KUKU BLOG

Ainult piitsa, mitte mingeid präänikuid
02.06.2021  

Õnneks ei ole Valgevene vabaduse teema viimase nädala jooksul vaibunud. Sellele on muidugi jõuliselt hoogu andnud kahe naaberriigi juhid ise. Vladimir Putini ja Aleksandr Lukašenko mõne päeva tagune kohtumine Venemaa valitsusele kuuluvas 30 miljonit dollarit maksva poolesaja meetri pikkuse luksusjahi pardal oli kindlasti paljude venelaste ja valgevenelaste jaoks nagu näkku sülitamine. See oli ülbelt provotseeriv sõnum ka lääneriikidele ja USA-le: sanktsioneerige palju jõuate, meie ei lase ennast häirida. 

 

Taolisi sõnumeid saadavad Venemaa ja Valgevene juhid peaaegu igapäevaselt. Venemaa salateenistus FSB tõstis Peterburis õhku tõusma valmistunud lennukist maha demokraatliku liikumise Avatud Venemaa ühe juhi Andrei Pivovarovi ja saatis ta arestikambrisse. Kuna mees oli eelnevalt läbinud turvakontrolli ja ta oli lennukis juba reisijana koha sisse võtnud, siis saab seda sammu tõlgendada ainult teadliku provokatsioonina. Et lääne ajakirjandus sellest taas räägiks. Mitte, et ei peaks rääkima. 

 

Lukašenko omakorda andis käsu piirirežiimi veelgi karmistada. Nüüd ei pääse riigist välja enam ka need Valgevene kodanikud, kellel on mõnes välisriigis tähtajaline elamisluba. Pärast augustikuiseid proteste lahkus Valgevenest massiliselt sealseid elanikke – kes leidis töö Poolas, kes Leedus, kes mõnes teises Euroopa riigis. Maalt lahkujate hulgas paistsid silma IT-spetsialistid ja arstid. Inimesed, kelle oskusi ja teadmisi vajatakse peaaegu igal pool. Nüüdne Valgevenest väljasõidu piirang tähendab sisuliselt maismaapiiri sulgemist. 

 

Siia võiks lisada ühe hiljutise Lukašenko tsitaadi. „Küsin endalt, kes on diktaator?“, rääkis Valgevene diktaator. Ja vastas ise niimoodi. „Diktaator on mingi kohutav, halb inimene. Mina ei ole kohutav inimene. Ma ei ole üldse halb inimene.“ 

 

Demokraatlikke riike provotseerivaid sõnumeid tuleb nagu edukast ettevõttest saelaudu. Venemaa kaitseminister Sergei Shoigu teatas, et septembrikuiste Venemaa ja Valgevene ühistel suurõppustel Zapad kasutatakse massiliselt sõjalennukeid ning luuakse keeruline õhuolukord. Seda vaid nädal pärast välismaise lennuki kaaperdamist Valgevene õhuruumis, milleks kasutati ka sõjalennukeid. 

 

Valgevene opositsiooniliidril Svjatlana Tsihhanovskajal, kes hiljuti taas Eesti juhtidega kohtus, on ilmselt õigus, kui ta ütles, et Lukašenko on kaotanud oma tugevakäelise juhi kuvandi. Mingil hetkel avaldavad ka sanktsioonid oma mõju. Mingil hetkel saab ületatud ka Valgevenesse kinni müüritud kõige lihtsamate inimeste valulävi. Ühel hetkel katkeb sanktsioonide ja piiripiirangute tõttu kannatada saanud ettevõtjate kannatus. 

 

Muidugi võib Lukašenko loota, et kõik kestab edasi nii, nagu Süürias. Seal ju valis rahvas juba neljandat korda ametisse tagasi diktaator Assadi. Selleks tuleb rahvale anda ainult piitsa, mitte mingisuguseid präänikuid. Kuidas meie sellises olukorras Valgevenes toimiuvat vaadates ennast lohutama peaksime. Äkki nii. Diktaator võib peksta suurt osa rahvast mõnda aega ja väikest osa rahvast pikka aega, aga isegi diktaator ei saa peksta kogu rahvast kogu aeg.  


Eelmisele lehele