KUKU BLOG

Raha, riik ja reform
20.05.2021  

Riigireformist on räägitud palju aastaid. Kui sellest jälle rääkima hakatakse, nagu nüüd kärpepoliitika ajal, siis muutub riigireform mõne jaoks moesõnaks, teiste jaoks sõimusõnaks. Parematel aegadel see sõna unustatakse, hullematel aegadel on see taas poliitikute, ajakirjanike ning ametnike aktiivses keelepruugis. Paraku on nii, et sõnal ei ole keeles iseenesest mitte mingisugust tähendust. Just, te kuulsite õigesti. Mitte sõnal pole TÄHENDUST vaid tähendusel on SÕNA. Sõna või väljend peab midagi tähistama, iseloomustama. 

 

Kuue aasta eest tutvustas advokaat Jüri Raidla tööandjate aastakonverentsil riigireformi ideed, mis pidi olema sisult radikaalne, mastaapne ja kompleksne. Raidla koos mõttekaaslastest ettevõtjate, ühiskonnategelaste ja mõnede teadlastega lõid kodanikualgatuse korras Riigireformi Sihtasutuse, et kinkida Eestile tema 100 juubeliaastal põhjaliku riikluse uuenduse kava. Suure eesmärgiga, et kahaneva rahvastikuga väike riik suudaks ülal pidada – ja mis mitte vähem tähtsam – toimivana hoida valitsusaparaati, kaitseväge, sisejulgeolekut, rahvuskeelset haridust ja teadust, tervishoidu, sotsiaalkaitset, kultuuri ja nii edasi. 

 

Üheks riigireformi idee aluseks oli massilise ja ühiskonda ahistava õigusloome ohjeldamine ning ametnikkonna vähendamine vähemalt 15 protsenti. Kõlas ka idee vähendada parlamendi liikmete arvu 101-lt 71-le ja seda mitte kokkuhoiu eesmärgil, vaid sooviga muuta riigikogu töö ja tegevus efektiivsemaks ja mõttestatumaks. Seda enam, et paljude õigusteadlaste sõnul langes pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ära igasugune vajadus massilise õigusloome jaoks. Aga Eesti taasiseseisvudes üllal eesmärgil ellu kutsutud õigusloome masinavärk toimis edasi ja toimib endiselt edasi. Uuema Eesti õigusloome ajalugu teab õigusakti, milles olev lause koosneb 98 sõnast. Sellisel 98-sõnalisel lausel ei saa olla arusaadavat ja üheselt mõistetavat sisu. See ei ole lihtsalt võimalik.

 

Reformijad soovisid, et riigi ametnikke hakkaksid värbama personaliotsingu firmad. Kasvõi seepärast, et tuua tähtsatesse ametitesse spetsialistid ja vähendada poliitilist mõju ametnike ametisse saamisel. Ja vähendada selle kaudu ametnikkonna arvu ehk leida ametnike armeest üles need, kes mitte ei tee ja loo, vaid kes loovad üha uusi tabeleid, mida keegi täita ei jõua ja kui isegi jõuab, siis mida keegi lugeda ei jõua. Riigireform ei pidanud puudutama õpetajaid, arste, sõjaväelasi, päästjaid, politseinikke...

 

Strateegia koostamine ja selle järgimine on ülioluline, aga see ei tohi uppuda arengukavade sohu. Püüdsin kiiruga kokku lugeda, kui palju on meie riigis kehtivaid ja koostamisel olevaid arengukavasid. Tunnistan, et jäin jänni. On neid siis 27, 37 või 57? 

 

Aastate eest algatatud riigireform pidanuks selle idee loojate sõnul võtma aega 4+4+2 ehk kokku kümme aastat. Et sellega tegeleksid tõsiselt kaks parlamendi koosseis ja muudaksid vajadusel ka alusseadusi. Kolmandik eesmärgini jõudmise ajast hakkab läbi saama. Ei saa öelda, et parlament vähemalt sõnades riigireformiga ei tegele. 

 

Rahandusminister kinnitas eile parlamendis, et riigireform tähendabki kulude põhjendatuse üle vaatamist ja iga-aastast kulutuste kontroll all hoidmist. Mis on juba kaasa toonud uues õigusliku vaidluse selle üle, kas riigi rahakoti koostamine ja selle üle otsustamine on pigem valitsuse või pigem  parlamendi ülesanne.

 

Mina küsin nüüd teatavas segaduses ka: kas me räägime reformide alustamisest või nende jätkamisest? Ja ükskõik kummast me räägime, siis millest me õigupoolest räägime? Sõnal ei ole tähendust vaid tähendusel on sõna. 


Eelmisele lehele