Millised on teie ootused uuele koalitsioonile?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Energiaühistu maksab pensioni      Energiaühistu maksab pensioni   16.01 kell 15:03
1)Plussenergia majades puuduvad elektriarved ja elektrikatkestused.

2) Soovitatav on moodustada energiaühistuid ja renoveerida majad plussenergia majadeks.

3) Maju saab renoveerida talgute korras.

4) Majade renoveerimiseks saab kasutada taaskasutus materjale.

4) Taastuvenergia seadmeid saab valmistada taaskasutus materjalidest.

5) Taanlaste eeskujul ja Harry Raudvere juhtimisel Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni. Kes panustas 10 eurot, kes sada eurot,kes sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.

Tuulepark maksab pensioni      Tuulepark maksab pensioni   16.01 kell 14:57
Taanlaste eeskujul ja Harry Raudvere juhtimisel Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab neile pensioni. Kes panustas 10 eurot, kes sada kes panustas sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.

     N49  16.01 kell 9:20
Ainuke ootus on et see eestivaenulik liit kiiresti laguneks

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   15.01 kell 17:44
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade -
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."

Eestlased on metsa-;ja maarahvas.
Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade tagamiseks tuleb Eesti elukeskkond viia maale loodusesse,metsade keskele.

Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus,robotid, Eesti Veksel, ühistuline liikumine, ühistuline pangandus.

Kütust saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.
Eesti raiskab 10 miljardit eurot vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale igal aastal.

Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada vesiniku mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori abil.
HHO generator ehk elektrolüüsi aparaat lahutab veest vesiniku mida kasutatakse sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli asemel ning hoonete kütmiseks.
HHO generator on müügil internetis 50 euro eest.

A.
Vesinik kolbmootori kütusena
Kolbmootoris kasutatakse kütusena nii puhast vesinikku kui ka paukgaasi. Selleks et neid
gaasilisi kütuseid oleks võimalik mootori kütusena kasutada, tuleb ümber ehitada mootori
toitesüsteem. Kuna paukgaas ja vesinik lastakse mootorisse gaasina siis esimese asjana on
vaja teistsuguseid pihusteid, millega oleks võimalik gaasi pihustada. Tavalised kütusele
mõeldud pihustid selleks ei sobi. Lisaks on vaja eraldi paaki, kus paukgaasi või vesinikku
hoida. Üks oluline komponent on ka kütuseelement millega veeldatud vesinikust saaks
gaas. Samas ei tohi unustada korralikku doseerimissüsteemi, läbi mille gaas jõuab pihusti￾teni. Doseerimissüsteem on vajalik mootori korralikuks tööks, liiga väikese gaasi kogusega
ei tööta mootor korralikult ning liiga suure kogusega võib mootorit kahjustada. Selle kütu￾se puhul on probleemiks kütuse saamine ja hoiustamine. Paukgaasi saab toota erineval
moel, kuid veest elektrolüüsi teel tootmisega oleks seda võimalik teha ka sõidukis vesinik￾generaatori abil. Elektrolüüs on elektrivooluga toimuv keemiline protsess [11], kus antud
juhul lõhustatakse vee molekul kaheks osaks vesinikuks ja üheks osaks hapnikuks. Sellega
saaks toota vajaliku gaasi ka koguaeg masina töötades, selleks on vaja paigaldada masinale
vesinikgeneraator. See protsess aga nõuab palju energiat ning mootori tööks ainult pauk￾gaasiga oleks vaja väga suurt vesinikgeneraatorit. BMW on maailmas üks autotootjatest,
kes on valmis ehitanud vesinikul töötava kolbmootoriga auto. Selle tarbeks ehitas BMW
ühe oma sisepõlemis kolbmootori põhjalikult ümber, et seda saaks kasutada vesinik kütu￾sega. BMW vesinik kolbmootoriga auto on näha joonisel 2.3 [12].
Joonis 2.3 BMW vesinik kolbmootoriga auto (Diesel Station).

A.1.
Selliseid veemootoriga autosid ehitas Stanley Meyer USA-s kes võttis patendi nendele.
YouTube’s on tema intervjuud saadaval.

A.2.
BMW toodab selliseid.

BMW Hydrogen 7 on piiratud tootmisega vesiniku sisepõlemismootoriga sõiduk, mis on ehitatud aastatel 2005-2007 [1] Saksa autotootja BMW poolt. Auto põhineb BMW traditsioonilisel bensiinimootoriga BMW 7. seeria (E65) sõidukitel ja täpsemalt 760Li. See kasutab sama 6-liitrist V-12 mootorit nagu 760i ja 760Li; seda on aga muudetud, et võimaldada ka vesiniku ja bensiini põlemist, muutes selle kahevalentseks mootoriks. Erinevalt paljudest teistest praegustest vesinikkütusega sõidukitest, näiteks Hyundai, Honda, General Motors ja Daimler AG toodetud sõidukitest, mis kasutavad kütuseelementide tehnoloogiat ja vesinikku, et toota sõidukit, töötab BMW Hydrogen 7 vesinikku sisepõlemismootoris .

