljonid rublad. Väga keeruliselt hoomatavad rahasummad. 

 

Stopp. Aga kuhu jäi Putinile tavapärane kriitika? Ähvardused? Üllatunult küsis Venemaa juht, kuidas on sattunud koolidesse ajalooõpikud, milles ei räägita sõnagi Stalingradi lahingust. Vladimir Vladimirovitš vibutas näppu ettevõtjate suunas, kes kasumiahnuses unustavad looduskeskkonna ja noomis neid enda järel koristama. Kõne viimases otsas mainis Putin siiski ka julgeolekut ja kutsus mõnda vastikut naaberriiki korrale. Tõsi, riikide nimesid nimetamata. 

 

Me ei taha põletada sildu ning meil jätkub kannatust, enesekindlust ja tervet mõistust, kinnitas Venemaa juht. Ta avaldas lootust, et keegi ei hakka suhetes Venemaaga ületama „punast joont“. Selle üle, kuhu see „punane joon“ tõmmata, otsustab Putini sõnul Venemaa ise. Juht kinnitas, et vajadusel on reaktsioon „punase joone“ ületajatele terav ja Venemaa julgeoleku provokaatorid kahetsevad seda. Selle kinnituseks loetles Putin uusi relvasüsteeme ja sõjalisi tehnoloogiaid, mida Vene armee üha rohkem kasutab. 

 

Kolmapäeva hommikul, enne juhi kõne, pidas politsei ehk vana nimega miilits kinni tuhandeid protestimeeleavaldusteks valmistujaid vähemalt 20 Venemaa linnas. Juhi kõne eelõhtul avaldas sõltumatu Levada keskus uuringu, mille kohaselt kardab 62 protsenti Venemaa elanikest sõja puhkemist, üle poole muretseb võimalike massirepressioonide ja võimude omavoli pärast ja 46 protsenti kardab vaesust. Venemaa ühiskonnauuringute agentuur uuris aga elanike endi sõjakust. Üle poole neist toetas vägede saatmist Ukrainasse ja oli vajadusel valmis selles konfliktis ise Vene sõdurina kaasa lööma. Venemaa huvide kaitsmiseks nimetasid vägede saatmise võimaliku sihtkohana küsitletud inimesed ka Balti riike, Ameerika Ühendriike ja Jaapanit. 

 

See on tänane tegelikkus avaliku arvamuse küsitluste pilgu läbi. Ilma igasuguste küsitlusteta on fakt, et Putin on kindlustanud põhiseadusreformiga endale presidentaalse puutumatuse veel järgmiseks 15 aastaks. 

 

Elu läheb ilusamaks, elu läheb lõbusamaks. Back in the USSR. 


Eelmisele lehele