KUKU BLOG

Kohustuslik kirjandus parteidele
11.05.2021  

Eestis valmis järjekordne põhjalik uuring selle kohta, kuidas siin elavad eestlased, siin pikka aega elanud venelased ja nüüdsed uussisserändajad peamiselt Euroopa Liidu välistest riikidest omavahel hakkama saavad. Kuidas nemad ühiskonnaga hakkama saavad ja kuidas ühiskond nendega hakkama saab. See, arvult juba kaheksas lõimumismonitooring peaks olema kohustuslik lugemine kõigile parteidele ja kõigile poliitikutele. Eriti enne kohalikke valimisi, millel saavad valida kõik 16-aastased alaliselt või pika elamisloaga Eestis elavad inimesed. 

 

Kohe seletan, miks. Esiteks sellepärast, et 1. jaanuaril elas meie maal 900 000 eestlast ja 330 000 venelast. Teisi rahvusi oli 80 000. 

 

Vaid veidi üle poolte venekeelse 9. klassi lõpetanutest oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil rääkida tuttaval teemal ja kirjeldada sündmusi või kogemusi. Targad haridusteoreetikud tähistavad seda keeleoskust terminiga B1. Samal ajal on eestlaste jaoks esmakordselt inglise keel töö- ja õppekeelena olulisem, kui vene keel. Uuring näitas, et eestlased ja venelased puutuvad kokku tööl ja koolis, aga pärast seda on tükk tühja maad. Niisiis, lugupeetud poliitikud, leidke uusi kokkupuutepunkte siin elavate erinevate rahvuste vahel.

 

Teiseks. Miks püsib massiline kodakondsusetus Eestis veel 30 aastat peale iseseisvuse taastamist ja selle taotlemine on viimastel aastatel aeglustunud ja pooled nii-öelda hallipassi inimestest ei soovigi kodakondsust? Nad väidavad, et selleks pole vajadust. Eestis saab ka ilma kodakondsuseta elada. Kokku saab aasta jooksul Eesti kodanikuks umbes tuhat inimest ja nende motiiviks on 

võimalus viisavabalt reisida ja ühiskonnaelus osaleda. Lugupeetud poliitikud. Tehke Eesti kodakondsus väärtuseks, mille omamine annab inimesele väärtusliku väärikuse tunde. 

 

Kolmandaks tunneb kolm neljandikku venelastest ühel või teisel moel, et neil ei ole võimalik ühiskonda mõjutada ning eestlastel on hea töö saamisel näiteks riigiametis selge eelis. Kui see kedagi lohutab, siis klaaslage ühiskonna elu mõjutamisel või hea töökoha saamisel tajuvad ka pooled eestlased. Aga on ka neid, kes ikka veel väidavad, et on tajunud häirivalt sageli rahvusega seotud sallimatust ja edukus on häirivalt tihti rahvusest sõltuv. Kõnelege rohkem venelastega ja kõnetage rohkem ka uussisserändajaid kolmandatest riikidest, kes soovivad enda elu siduda Eestiga natukene kauemaks, kui õpinguteks või korraks tööle tulemise ajaks. Aga tehke seda niimoodi, et Eestis pikalt elanud venelased ei tunneks ennast uussisserännanute kõrval taas tõrjutuna. 

 

Neljandaks. Leidke vastus küsimusele, kuidas siduda Ida-Virumaa venekeelsed linnad ja asulad rohkem ülejäänud Eestiga? Et neid inimesi oleks vähem, kes 50ndatel hruštšovkasse korteri said ja kelle maailmapilti kujundab Venemaalt lähtuvat hägust pilti näitav kolmkümmend aastat vana teler ja samas hruštšovkas 50ndatel aastatel korteri saanud naabrid. Kelle vanad telerid näitavad samasugust Venemaalt lähtuvat hägust pilti. 

 

Tegelikult on häid uudiseid ka. Kolm neljandikku venelastest jälgivad üha rohkem siinseid meediakanaleid, noored nende hulgas. See on üks võimalus. Sest Eestis elab 900 000 eestlast ja 400 000 teistest rahvustest inimest. 


Eelmisele lehele