B.
Vesinik lisakütusena
Lisakütusena kasutatakse samuti paukgaasi. Kuid lisakütusena kasutamise eeliseks on see,
et mootor ei vaja ümber ehitust. Lisaks on plussiks see, et vajalik gaasi kogus on väiksem
kuna mootor ei tööta ainult paukgaasiga, vaid gaas aitab põhikütust paremini põletada.
Seega saab seda toota masinal asuva vesinikgeneraatoriga, mis võib olla palju väiksem kui
ainult paukgaasil töötava mootori vesinikgeneraator. Paukgaasi saab toota ka väljaspool
sõidukit, kuid siis tuleb võib tekkida probleeme selle tankimise ning hoiustamisega. Liht￾sam on seda toota vesinikgeneraatoriga sõidukis, sest siis kaob ära vajadus seda eraldi ma￾huti hoiustada. Kuna paukgaasi ei ole vaja mootori töös hoidmiseks, selleks et põletada
efektiivsemalt fossiilseid kütuseid ning vähendada kahjulike ühendite keskkonda sattumist.
Sel juhul piisab sellest, kui paukgaasi toodetakse sõidukis asuva vesinikgeneraatoriga.
Paukgaas juhitakse mootorisse läbi õhuvõtu süsteemi. Ühendus, kust paukgaas õhuvõtu
süsteemi juhitakse asub tavaliselt õhufiltri ja kollektori vahelisel ühendusel. Sealt kaudu
jõuab paukgaas tänu mootori tekitatud hõrendusele koos mootori tööks vajaliku õhuga si￾lindritesse. Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem on näha joonisel 2.4.
Joonis 2.4 Vesiniku lisakütusena kasutamise skeem (Magnation Water Technologies)
Paukgaas on vesiniku ja hapniku segu, koosnedes kahest osast vesinikust ja ühest osast
hapnikust. Paukgaas on väga kergesti süttiv gaas mis aitab paremini süüdata ja põletada.

C.
Elektrolüüsi aparaati ise meisterdada kodus,garaazis on lihtne. Ehitamise juhised on veebis http://www.instructables.com. vaata selle veebi otsingust ” Dry Cell Electrolyzer “.
Lisaks elektrolüüsi aparaadile on tarvis gaasilukku,publerit ,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile paigaldatakse auto aku, autole lisa elektri generaator sest elektrolüüsi aparaat vajab 20 Amprit,miskit veel. Veepaagis olevale veele lisatakse tsipake soodat.

Tema seletab kuidas saab sisepõlemis mootort panna tööle pruungaasiga :
https://youtu.be/KCIUv24XIeo

Vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Pruungaas koosneb ühest osast hapnikust ja kahest osast vesinikust

Elagu Eesti Veksel      Elagu Eesti Veksel   15.01 kell 17:37
Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."


Inglismaal puudus inflatsioon      Inglismaal puudus inflatsioon   15.01 kell 17:34
Inglismaal
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoormuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.


Inglismaal
puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.
Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoormuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Inglismaal maksumääraks oli 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus.
t


Inglismaal toimis raha ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna,
maksumääraks oli 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus.
Lisaks sellele puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

elektritsaabtasuta blogspot com      elektritsaabtasuta blogspot com   15.01 kell 17:29
Kuna inflatsiooniga imetakse Eestist miljardeid eurosid ja hoitakse elatustaset madalana siis tuleb likvideerida inflatsioon ja liigkasu pangandus.

Inflatsiooni tekitatakse sisendhindade tõstmise abil keskpankade kasumi tarbeks.

Nii kuis tõstetakse elektrivoolu hinda siis automaatselt kerkivad hinnad teenustele ja toodetele aga palgad ei kerki.

Riik peab kodanikele tagastama raha mille on kasseerinud Eesti Energia elektriarvete kaudu ja enam mitte esitama elektri arveid kodanikele sest Eesti Energia on riigiasutus mille omanikuks on kõik Eesti kodanikud.

Tasuta kütus ta elekter likvideerivad inflatsiooni.


1)Plussenergia majades puuduvad elektriarved ja elektrikatkestused.

2) Soovitatav on moodustada energiaühistuid ja renoveerigem majad plussenergia majadeks.

3) Maju saab renoveerida talgute korras.

