Milliste soovidega valitsuse tööle läkitate?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Lembit Merila elektritraktor      Lembit Merila elektritraktor   27.01 kell 13:07
ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma
toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi
ütleb, elektrihobust.
„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris
ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal
telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii.
Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,”
räägib elektritraktori autor.
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli
kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning
masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht
kõnnib taga.
„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga
– traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi
harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi
Merila.
Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab
tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb
traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud.
Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme
otsas, siis ei saa, jutustab ta.
„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja
kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja
heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku
aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil
õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu
viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus
huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd
on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

Lembit Merila elektritraktor
14.11.2017 16:18:24
Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589


http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

LEMBIT MERILA Kolgast tegi sel suvel puuküttega Moskvitšiga proovisõitu

LEMBIT MERILA on meisterdanud mitu tuulegeneraatorit, see on kolmas ning väiksem ja stabiilsem.

Puuküttel Moskvitši pagasiruumis on generaator ja peenpuhastusfilter.

„Kolmkümmend aastat tagasi hakkasime sõbraga arutama, et võiks panna auto puugeneraatori peal tööle,” jutustab Pitka talu peremees LEMBIT MERILA Kolgast.

„Puuküttega masinad ei ole uus leiutis. Sakslased sõitsid sõja ajal sellistega ja ka pärast sõda oli autobussidel puuküte. Mina sain skeemi raamatust. Aga väikesesse autosse mahtuv puugeneraator on küll minu välja mõeldud,” lubab leidurihingega ja lahtiste kätega mees.

Generaator sai valmis viis aastat tagasi nagu ka peenpuhastusfilter. Kõigepealt proovis ta süsteemi enda Peugeoti peal. Hääled sai sisse, kuid sõita polnud võimalik – väljamaa masinad on liiga madalad. Puuküttele ümberehitamiseks sobivad nõukogudeaegsed kõrged autod, need on pikema kolvikäiguga ja pole nii kiired. Kõrgus on oluline seetõttu, et põhja peab mahtuma terve toruderägastik.

„Kui juhtusin Jüri Kaljurannale, Kolga Teenindus- ühistu juhile, rääkima, et mul on puugeneraator mitu aastat olemas, andis ta Moskvitši, mille pidi vanarauda viima. Raha masina eest ei võtnud, ütles, kui paned käima, on suur asi. Keegi ei uskunud, et teengi valmis.”

Abikaasa Helgi Merila ütleb siinkohal sõna sekka: „Mida vanem mees, seda suuremaks mänguasjad lähevad. See käib ikka nii, et kõigepealt peab Lembit pikalt plaani, kuluda võib päevi ja nädalaid. Talle meeldib mõelda voodis, üks silm vaatab telekat, teine on kinni. Ning siis tõuseb öösel ja paneb täpselt kirja, kuidas asi olema hakkab.”

Videolõik – ja ta liigub siiski

Tänavu suvel said Merilad endale videokaamera. Pere- ema Helgi esimene reporteritöö oli puuküttega Moskvitši käivitamise jäädvustamine.

Kassett on käepärast ja pannakse mängima. Videolindi allservas on kuupäev ja kellaaeg - 26. juuli 2008 kell 15.02.

„See on Lembitu järjekordne töö,” teeb Helgi Merila videolõigus sissejuhatuse. „Mootor käib, aga kas ka liigub?”

Filmis on näha ja kuulda, kuidas masin põriseb-popsub, taustaks perenaise kirjeldus: „Ja ta liigub siiski! Oh sa jumal, Lembitul on nii tähtis nägu peas. Tagurpidi käik läks sisse, aga kas ka edaspidi?”

Masin jõurab ühe koha peal. „No tule, tule, tuvikene, sinu kallal on nii palju vaeva nähtud,” kutsub Helgi.

Auto võtab tuurid üles. „Lembit sõidab väravast välja. Kurat, nüüd läheb nii kiiresti, et ei jõua järele,” on pereemast reporteri viimased sõnad ning Moskvitš kaob metsa taha.

Lembit Merila muheleb, kuigi vaatab lõiku teab kui mitmendat korda: „Ma oleksin töökotta sõitnud, Kaljuranna Jürka juurde, aga pidurid ei töötanud. Tegin hobusetalli juures tiiru ja tulin tagasi.”

