KUKU BLOG

Kärpekäärid parlamendis
14.05.2021  

Kärpeuudiseid oleme kuulnud ja lugenud viimastel kuudel päris palju. Viimastel päevadel oleme kuulnud ja lugenud uudiseid ka sellest, kuidas saab kulutada. Riigikogu puhul on ajakirjanikud regulaarse usinusega kokku lugenud parlamendiliikmete kuluhüvitisi. Nüüd aga saime teada, et solidaarselt paljude sektoritega peab ka parlament järgmisel aastal oma eelarvet kärpima umbes poole miljoni euro võrra.

 

Kindlasti tekitab teade parlamendi kärpekavast kuulajates vastandlikke tundeid. Mõned leiavad ilmselt, et ammu olnuks aeg esindusorganit raputada. Aeg-ajalt arutletakse ju sellegi üle, kas ei peaks hoopiski parlamendi liikmete arvu vähendama ja niimoodi maksumaksja rahaga säästlikumalt ümber käima. Teised tõlgendavad uudist parlamendi eelarve poolemiljonilisest kärpest kui tõsist ohuhoiatust. Kui juba riigikogu hakkab kärpima, siis peavad asjad ikka väga hullud olema, tõlgendavad nad seda sõnumit. Kolmandad on sootuks segaduses. Statistika näitab keskmise palga kasvu, majandusprognoosid ei ennusta ka midagi hullu ja nüüd äkki riigikogu rahakoti kallale minek. Mida see peaks tähendama?

 

Mismoodi siis parlamendi rahakotti niimoodi tuulutada, et sellest kasu oleks ja kahju ei sünniks? 

 

Palgad on seadusega ette nähtud ja indekseeritud, sealt ei ole midagi võtta. Paljukirutud kuluhüvitised, mille sees on muuhulgas esindus- ja vastuvõtukulud, on ka ette nähtud. Riigikogu liikmed on ammu ära harjunud, et ajakirjandus rebib nende kuluhüvitised halastamatu järjekindlusega avalikkuse ette, aga see on nagu peavalu. Läheb mööda. Kui meenutada, siis on parlamendiliikmed ostnud valijatele majoneesi, kirjastanud ja tasuta jaganud maksumaksja abil valijatele kirjutatud raamatuid. Enne pandeemiapiiranguid tuli ette ka öiseid restoraniarveid. Rahvaesindaja peabki ju valijatega kohtuma ja kuna aega on vähe, siis tuleb seda vahel teha öösel. 

 

Koolituskulude kärpimine oleks näotu. Riigikogu liikmed peavadki käima juhtimis- ja esinemiskoolitustel ning täiendama oma võõrkeelte oskust. Nad võivad korraldada ka ise koolitusi, et oma valijaid harida. Igati tänuväärne tegevus. Telefon on poliitiku asendamatu tööriist. Poliitikul on vaja teha ka reklaami või tellida kaunilt kujundatud kodulehekülg. Rahvaesindajad peavad palju ringi sõitma ja transpordikulusid kärpida ei saa. Ka siis mitte, kui puudub juhiluba ja enda nimele kantud auto. Eestit tuleb esindada ka väljaspool Eestit. Meid teatakse ja tuntakse hästi Soomes, Lätis, Poolas ja Belgias. 

Kuid me tahame ju, et meid tuntaks ka Indias, Tšiilis, Jordaanias, Ühendemiraatides, Aafrika riigis Rwandas ja Mehhiko kuurordis Cancunis.

 

Niisiis, raha tuleb maha kriipsutada kusagilt mujalt. Mitte väga ammu loodud Arenguseire Keskus, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine, on nüüd sattunud kärpeplaanidesse. Parlamentaarne ajakiri Riigikogu Toimetised samuti. Sealt on ilmselt pealtnäha kõige lihtsam raha võtta, ilma et otseselt ühelegi parlamendiliikmele liiga teeks ja avalikkuses ülemäära suurt tähelepanu ärataks. 

 

Lõplik selgus parlamendi eelarvekärbete osas jõuab meieni siiski alles sügisel, kui hakatakse koostama järgmise aasta eelarvet.  Seni saavad riigikogu liikmed fraktsioonides ja Toompea kohvikus muuhulgas arutada ka seda, kuidas kavandatavad kärped poliitiliselt edukaks populismiks pöörata. Või otsida nutikaid lahendusi, mis aitavad lohutada mõttega, et võib-olla ei olegi sügisel kärpida vaja. 


Eelmisele lehele