4) Majade renoveerimiseks saab kasutada taaskasutus materjale.

4) Taastuvenergia seadmeid saab valmistada taaskasutus materjalidest.

5) Taanlaste eeskujul ja Harry Raudvere juhtimisel Eestis moodustati energiaühistu mis maksab osanikele pensioni.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab osanikele pensioni. Kes panustas 10 eurot, kes sada eurot,kes sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab osanikele pensioni.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   15.01 kell 16:38
Tema seletab kuidas saab sisepõlemis mootort panna tööle pruungaasiga :
https://youtu.be/KCIUv24XIeo

Vesi koosneb kahest osast vesinikust ja ühest osast hapnikust.
Pruungaas koosneb ühest osast hapnikust ja kahest osast vesinikust.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   15.01 kell 15:58
Kas saab sisepõlemismootori muuta vesiniku mootoriks ?
Vesiniku süstimismeetodid

Selle disaini eeliseks on see, et vesinikuvarustuse rõhk ei pea olema sama kõrge kui muude sissepritseviiside puhul, ja bensiinimootorid kasutavad seda sissepritsesüsteemi, mis muudab bensiinimootori muundamise vesinikuga töötamiseks lihtsaks.

Bensiini sisepõlemismootori muutmine ... www.asee.org ›konverentsid› referaadid ›allalaadimine
PDF
Otsing: Kas saate gaasimootorit vesinikuks muuta?
Kuidas vesinikuga sisepõlemismootor töötab?

Millised mootorid töötavad vesinikul?
Vesinik, kütuseelemendid ja kütuseelemendisõidukid

BMW Hydrogen 7 jõuallikaks on 12-silindriline vesiniku jõul töötav
sisepõlemismootor, mille võimsus on 194 kW. Auto kiirendab kiirusest 0–60 miili tunnis (96 km h − 1) vaid 9,4 sekundiga ja töötab LH2-ga kütuseelementidega sõidukitele omase kokkusurutud vesiniku asemel.

Vesinikmootorid - ülevaade | ScienceDirecti teemadwww.sciencedirect.com ›teemad› tehnika ›hüdrogeen ...
Otsing: Millised mootorid töötavad vesinikul?
Kui palju maksab auto vesinikuks muutmine?

Ootus     kuulaja  15.01 kell 15:58
Et vastu võetakse vihakõne seadus ja rikkujaid hakatakse ka vastutusele võtma! See kehtib ka raadiosaadetesse helistajate suhtes!

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   15.01 kell 15:41
People also ask
Can you convert a gas engine to hydrogen?
Hydrogen Injection Methods

The advantage of this design is that the pressure for the hydrogen supply need not be as high as for other injection methods, and gasoline engines use this injection system making it easy to convert a gasoline engine to run on hydrogen.

Conversion of a Gasoline Internal Combustion Engine to a ...www.asee.org › conferences › papers › download
PDF
Search for: Can you convert a gas engine to hydrogen?
How does a hydrogen combustion engine work?

What engines run on hydrogen?
Hydrogen, Fuel Cells and Fuel Cell Vehicles

The BMW Hydrogen 7 is powered by a 12-cylinder internal-combustion engine that generates 194 kW. The car accelerates from 0 to 60 mph (96 km h−1) in just 9.4 s and runs on LH2 instead of the compressed hydrogen that is typical for fuel cell vehicles.

Hydrogen Engines - an overview | ScienceDirect Topicswww.sciencedirect.com › topics › engineering › hydroge...
Search for: What engines run on hydrogen?
How much does it cost to convert a car to hydrogen?

AVO     Avo  15.01 kell 14:06
Ma pole konservatiiv, ma olen liberaal,
nimelt see kes seda nime austust väärt nime kannaks.
Lihtsalt ja lühidalt. Palju õnne eestlased! Mul on hää meel et on toimunud veretu riigipööre ja see on kõige tähtsam!!! Hää et see on toimunud VERETULT

Kurjategija Kaja Kallas     Kurjategija Kaja Kallas  14.01 kell 21:13
T.H.Ilves:" Ma tahaksin samuti, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi — korruptsioon. Võime olla õigusega uhked, et Eesti ärikeskkond on vabam ja ausam kui paljudes teistes arenenud riikides. Aga oleksime naiivsed uskudes, et erihuvid ei otsiks “mõlemale poolele” kasulikke lahendusi meie erakondades, parlamendis ja valitsuses. Need lähenemiskatsed tuleb ära tunda ja pakkumised tagasi lükata."

Eesti Ekspress
Telli
KUUM10.06.2010, 01:06
Siim Kallase tütre suur heitlus kütteäris 66
Vandeadvokaat Kaja Kallas (32) viis Riigikokku seadusesätte, mis teenis paljude arvates ta soojamiljonärist boyfriend’i huve.