Sel suvel sõitis auto neljal korral: „Generaator ja peenpuhastusfilter on taga pagasiruumis, mootor ees. Generaatoris on kuivad 5-7-sentimeetrise läbimõõduga lepapuust klotsid. Kui käivitan, tuleb oodata viisteist minutit ja auto on sõiduvalmis. Kiirus on umbes 80 kilomeetrit tunnis. Kui pikalt sõidab, läbib ühe generaatoritäiega 70-80 kilomeetrit, siis peab ämbritäie klotse peale panema. Generaatoris on kuumust 1200 kraadi. Suits salongi ei lähe, heitgaasid on suunatud toruga alt välja, nagu teistelgi autodel. Üks Helgi sõbranna küsis kord, et kus korsten on. Aga on tehtud nii, et korstnat pole.”


Lembit Merila elektritraktor      Lembit Merila elektritraktor   27.01 kell 12:56
ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma
toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi
ütleb, elektrihobust.
„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris
ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal
telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii.
Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,”
räägib elektritraktori autor.
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli
kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning
masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht
kõnnib taga.
„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga
– traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi
harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi
Merila.
Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab
tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb
traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud.
Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme
otsas, siis ei saa, jutustab ta.
„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja
kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja
heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku
aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil
õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu
viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus
huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd
on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

Kuva vähem
Reageeri
0
Vasta
Lembit Merila elektritraktor
14.11.2017 16:18:24
Venelastel oli lahedaid elektrimasinaid.
Mõned nagu kohe sellised mille peale ei tulekski, et seda vooluga tööle panna.
Päris jaburad monsterid :http://forum.tempt.ee/topic.php?topic=589

Reageeri
0
Vasta
raibert
20.10.2017 09:13:24
see justkui Kuukulgur hakaku aga nüüd rallitama pulmasõite korraldama,käru taha muidugi ja katus ka

Reageeri
0
Vasta
Lembit Merila elektritraktor
13.11.2017 14:21:19
on ikkagi etem.

Reageeri
0
Vasta
Lembit Merila elektritraktor
14.11.2017 16:19:58
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St43/lembit.htm

LEMBIT MERILA Kolgast tegi sel suvel puuküttega Moskvitšiga proovisõitu

LEMBIT MERILA on meisterdanud mitu tuulegeneraatorit, see on kolmas ning väiksem ja stabiilsem.

Puuküttel Moskvitši pagasiruumis on generaator ja peenpuhastusfilter.

„Kolmkümmend aastat tagasi hakkasime sõbraga arutama, et võiks panna auto puugeneraatori peal tööle,” jutustab Pitka talu peremees LEMBIT MERILA Kolgast.

„Puuküttega masinad ei ole uus leiutis. Sakslased sõitsid sõja ajal sellistega ja ka pärast sõda oli autobussidel puuküte. Mina sain skeemi raamatust. Aga väikesesse autosse mahtuv puugeneraator on küll minu välja mõeldud,” lubab leidurihingega ja lahtiste kätega mees.

Generaator sai valmis viis aastat tagasi nagu ka peenpuhastusfilter. Kõigepealt proovis ta süsteemi enda Peugeoti peal. Hääled sai sisse, kuid sõita polnud võimalik – väljamaa masinad on liiga madalad. Puuküttele ümberehitamiseks sobivad nõukogudeaegsed kõrged autod, need on pikema kolvikäiguga ja pole nii kiired. Kõrgus on oluline seetõttu, et põhja peab mahtuma terve toruderägastik.

„Kui juhtusin Jüri Kaljurannale, Kolga Teenindus- ühistu juhile, rääkima, et mul on puugeneraator mitu aastat olemas, andis ta Moskvitši, mille pidi vanarauda viima. Raha masina eest ei võtnud, ütles, kui paned käima, on suur asi. Keegi ei uskunud, et teengi valmis.”

Abikaasa Helgi Merila ütleb siinkohal sõna sekka: „Mida vanem mees, seda suuremaks mänguasjad lähevad. See käib ikka nii, et kõigepealt peab Lembit pikalt plaani, kuluda võib päevi ja nädalaid. Talle meeldib mõelda voodis, üks silm vaatab telekat, teine on kinni. Ning siis tõuseb öösel ja paneb täpselt kirja, kuidas asi olema hakkab.”

Videolõik – ja ta liigub siiski

Tänavu suvel said Merilad endale videokaamera. Pere- ema Helgi esimene reporteritöö oli puuküttega Moskvitši käivitamise jäädvustamine.

