KUKU BLOG

Kust läheb punane joon?
24.05.2021  

Kaheksa-aastase Otis Maslini kaisukaru leiti 2014. aasta 17. juuli õhtul Ida-Ukrainast lennukirusude vahelt. Sealsamas oli ka Otis, veel 80 reisilennukis olnud last. Kokku 298 inimest. Amsterdamist lendu alustanud Malaysia reisilennuki tulistasid Donetski lähedal alla selle piirkonna hõivanud Venemaa separatistid. Teada on, et lennukit tabas Venemaa õhutõrjerakett Buk 9M38. Sellest numbrist enam on kuulajatele mällu sööbinud hoopis teine number, selle traagilise lennu tähis MH17. 

 

Kogu maailm oigas. Euroopa Liidu riigipead tegid avaldusi ja ähvardasid Venemaad uute sanktsioonidega. Venemaa sõjaline juhtkond teatas ülbelt, et lennuki tulistasid alla ukrainlased. Ehkki rahvusvaheline ja vägagi soliidne uurimine tõestas risti vastupidist. Haagi rahvusvaheline kohus süüdistab nelja sõjaväelast 298 inimese mõrvas. Protsess toimub loomulikult „tagaselja“, kuna Venemaa ei ole kahtlusaluseid kohtule välja andnud. 

 

Ja nii see jäi. Kaks päeva tagasi ei rääkinud 298 inimese elu nõudnud alla tulistatud lennust MH17 keegi. Täna meenutavad seda taas riigijuhid, poliitikud ja ajakirjanikud. Sest Euroopa südames asub riik, mis sundis pühapäeval oma riigi territooriumil maanduma Kreekast Leetu teel olnud reisilennuki. Selleks, et võtta kinni selle pardal olnud opositsiooniaktivist ja ajakirjanik Raman Prataševitš ja tema elukaaslane. Üheksa riigi parlamentide väliskomisjonide juhid nimetasid toimunut „piraatluseks“, Valgevene võime „ebaseaduslikuks“ ja kutsusid üles keelustama ülelennud selle riigi õhuruumis. Lennukompanii Air Baltic juba teatas, et lõpetab Valgevene õhuruumi kasutamise. Soome Finnair teatas, et ei tee oma lennukite maršruutides muudatusi. Leedu pöördus seoses Ryanairi pühapäevase lennu sunnitud suunamisega Minskisse Interpoli poole.

 

Vaid mõni kuu tagasi tegid needsamad kõrged poliitikud avaldusi, nimetades kümnete tuhandete inimeste arreteerimist Valgevenes „inimõiguste rikkumiseks“ ja eluaegse riigipea Aleksandr Lukašenko režiimi „ebaseaduslikuks“. Nüüd nõuavad nad pühapäeval hävitajate abil Minskis maandatud reisilennukist kinni võetud ajakirjaniku „viivitamatut vabastamist“. Meenutades, et Valgevene vanglates istub üle kümne riigivastase tegevuse eest kinni mõistetud ajakirjaniku. Sadu Lukašenko vastu välja astunud inimesi. 

 

Kindlasti loeb 27 aastat võimul olnud diktaator Lukašenko neid poliitikute pöördumisi. Muidugi loeb neid pöördumisi ka Malaisia reisilennuki MH17 allatulistamises vähemalt kaudselt vastutav Venemaa president Vladimir Putin. Esimene neist, ikka seesama Valgevene diktaator, on juba teatanud, et lääneriigid on pühapäevase lennukijuhtumi kohta esitanud poliitilistel põhjustel alusetuid väiteid. Valgevene tegevus vastas täielikult rahvusvahelistele reeglitele, kinnitas diktatuuririigi juhtkond. Putini esindaja teatas, et on lääne reaktsioonist lennukijuhtumile šokeeritud. 

 

Mis siis tegelikult pühapäeval juhtus? Juhtus midagi enne olematut. Üks riik röövis rahvusvahelise reisilennuki. Kasutades selleks sõjalennukeid. Mida võib üheselt tõlgendada Leedu vastu toime pandud agressioonina. Leedu, tuletan meelde, on NATO riik. Euroopa Liidu liikmesriik. 

 

Mis nüüd edasi saab, küsib kuulaja ja küsin minagi? Valgevene lennukompaniil on ilmselt keeruline mõnda aega mõnda sihtriiki lennata. Võib-olla keelustatakse mõneks ajaks Valgevene õhuruumi kasutamine ja sellel riigil jäävad saamata ülelendude tasud. Ja siis? Rahuaja reaalpoliitika piirdub paraku poliitiliste avalduste ja mõnede vähest mõju avaldavate sanktsioonidega. Pärast Krimmi okupeerimist, lennu MH17 alla tulistamist ja kümnete tuhandete inimeste vahistamist Minskis on nüüd maha märgitud uus rahvusvaheline „punane joon“. 


Eelmisele lehele