Tarmo Vahter

Krister Kivi
Reformierakondlane vaimult, kuid mitte parteipiletilt: Siim Kallase tütrena juristiks kasvanud Kaja Kallas (parteitu) ütleb, et pooldab tuliselt vaba konkurentsi, kuid mõned valdkonnad – näiteks taastuvenergia – on erandeiks.
Reformierakondlane vaimult, kuid mitte parteipiletilt: Siim Kallase tütrena juristiks kasvanud Kaja Kallas (parteitu) ütleb, et pooldab tuliselt vaba konkurentsi, kuid mõned valdkonnad – näiteks taastuvenergia – on erandeiks.
TIIT BLAAT / EESTI EKSPRESS

„Kui sa oled 32-aastane ja suhtled töiselt iga päev ettevõtjatest meestega,” ütleb vandeadbokaat Kaja Kallas, „võib sellise intriigi välja imeda igast minu suhtest.” Ta istub Kawe Plaza viiendal korrusel, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius nõupidamistesaalis, tühja hiigellaua taga. Konditsioneer undab tuimalt ning prantslaslikult elegantne Kallas ristab äkilises nõutushoos oma sõrmed. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut Riigikogus esindades on ta sattunud keerulisse afääri, milles kandvad rollid Tallinna Kütte juhil, miljonär Kristjan Rahul (37) ning Kaja isal, Reformierakonna auesimees Siim Kallasel (61). Väike, kuid oluline osa on valitsuse tülli ajanud intriigis mängida aga absoluutselt kõigil Eesti soojatarbijail. „Ulhamrid põgenesid pilkases öös. Katsumustest ja väsimusest hullunud, kannatasid nad kõige rohkem suurima häda käes: tuli oli surnud. Nad mõistsid, et nende suguharu ähvardab häving, et loodusjõud on veelgi rohkem nende vastu, sest neil tuli nüüd rännata mööda maad paljaste ja mahajäetutena.” Need dramaatilised read paololiitikumiaegset hõimu tabanud tragöödiast on tuttavad kõigile, kes J. H. Rosney-vanema teost „Võitlus tule pärast” lugenud on. Sama kirglik heitlus tule pärast käib ka Eestis varasuvel 2010, kuid tulepuuridest on väärtuslik leek nüüdseks kolinud keskküttekatelde alla. Vaenulikeks suguharudeks on Sandor Liive juhitav Eesti Energia ning pranstuse kontsern Dalkia, kellele kuulub Tallinna Küte, mida juhib Kristjan Rahu. Edasi loe paberlehest

Riigiametnik ei tohi kuuluda erafirmade juhatusesse :

Kaja Kallas kuulub:
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/article.php?id=31581649&com=1&s=1&no=60

Kawal Ants, 12.06.2010 09:30
http://www.advokatuur.ee/?id=398

Kaja Kallas
4E Tehnoinvest OÜ (registrikood 11592334)
AS Aseriaru Tuulepark (registrikood 11094487)
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (registrikood 80157833), juhatuse liige
Golf Marketing OÜ (registrikood 11503974)
Leiger Konsultatsioonid OÜ (registrikood 11455531), juhatuse liige
OÜ 4E Biofond (registrikood 11504910)
OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (registrikood 11328689)
OÜ Pakri Tuulepark (registrikood 10786409), nõukogu liige
OÜ Paldiski Tuulepark (registrikood 10892229)
OÜ Roheline Ring Tuulepargid (registrikood 11423086)
OÜ Viru-Nigula Tuulepark (registrikood 11083689), nõukogu liige
Tooma Tuulepark OÜ (registrikood 11092962)
Vanaküla Tuulepark OÜ (registrikood 11427730)


Riigikogu on kehtetu      Riigikogu on kehtetu   14.01 kell 21:06
T.H.Ilves:" Ma tahaksin samuti, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi — korruptsioon. Võime olla õigusega uhked, et Eesti ärikeskkond on vabam ja ausam kui paljudes teistes arenenud riikides. Aga oleksime naiivsed uskudes, et erihuvid ei otsiks “mõlemale poolele” kasulikke lahendusi meie erakondades, parlamendis ja valitsuses. Need lähenemiskatsed tuleb ära tunda ja pakkumised tagasi lükata."

0-ootused     Metsatöll  14.01 kell 18:59
Pole vaja mingit jeestlaste koa-litsi ooni.Korraldage riigihange ja tellige riigijuhtimisteenus välismaalt vōi Lätist.