Kassett on käepärast ja pannakse mängima. Videolindi allservas on kuupäev ja kellaaeg - 26. juuli 2008 kell 15.02.

„See on Lembitu järjekordne töö,” teeb Helgi Merila videolõigus sissejuhatuse. „Mootor käib, aga kas ka liigub?”

Filmis on näha ja kuulda, kuidas masin põriseb-popsub, taustaks perenaise kirjeldus: „Ja ta liigub siiski! Oh sa jumal, Lembitul on nii tähtis nägu peas. Tagurpidi käik läks sisse, aga kas ka edaspidi?”

Masin jõurab ühe koha peal. „No tule, tule, tuvikene, sinu kallal on nii palju vaeva nähtud,” kutsub Helgi.

Auto võtab tuurid üles. „Lembit sõidab väravast välja. Kurat, nüüd läheb nii kiiresti, et ei jõua järele,” on pereemast reporteri viimased sõnad ning Moskvitš kaob metsa taha.

Lembit Merila muheleb, kuigi vaatab lõiku teab kui mitmendat korda: „Ma oleksin töökotta sõitnud, Kaljuranna Jürka juurde, aga pidurid ei töötanud. Tegin hobusetalli juures tiiru ja tulin tagasi.”

Sel suvel sõitis auto neljal korral: „Generaator ja peenpuhastusfilter on taga pagasiruumis, mootor ees. Generaatoris on kuivad 5-7-sentimeetrise läbimõõduga lepapuust klotsid. Kui käivitan, tuleb oodata viisteist minutit ja auto on sõiduvalmis. Kiirus on umbes 80 kilomeetrit tunnis. Kui pikalt sõidab, läbib ühe generaatoritäiega 70-80 kilomeetrit, siis peab ämbritäie klotse peale panema. Generaatoris on kuumust 1200 kraadi. Suits salongi ei lähe, heitgaasid on suunatud toruga alt välja, nagu teistelgi autodel. Üks Helgi sõbranna küsis kord, et kus korsten on. Aga on tehtud nii, et korstnat pole.”

Kuidas VAHUR KERSNA Pealtnägijaga külas käis

ETV saates Pealtnägija tutvustas Lembit Merila kuus aastat tagasi oma toonast uuemat leiutist – elektritraktorit, ehk nagu abikaasa Helgi ütleb, elektrihobust.

„Vahur Kersna on sõbalik ja muheda jutuga. Kui saade oli eetris ära olnud, küsisid külamehed, et kuidas lasid sellisel tähtsal telemehel mööda oma põldu aparaadi taga joosta. Aga ta tahtis nii. Mind kutsuti mõnda aega Kolgas siis ka televisioonimeheks,” räägib elektritraktori autor.

Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli kummirehvidega ratast, mootor ja

Kuva vähem
Reageeri
0
Vasta
Lembit Merila elektritraktor
14.11.2017 16:21:35
Saates näitas ta, kuidas elektritraktor töötab - sel on neli kummirehvidega ratast, mootor ja rool. Voolu saab juhtmega ning masinat juhitakse puldist. Traktoril istumiskohta peal ei ole, juht kõnnib taga.

„Lembit paneb traktori põllu otsa ja ise jookseb adra või sahaga – traktor tõmbab trossiga neid edasi. Oma kartulimaad on ta sedasi harinud, kündnud-äestanud ja vaod lahti ajanud,” selgitab Helgi Merila.

Mees lisab, et elektritraktori tegi ta valmis kahe kuuga. See jaksab tõmmata 600-700-kilogrammist raskust. Kui arvestada, palju tuleb traktoritöö eest praegu maksta, on masin end juba ära tasunud. Mõned on küsinud, et andku neile samuti kasutada, aga et on juhtme otsas, siis ei saa, jutustab ta.

„Eks leiutamine ja isetegemine algaski traktoritest. Väike-Maarja kutsekoolis sai ju õpitud masinaid ja elektrivärki. Isal oli vaja heina vedada ja muid töid teha, kombineerisin talle juppidest kokku aiatraktori. Neid ikka olen teinud. Igasuguseid vanu masinaid on meil õue peal olnud, vajalikud asjad sai maha võetud, raamid kokkuostu viidud. Prügimäed olid vanasti ka ühed tänuväärt kohad, leidus huvitavat kraami. Nii palju plaane on aastatega ette mõeldud, nüüd on hea varudest võtta, kui midagi tegema hakkan.”

