KUKU BLOG

Lillekese verekoerad
22.04.2021

Riigikogu opositsioonipoliitik nimetas peaministrit lillekeseks. Teine opositsioonipoliitik solvas politsei teenistuskoeri, nimetades neid verekoerteks. Selliseid asju tuleb poliitikute avalikus suhtluses ikka ette, mida lähemale valimistele, seda rohkem. Mida kaugemal riigikogu istungitesaali avalikest aruteludest, seda rohkem. Sotsiaalmeedias näiteks. Populaarse partei juht nimetab seal riigipead dresse välgutavaks prouaks. Või parlamendikomisjoni istungil, kus minister soovitab riigikogu liikmel ennast välja magada. Sellel samal riigikogu liikmel ja endisel mitmekordselt ministril, kes pole oma suud pruukides samuti kade olnud. Kümme aastat tagasi kasutas ta ajakirjaniku kohta väljendit „nakatunud raibe“. Koos soovitusega ennast põlema panna. Üks teine endine minister nimetas naisõiguslasi kanakarjaks. 

 

Pole hullu. Eduka poliitiku põhireegel on ammu teada. Edukas poliitik ei tohi lasta ennast ajakirjandusest ja publikust heidutada. Sest võimule pääsevad ja seal püsivad ainult need, kes seda tahavad. Iroonia ja demagoogia on seejuures peaaegu vältimatud võtted. 

 

1924. aasta novembris juhtus riigikogus näotu lugu. Toonane valitsuse liige Otto Strandman nimetas toonast parlamendi liiget Karl Ipsbergi kaabakaks. Ajaleht Kaja pühendas sellele seigale pika loo pealkirjaga „Halb wahejuhtum riigikogus“. Tsiteerin seda peaaegu saja aasta tagust kirjatükki. „Üleeile õhtul oli riigikogus väga halb vahejuhtumine. Esimene niisugune meie parlamendi ajaloos. Parlament on ju poliitilise toitluse koht, kus rahvaesitajate ja isegi rühmade vahel teravused ette tulevad. Eesti parlament on selle poolest võrdlemisi rahulik olnud, isegi kommunistide ajal.

 

Õnneks pole saja aastaga asjad hullemaks läinud ja parlament on endiselt poliitilise toitluse koht, kus teravusi ette tuleb. Siiski tasub kahtede valimiste aastal meelde tuletada riigikogu liikme hea tava, mille algataja oli 2012. aastal tänane peaminister, keda nüüd „lillekeseks“ nimetati. Peamiselt korruptsioonile keskendunud hea tava kohustab riigikogu liikmeid siiski kolleegide ja teiste kaaskodanike vastu olema lugupidav, viisakas ja vältima sobimatut keelekasutust. 

 

Hea tava on oskusliku kasutamise korral hea tööriist. Eneseotsingute virrvarri viidud erakonna Isamaa praegune juhtkond tahab partei volikogus heaks kiita oma hea tava. See dokument võimaldaks erakonnast välja visata poliitikud, kes kritiseerivad oma parteid avalikult. Ehk siis teeb partei siseasjad avalikuks.

 

Muidugi on erakond kui mittetulundusühing selgete organisatsiooni tunnustega nähtus, millele kehtivad ka organisatsioonikultuuri reeglid. 

 

Kirjutamata hea tava on see, et organisatsiooni siseasjadest ja seal ikka ette tulevatest vaidlustest avalikkusele ei räägita. Erakond ja parlament on siiski veidi erandlikud organisatsioonid. Kasvõi sellepärast, et neid valitakse. Valija tahab ju võimalikult täpselt teada, keda ja mida ta valib. Ja valitav tahab partei tagatubades võimalikult täpselt maalida valijale kõige meeldivama pildi. 

 

Isegi, kui sellel pildil on kujutatud lillekese verekoerad. 



Eelmisele lehele