Debiilsuse tipp     vallo  14.01 kell 17:31
See lõputu jauramine teemal nagu poliitikud juhiksid demokraatlikku riiki ja nagu viimane koalitsioon oleks oma valitsemise ajal midagi teinud on ikka debiilsuse tipp.Viimane koalitsioon pole oma valitsemise ajal mitte midagi teinud ja pole üldse võimalik aru saada, mille eest nende poliitikutele palka maksti. Asjaolu et Eestile anti võimalus ÜRO julgeoleku nõukogu juhtida pole Eesti poliitikute tegevusega kuidagi seotud. Teise pensionisamba lammutamist mingiks saavutuseks pidada võite paari ssata jooksul, siis on sealt saadud raha läbi ja kogu õndsus kadunud. Pandeemiaga on võidelnud meditsiin ja mitte poliitikud, poliitikud on vaid silunud oma tegemata tööd. Asjaolu et poliitikal puudub igasugune mõju väikeriigi majandusele näeme praegu ja saame näha ka tulevikus.

Riigikogu on kehtetu      Riigikogu on kehtetu   14.01 kell 17:14
President Ilves riigikogule: et siin enam ühtki korruptiivset seadust vastu ei võetaks! (73)
Toomas Hendrik Ilves
Toomas Hendrik Ilves
12.september 2011 15:54

Foto: Ilmar Saabas
aA
Vabariigi President riigikogu algava istungjärgu avaistungil: „Austatav Riigikogu esimees, head Riigikogu ja valitsuse liikmed, mu daamid ja härrad. Pean täna Riigikogu ees oma selle ametiaja viimase kõne.


Üheltpoolt on viis aastat riigi elus lühike aeg. Teisalt moodustab see enam kui veerandi taastatud põhiseadusliku korra 19-st aastast. Oleks naiivne arvata, et selle ajaga ei oleks palju muutunud, sealhulgas ka Riigikogu tegevuses. Me vist alati ei tajugi päris hästi kõigi nende muutuste sügavust ja olemust.

Me kipume, eriti viimasel ajal, nägema riigi arengulugu peamiselt majanduse tõusudes ja langustes. Väiksemad, ent pikemas vaates olulisemad muutused ei torka nii eredalt silma. Aga mul on olnud rõõm märgata, kuidas paljud arutelud näiteks Euroopa Liidu asjade komisjonis on järk-järgult muutunud aina sisukamaks, pürgides tasemele, mida kogeme Soomes, Rootsis ja Taanis.

Küsimused, millega tuleb tegeleda Riigikogu 12. koosseisul, on hoopis teistsugused kui varem. Enam pole vaja täita kellegi teise poolt ette antud nõudeid. Aga samas ei saa me enam tuua väliseid nõudeid ettekäändeks, kui oleme mõne Eestile olulise küsimuse tahaplaanile jätnud. Neid küsimusi, mis kuuluvad otseselt ühe vastutustundliku demokraatliku õigusriigi parlamendi pädevusse, on üsna palju. Nüüd, kui suure tagasi tulemise ja Euroopasse lõimumise kaks aastakümmet on seljataga — ehk kui oleme saanud normaalseks Euroopa riigiks –, on paslik seda arusaama rakendada ka parlamendi töös.

Austatav Riigikogu.

Majandusmured ei ole veel kaugeltki selja taga. Segadus võistleb selgusega nii Euroopas kui Eestis. Oleme suutnud hoida oma kulud ja tulud tasakaalus, oleme teinud seda, mida on vaja teha ning mida paljud teised pole kas tahtnud või suutnud. Ent kas õigesti tegemisest piisab Euroopa laiemas pildis, ei tea praegu ükski majandusekspert. Eesti makromajanduslik üldseis on hetkel üsna hea ja selle eest väärivad Eesti parlament ja valitsus kindlasti tunnustust. Ent me teame kõik, et me ei ela isolatsioonis.

Inimeste igapäevase toimetuleku tasandil on pilt palju kirjum. Olen mures nii nende pärast, kes on olnud kaua tööta, kui ka nende perede pärast, kelle reaalsissetulek on palgakärbete ja hinnatõusu tõttu oluliselt kahanenud. Uudis selle kohta, et 16 protsenti lastest on pidevalt näljas, oli eksitav, kuigi see võib muutuda järjekordseks nn kurjaks konstandiks. Ent siiski küsigem: kas kõikide laste kõht on koolitundi minnes täis? Parimad teadjad on ses asjas õpetajad lasteaias ja koolis. Just neilt saame uurida, kuidas Eesti laste käsi käib.

Nii kutsungi teid, head Riigikogu liikmed, esitama küsimusi, tundma muret ja huvi ning koos sellega veelgi enam kehtestama end Eesti elu kujundajatena. Täie vastutuse, oma näo ja nimega. Hoidkem alati meeles: otsustaja on kõikides olulistes riigi- ja ühiselu asjades Riigikogu, rahva otseselt valitud esindus, mitte keegi teine.

