KUKU BLOG

Igas pulmas peigmees
12.05.2021  

Hea ja edukas poliitik peab lähtuma kolmest olulisest reeglist. Esiteks peab ta osutuma valituks. Teiseks peab ta osutuma uuesti valituks. Ja kolmandaks peab ta osutuma valituks ja tagasivalituks võimalikult paljudesse esinduskogudesse. Tänases riigikogus on 48 liiget, kes kuuluvad samal ajal ka kohaliku omavalitsuste volikogudesse. Nüüd andis võimuliit Keskerakonna ettepanekul rohelise tule veel ühele eduka poliitiku reegleid kinnitavale seadusalgatusele. Nimelt sooviks valitsusliit, et Euroopa Parlamendi liikmed võiksid samuti kuuluda kohalikesse volikogudesse. 

 

Õiguslikus mõttes on parlamendi põhiseaduskomisjonis heakskiidu saanud seadusalgatus ju õilis. Ka Brüsselisse tööle valitud Eesti poliitikul võiks olla õigus oma kodukoha asjade korraldamisel kaasa rääkida. Täna võib Euroopa Parlamenti valitud poliitik küll kandideerida kohaliku elu korraldama, aga volikogusse valituks osutudes peab ta ühest või teisest ametist loobuma. Ehk siis piltlikult tegema otsuse, kas ajada tarka poliitikat Pärnus või teha seda hoopis Brüsselis. 

 

Ma ei kahtle karvavõrdki meie tipp-poliitikute üliinimlikes võimetes. Aga nende võimete allutamine elementaarsetele loodusseadustele on ikka väga keeruline. Euroopa Parlamendi liikmetel on igas kuus üks nii-öelda roheline nädal – ajaperiood, mil nad ei pea füüsiliselt või pandeemia kartuses nüüd ka elektrooniliselt aruteludel ja hääletustel osalema. Selle nädala võiks ju tõepoolest pühendada kohaliku elu edendamisele Eestis. Tallinna volikogu istungitel tuleks siis osaleda igal neljapäeval, väiksemates omavalitsustes kord kuus. 

 

Ülejäänud ajal saaksid Euroopa Parlamendi liikmed tegeleda süda-Euroopas maailma asjadega. Arutleda rändeolukorra üle Vahemerel, tunda muret inimõiguste piiramise pärast, jagada laiali miljarditesse eurodesse ulatuvaid abipakette ja hoiatada Venemaalt lähtuvate võltsuudiste eest. Kuidas küll jõuaks tubli poliitik neljapäeval Brüsselist näiteks sama päeva pärastlõunaks Kohtla-Järve volikogu istungile, et arutada peremeheta ehitise hõlvamise korda ja juurelda kohanime määramise korra üle? Kuidagi peab tubli poliitik ennast ju ka oma armsa kodukoha asjadega kurssi viima. 

 

Inimene ei saa tegeleda kõigega. See tähendab saab, aga siis ei tegele ta kõigega põhjalikult. Ning tegemata jäänud asjad jäävadki tegemata või teeb need ära keegi teine. See loodusseadus kehtib kindlasti ka võimekate Euroopa Parlamendi liikmete kohta. 

 

Juhul, kui Eesti parlament teeb vajalikud seadusemuudatused ja lubab tänastel Brüsselisse valitud poliitikutel katsetada oma edu ka oktoobrikuistel kohalikel valimistel, siis oleme me huvitava poliitilise eksperimendi tunnistajateks. Esiteks, tasub jälgida, kes meie tänasest seitsmest Euroopa Parlamendi liikmest kohalikel valimistel kandideerivad, kus ja milliste lubadustega. Teiseks tuleb vaadata, keda neist kohapealsed valijad Viljandis, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja kus veel niipalju usuvad, et annavad neile mandaadi asuda kohalikku elu edendama. Kolmandaks tasub siis tähele panna, kes neist Euroopa Parlamendi saadikuist ka tegelikult volikogu töös kaasa lööma hakkab. Ja neljandaks – mis kõige huvitavam – kuidas ta oma aega planeerib ja kui palju ta osaleb Euroopa Parlamendi töös ja kohaliku volikogu töös. 

 

Mainin lihtsalt ära, et parlamendis käib töö ka komisjonides ja fraktsioonides, mitte ainult suures saalis hääletusnuppu vajutades või ettekandeid kuulates. Mainin ära ka selle, et ka kohalikus omavalitsuses käib töö fraktsioonides ja komisjonides, mitte ainult volikogu saalis hääletades või ettekandeid kuulates. 

 

Neid nimekaid poliitikuid, kes pärast edukat kandideerimist oma kohast volikogus loobuvad tähtsama valitava ametikoha kasuks, nimetatakse peibutuspartideks. Neid poliitikuid, kes pärast edukat kandideerimist loobuvad ametist Euroopa Parlamendis ja asuvad tegutsema kasvõi Tallinna volikogus, võiks nimetada sinilindudeks. Võib-olla näeme juba sügisel, milliseid linnuliike me kohtame. Kui üldse. 


Eelmisele lehele