KUKU BLOG

„Armastatud“ Assad
28.05.2021  

Aasta tagasi küsisin ühiskonnaõpetuse tunnis gümnaasiumi lõpuklassi õpilastelt, kui palavalt saab rahvas armastada oma riigi juhte, et see tunduks usutav. Enamus tänaseks kooli lõpetanud noortest arvas, et 70-protsendiline toetus kõlab veel usutavalt. Üle selle on juba kahtlane, arvasid noored. Või kui, siis saab sellise rahva armastuse usalduse osaliseks ainult selline poliitik, kes on teinud midagi erakordset, rahvast ühendavat.

 

Riigid, kes deklareerivad valimisaktiivsuseks 99 protsenti ja valivad endale sarnase toetusega juhid mitte ainult ei näi kahtlased, vaid ka on kahtlased. Mitte kunagi, mitte üheski riigis, ei käi valimistel kõik selleks voli omavad inimesed. Nii nagu ei usalda kõik valimas käinud inimesed jäägitult ja piiritult ühte poliitikut. Selliste numbrite puhul on tegemist julma ja häbiväärse võltsinguga, mis muidugi nende valimisvõltsingute taga seisvaid diktaatoreid ei heiduta. 

 

Täna saime me teada, et oma rahvast kodusõjas tappa lasknud Süüria president Bashar al-Assad lasi ennast neljandaks ametiajaks tagasi valida. Lääne ajakirjandusväljaanded ennustasid juba enne valimisi ette, et tänaseks 21 aastat võimul olnud 55-aastane Assad jätkab kindlasti riigipeana, kuna tema salateenistused kontrollivad kindlalt valimiste kulgu. 

 

Nii ka läks. Al-Assadi poolt andis oma hääle üle 95 protsendi Süüria valijatest. Tema kaks vastaskandidaati kogusid ühe ja kolmeprotsendilise toetuse. Tõsi, vägivalla tase Süürias on praegu madalaim alates kodusõja puhkemisest 2011. aastal, kuid riigi majandusel ei lähe sugugi hästi. Ka eelmistel presidendivalimistel „kogus“ – jutumärkides muidugi – Assad suurepärase enam kui 97-protsendilise toetuse. Kui ta esimest korda presidendiks valiti, muutis seadusandja kiiresti põhiseadust, kuna see nägi ette, et Süüria president peab olema vähemalt 40-aastane. Assad oli tookord kõigest 34. Nüüd võib Süüria presidendiks põhiseaduse kohaselt saada ka 34-aastane inimene. 

 

Assad on pikka kasvu sportlik mees. Ta on telegeeniline. Ta on haritud, õppinud Londonis silmaarstiks, oskab inglise ja prantsuse keelt. Tulles aga tagasi Assadi hiiglasliku toetuse juurde on ju võimatu uskuda, et Süüria inimesed on unustanud 2011. aastal alanud kodusõja, mille tõttu ujutas Türgi ja mõned lõunapoolsed Euroopa riigid üle põgenikelaine ning mis nõudis ÜRO hinnangul vähemalt 220 000 inimese elu. Jah, te kuulsite õigesti, vähemalt 220 000 inimese elu.

 

Esimesena tõttas Assadi võitu palavalt õnnitlema tema liitlane Venemaa. Võib arvata, et südames sealne president Vladimir Putin isegi kadestab Assadi. Putin tahaks ju isegi nautida 95 protsendilist toetust. Olla ka 190 sentimeetrit pikk. Viimase maikuise sõltumatu uuringukeskuse Levada küsitluse tulemusel toetas Putinit mais 67 protsenti Venemaa elanikest. Tema vastu oli 32 protsenti ehk siis arvestatav arv venelasi. 2008. aasta septembris, pärast sõda Gruusiaga, nautis Venemaa president Putin 88 protsendilist toetust. Sarnane oli tema populaarsus ka pärast Krimmi okupeerimist. Aga Venemaa riigipea saab ennast lohutada teadmisega, et ta saab jääda presidendiks kuni 2036. aastani. 

 

Võrdluseks – Eesti viimased populaarsusuuringud näitavad, et kõige armastatumate siinsete poliitikute populaarsus on 25 protsendi kandis. 


Eelmisele lehele