Me vajame põhjalikke arutelusid Riigikogu saalis ja komisjonides. Selliseid arutelusid, kus kõlavad Eesti inimeste mured ja huvid. Siin saalis istub ju läbilõige meie rahvast. Siin saalis peaks oma esindajate suu läbi omavahel kõnelema kogu rahvas.

Põhiseaduse järgi ei ole Riigikogu liige seotud oma mandaadiga. See ei puuduta vaid õigust minna vastuollu oma fraktsiooni otsusega. See tähendab ka julgust küsida avalikult oma erakonna ministrilt, miks ta on esitanud parlamendile just sellise, aga mitte teistsuguse ettepaneku. On vaja julgust küsida, kas parlamenti saadetud seadust on üldse vaja, või täidab see pigem mingit tööplaani?

Seadus ei saa olla eesmärk iseeneses. Eesmärk peab olema muutus Eesti ühiskonnas, seadus peab meie ühist elu paremaks muutma. Seadus on kõigest üks võimalik vahend selle soovitud muudatuse saavutamiseks. Just seepärast võiksite edaspidi tagasi lükata eelnõud, mille ainsaks eesmärgiks on korrastada, ilustada, liita või lahutada. Me pole veel jõudnud sellisele tasemele, kus pole muud teha, kui oma lauahõbedat poleerida. Seda laadi õigusloome on kulukas asendustegevus, ei enamat.

Tahangi täna kutsuda teid, head Riigikogu liikmed, kehtestama end täie vastutusega Eesti elu ja siin elavate inimeste käekäigu kujundajatena. Vaid teil on selleks otsene rahva mandaat.

Mu daamid ja härrad.

Presidendina olen keerulises seisus, kui Kadriorgu tuuakse kokku pakituna mitme erineva seaduse muutmise seadus. Kui üks muudatus on põhiseadusvastane, saab president teatavasti kobarmuudatuse tagasi lükata vaid tervikuna. Ja see tähendab, et jõustumata jäävad ka põhiseadusega kooskõlas olevad seadusesätted. Erineva eesmärgiga seadusmuudatusi pole praegu enam kohane menetleda üheskoos. Ma palun teid — võtke aega, arutage erinevaid eluvaldkondi eraldi.

Samuti palun teid, austatavad Riigikogu liikmed, jätta seaduse vastuvõtmise ja kehtimahakkamise vahele paras aeg. Kui teie eesmärk on muuta tegelikku elu, siis peab olema aega uus seadus selgeks õppida, omaks võtta ja selle uue seaduse täitmiseks valmistuda. Sageli kiirustamist õigustav väide, et mõni direktiiv — või eestipärasemalt juhind — tuleb mingiks kuupäevaks üle võtta, on üldjuhul vale. Euroopa Liidu juhindite ülevõtmiseks jäetakse alati piisavalt aega, nii, et ka palju aeglasemad riigid saavad hakkama. Ja kui meie enda valitsus või parlament on olnud mõne kuupäeva osas aeglane või tähelepanematu, kas kannatama peab siis rahvas?

Jääb mulje, et pigem kiputakse juhindite külge siduma hoopis muid teemasid, et Euroopa Liidu trahvidega ähvardades mõne teise probleemi parlamentaarsest arutelust kõrvale hoida. Olukord, kus eelnõu tuuakse täna Riigikokku, homme võetakse vastu ja ülehomme jõustub, on täiskasvanuks saanud õigusriigis lubamatu. Iga vajutus hääletusnupule mõjutab inimeste saatust. See mõjutab praeguste ja tulevate põlvede ühiskondlikku edu ja üldist kasu, nagu ütleb põhiseadus.

Neil inimestel on õigus teada ees ootavast muudatusest ja selle kohta oma arvamust avaldada. Nüüd, täiskasvanud riigis, on selleks aega. Selleks peab aega olema. See tähendab, et iga uus seadus tuleb kodanikuühiskonna esindajatega läbi arutada. Seaduste eest vastutab Riigikogu, mitte valitsus. Seejuures vastutab iga Riigikogu liige oma otsuse eest ise. Iga Riigikogu liige peab suutma seadust selgitada ja põhjendada.

Austatavad rahvaesindajad.

Leian, et kui takerdume vanadesse või Euroopa halvimaid eeskujusid matkivatesse mustritesse, siis taandab parlament end rahva esindusest seaduste masinaks. Meil on võimalus hoopis Euroopa parimate hulka kuuluda, mitte leida ettekäändeid, et ka teised teevad nii. Kujutagem ette, kui Eesti oleks teiste tegutsemisviise toonud õigustuseks finantsprobleemide lahendamisel.

