KUKU BLOG

Et kasv ei muutuks kaoseks
31.05.2021  

Uskumatud uudised. Eesti majandus kasvas aastataguse ajaga võrreldes selle aasta esimese kolme kuuga üle viie protsendi. Kui aga vaadata selle numbri taha, siis võime näha päris korralikku kaost. Esiteks tuleb arvestada aastatagust majanduslangust. Teiseks on majandus taastunud väga ebaühtlaselt ja näiteks koroonapiirangutest pihta saanud hotellid, restoranid ning reisifirmad vajavad taastumiseks veel aega. Ja muidugi lootust, et ei tule uusi piiranguid. 

Majanduskasvu suurim toetaja oli avalik sektor. Lisaks infotehnoloogia ja kinnisvara. Mis on ka igati loogiline, sest kaugtööd tehes panustasid inimesed just IT-sektorisse, paljud tööandjad hankisid uusi tarkvaraprogramme, nii mõnedki soetasid ära jäänud reisi arvelt endale uue nutitelefoni või vahetasid vana sülearvuti uuema vastu. Kinnisvaraturul pole nii hästi läinud väga pikka aega. Ilmselt on nii mõnedki inimesed suutnud kriisi ajal säästa ja ilmselt avaldab majanduskasvule oma mõju ka pensionivarade vabakslaskmine. Paljud, kes teise sambasse kogunenud raha pangast välja võtsid, ei tõtanud seda mitte kulutama vaid hakkasid investoriteks. 

Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on ka Euroopa Liidu riikide võrdluses suhteliselt vähesed äritegevuse ja liikumise piirangud. Meil ju komandanditundi ning ülimalt rangeid liikumispiiranguid ei kehtestatud, erinevalt mõnest teisest Euroopa riigist. Samas ei tähenda viieprotsendiline kasv veel alanud pidu meie majandusõuel. Et selgemat pilti saada, tuleb ära oodata ka aprilli, mai ja juunikuu näitajad. Ja kindlasti ei maksa unustada, et majanduskasvu numbrite taga on olulisel määral valitsuse kasutusele võetud harjumatult lahked abipaketid.

Kaardimaksete käibed on languses, mis näitab siiski eratarbimise vähenemist. Aprillis halvenes järsult ka kõikide sektorite kindlustunne ning näiteks tööstuse ja teenuste sektorite ettevaatav hinnang kukkus allapoole möödunud kriisi taset. Mitte midagi rõõmustavat ei vaata meile vastu ka registreeritud töötuse statistikast. Töötukassas on praegu arvel 53 000 töötut ehk 23 000 inimest rohkem, kui kriisile eelnenud ajal kaks aasta tagasi. Väheste erialaste oskustega inimeste jaoks on kriitilise tähtsusega just turism ehk välismaiste turistide saabumine, mida tuleb ilmselt oodata järgmise aastani. 

Muide, eelmisel aastal jätsid välisturistid kriisi ja reisipiirangute tõttu Eestisse toomata 1,3 miljardit eurot. 

Tervikuna näib siiski, et majandus taastub kriisist kiiremini, kui analüütikud ennustada oskasid. Siiski tuleb nüüd olla ettevaatlik riigieelarvest majanduse täiendava turgutamisega, et vältida mõnede sektorite ülekuumenemist. 

Valitsusel on praegu hea aeg võtta laenu, kuid sellega majanduse turgutamisel tuleb säilitada kainet meelt. Pikas plaanis võime me odava laenuraha praeguse kasvu hoopis kaoseks muuta. Majanduse üleliia kiire ja ebastabiilne kasv toob kaasa ebaratsionaalseid investeeringuid, mis pikemas perspektiivis ennast tõenäoliselt ei õigusta. 


Eelmisele lehele