Parlament peab olema koht, kus arutatakse Eesti elu, Euroopa tulevikku ja maailma asju. Arutatakse ausalt ja vabalt, oma mandaadi kohaselt. Iga saadik peaks järjekindlalt küsima: kas üks või teine siin saalis varem vastu võetud seadus on ka tegelikkuses tööle hakanud, midagi muutnud, Eesti elu paremaks teinud. Kui ei ole, siis tuleb seadust muuta või see hoopis kehtetuks kuulutada. Meie põhiseadus ütleb, et valitsus korraldab seaduste täitmist. Ja põhiseadus ütleb ka, et Riigikogu kontrollib valitsuse tööd.

Ma tahaksin samuti, et edaspidi ei võetaks siin saalis vastu enam ühtki seadust, mille põhieesmärk on mõne konkreetse äri edendamine. Sellisel asjal on lihtne nimi — korruptsioon. Võime olla õigusega uhked, et Eesti ärikeskkond on vabam ja ausam kui paljudes teistes arenenud riikides. Aga oleksime naiivsed uskudes, et erihuvid ei otsiks “mõlemale poolele” kasulikke lahendusi meie erakondades, parlamendis ja valitsuses. Need lähenemiskatsed tuleb ära tunda ja pakkumised tagasi lükata.

Seaduste mõju ette ennustamine ja tagantjärele hindamine nõuab aega. Ja nüüd tuleb see aeg iga kord võtta.

Austatavad Riigikogu liikmed,

usutavasti olete minuga nõus, et riigi ja kohaliku võimu suhted ning omavaheline töökorraldus, ülesannete jaotus ja kohustuste täitmiseks eraldatava raha hulk kätkeb endas küsitavusi ja vastuolusid.

See, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid, on fakt. Riigikohus on aga oma lahendiga nõudnud riigi ja kohaliku võimu ülesannete määratlemist ja nende täitmiseks vajalike kulude rehkendamist ning seejärel eraldamist. Kordan, see on Riigikohtu lahend. Ja me elame õigusriigis. Head parlamendi liikmed: kas te olete endalt küsinud — kas parlament saab mõne kuu pärast vastu võtta 2012nda aasta riigieelarve nii, et koos sellega täidetakse ka Riigikohtu otsust?

Head sõbrad, kohalik omavalitsus pole pelk riigivõimu käepikendus. Põhiseaduse järgi ja üldise euroopaliku arusaama kohaselt on kohaliku kogukonna omavalitsus mõeldud demokraatia kindlustamiseks, et otsused oleksid tehtud kodanikule võimalikult lähedasel võimutasandil. Omavalitsus on loodud selleks, et takistada võimu koondumist keskvõimu kätte. Selleks, et kohalikke olusid kõige paremini tundvad kõige usaldusväärsemad inimesed saaksid kohaliku kogukonna huvidest lähtudes kujundada oma kodukandi tulevikku.

Jah, see viib kohe mõtted haldusreformi juurde ning ka küsimuseni, et mil määral on saja või koguni neljasaja tuhande elanikuga linn kohaliku omavalitsuse üksus. Kas läbipaistvuse nõuded, mida seadus näeb ette 900 elanikuga vallale, töötavad ka linnas, mille rahvaarv ulatub kolmandikuni riigi elanikkonnast ning kus on võimatu väita, et otsused peegeldavad kodukandi huve? Või vajame hoopis uusi lahendusi, kus mõiste„kohalik kogukond“ all peame silmas linnaosasid või koguni asumeid?

Needki otsused, mis puudutavad võimalikku pealinna regiooni eriregulatsiooni, saavad rajaneda vaid omavalitsuse tegeliku olemuse tunnetamisele.

Lugupeetav Riigikogu.

Seni on Eestil läinud üldjoontes hästi, seda kinnitab ka inimarengu aruanne. Paraku adume jätkuvalt ka revolutsiooni meeleolu, tahtmist lammutada. Üksmeeles ehitada on palju keerulisem kui lõhkuda. Nüüd tuleb meil taastatud riiki tugevamaks teha. Meil tuleb siluda kiirustamise jälgi, täita tühjaks jäänud vuuke.

Siin on suur roll igal Riigikogu liikmel. Riigikogu hea maine on mulle tähtis, see on oluline igaühele, kes hindab demokraatlikku õigusriiki. Sellest mainest ka sõltub, kas demokraatlik tasakaalustatud valitsemismudel saab rahvale lõplikult omaks või mitte.
Euroopas ja Ameerikas levinud rahvaesindajate, valitud juhtide ja ametnike valimatu halvustamine on paraku kanda kinnitanud ka Eestis. Muidugi on lihtne õhutada pahameelt erakondade, Riigikogu liikmete, üldse ühe või teise ühiskonnagrupi vastu, pakkudes välja vihaobjekte selmet lahendusi keerulistele küsimustele. Küllap teevad mõned inimesed seda rumalusest, teised paheliste taotluste tõttu.

Isiklik populaarsus võib olla magus, ent riigimeest ja -naist eristab lahmijast see, et ta seab Eesti huvid esiplaanile. Kainelt ja ratsionaalselt kaalutlev Eesti rahvas mõistab ja tunnustab seda. Eesti väärikad kodanikud väärivad ka seda, et president, parlamendi ja valitsuse liikmed ning ametnikud nii riigi kui kohaliku võimu tasandil suhtuksid rahvasse kui täiskasvanud inimestesse: ausalt, avatult ja täie lugupidamisega.

Soovin teile jõudu meie

Kersti Kaljulaid ei ole Eesti president      Kersti Kaljulaid ei ole Eesti president   14.01 kell 17:03
Kersti Kaljulaiul pole õigust langetada mistahes otsuseid Presidendi ametis sest teda ei valitud riigikogus ja ka mitte valijameeste poolt. Kersti Kaljulaid on kehtetu presidendi ametis.

"Pealtnägija" saates on see fakt talletatud,et Kersti kaljulaidu ei valitud. Tema nimi polnud isegi mitte valimis nimekirjas.
Ta toodi letti tagant uksekaudu.

Kurjategija Kaja Kallas     Kurjategija Kaja Kallas  14.01 kell 16:59
Eesti Ekspress
Telli
KUUM10.06.2010, 01:06
Siim Kallase tütre suur heitlus kütteäris 66
Vandeadvokaat Kaja Kallas (32) viis Riigikokku seadusesätte, mis teenis paljude arvates ta soojamiljonärist boyfriend’i huve.

Tarmo Vahter

Krister Kivi
Reformierakondlane vaimult, kuid mitte parteipiletilt: Siim Kallase tütrena juristiks kasvanud Kaja Kallas (parteitu) ütleb, et pooldab tuliselt vaba konkurentsi, kuid mõned valdkonnad – näiteks taastuvenergia – on erandeiks.
Reformierakondlane vaimult, kuid mitte parteipiletilt: Siim Kallase tütrena juristiks kasvanud Kaja Kallas (parteitu) ütleb, et pooldab tuliselt vaba konkurentsi, kuid mõned valdkonnad – näiteks taastuvenergia – on erandeiks.
TIIT BLAAT / EESTI EKSPRESS

„Kui sa oled 32-aastane ja suhtled töiselt iga päev ettevõtjatest meestega,” ütleb vandeadbokaat Kaja Kallas, „võib sellise intriigi välja imeda igast minu suhtest.” Ta istub Kawe Plaza viiendal korrusel, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius nõupidamistesaalis, tühja hiigellaua taga. Konditsioneer undab tuimalt ning prantslaslikult elegantne Kallas ristab äkilises nõutushoos oma sõrmed. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingut Riigikogus esindades on ta sattunud keerulisse afääri, milles kandvad rollid Tallinna Kütte juhil, miljonär Kristjan Rahul (37) ning Kaja isal, Reformierakonna auesimees Siim Kallasel (61). Väike, kuid oluline osa on valitsuse tülli ajanud intriigis mängida aga absoluutselt kõigil Eesti soojatarbijail. „Ulhamrid põgenesid pilkases öös. Katsumustest ja väsimusest hullunud, kannatasid nad kõige rohkem suurima häda käes: tuli oli surnud. Nad mõistsid, et nende suguharu ähvardab häving, et loodusjõud on veelgi rohkem nende vastu, sest neil tuli nüüd rännata mööda maad paljaste ja mahajäetutena.” Need dramaatilised read paololiitikumiaegset hõimu tabanud tragöödiast on tuttavad kõigile, kes J. H. Rosney-vanema teost „Võitlus tule pärast” lugenud on. Sama kirglik heitlus tule pärast käib ka Eestis varasuvel 2010, kuid tulepuuridest on väärtuslik leek nüüdseks kolinud keskküttekatelde alla. Vaenulikeks suguharudeks on Sandor Liive juhitav Eesti Energia ning pranstuse kontsern Dalkia, kellele kuulub Tallinna Küte, mida juhib Kristjan Rahu. Edasi loe paberlehest

Kelle ootused?     albert  14.01 kell 16:56
On mõttetu oodata, et vaestel inimestel ka poliitikutelt midagi eriti oodata on.

1-20 | 21-38