Saeraam ja elektrikirved

Ka siis oli kahtlejaid, kui Lembit Merila otsustas 1989. aastal Kolga biopuhasti operaatori kehva palgaga ameti maha panna ja lubas, et ehitab endale saekaatri.

„Kaheldi, kas suudan saekaatri valmis teha ja tööle panna. Aga tegin ja hakkasin füüsilisest isikust ettevõtjaks. Saeraam on elumaja otsas kuuri all. Kõik on läbi mõeldud – kuidas terad liiguvad, lint veab. Nii kui palgi paned, lauad tulevad. Töötasin sellega pensionini. Kolm aastat enam FIEna ei tegutse, sain kuu aega tagasi 64. Saeraam aga on töökorras praegugi, kui vaja, panen käima, lasen palgid läbi.”

Puulõhkumiseks meisterdas Lembit Merila elektrikirve: „Naabrimees küsis teise endale ja ka kolmanda andsin ära.”

Helgi Merila kommenteerib, silmad naerul: „Mina pidin jälle kannatama. Kui midagi ette võtab, siis peab selle ju lõpuni tegema. Aina on midagi katsetatud, nagu pommi otsas olen elanud.”

Pomm – saepurukatel keskkütteks

Pommi all mõtleb perenaine eelkõige biogeneraatorit, mille katsetamine võttis aega aasta: „Aina podises siin ahju otsas. Kuid tööle hakkas ja soojad olid ka uued toad, mis sai vanast laudast ümber ehitatud.”

Praeguseks on biogeneraator asendatud saepurukatlaga, sest tuttav, kes tõi toidujäätmeid, lõpetas söögikoha pidamise ja küttematerjali jäi väheks.

Lembit Merila kinnitab, et ka saepuruahi töötab hästi ning teist sellist ei ole, kuigi saepuruküttel katlaid on mitmesuguseid: „Saepuru tekkis meil palju. Esialgu vedasime põllule, sellest on juba saanud must muld. Siis tekkis mõte, et prooviks põletada. Nuputasin karburaatorsüsteemi – tegin lisadüüsi, sellega suunan õhku. Saepuru ju muidu eriti hästi põleda ei taha, jääb vaid suitsema. Tegin igasuguseid katsetusi, auto puugeneraatorisüsteem andis mõtte, mida arendasin edasi. Selle skeemi võib lehte panna, aga siin on omad nüansid, mis paberil puuduvad. Neid teadmata katel tööle ei hakka.”

Merila perel on nüüd oma talumajas kaks kesküttesüsteemi, radiaatorid on kõigis tubades - vana osa saab soojaks pliiti küttes, uut köetakse saepuruga.

„Gaasiballoonist tegin saepuruahju kõrvale soojussalvesti, vesi seisab siin soe veel kuus tundi pärast koldetule kustumist. Kõik köögis tekkinud biojäätmed kütame ära, ka kartulikoored ning tee- ja kohvipaksu. Panen need plaadiga katla peale kuivama, pärast viskan tulle,” näitab peremees.

Tuulegeneraator kolme tiivikuga

Leiutisi on veel ja veel. Põgusalt räägime Lembit Merila tehtud uhketest antennidest, mis püüavad televiisorisse ka kaugema digipildi. Ja sellest, et poest on ta ostnud endale tööriistadest vaid mootorsae.

Pikemalt kõneleb peremees veel õues seisvast tuulegeneraatorist: „See on mu kolmas tuulik. Esimese tegin juba siis, kui siia elama kolisime, kusagil seitsmekümnendatel aastatel. Talvel tormidega jäime t



Elagu Eesti Veksel      Elagu Eesti Veksel   27.01 kell 12:44
Andro Roos : " Niikaua kuni eksisteerib riigiväline intressiga keskpank ja tema raha, seni ei saa olla ka vaba turumajandust ega tõhusust."

Inglismaal puudus inflatsioon      Inglismaal puudus inflatsioon   27.01 kell 12:41
Inglismaal puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Andro Roos :” Mõtteid parteidele maksukoorumuse radikaalse vähendamise elluviimiseks (aga ärge lootkegi, parteidel ei jätku mõistust ja mune):

Alates aastast 973 toimus Inglismaal raha ümbermüntimine iga kuue aasta tagant. See toimus järgnevalt: kuninglik rahapada muutis iga kuue aasta järel olemasolevad vaegväärtuslikud mündid maksevahendina kehtetuks, kogus need kokku ja müntis uue välimusega müntideks. Seda aga nii, et iga nelja vana mündi vastu andis välja ainult kolm uut münti ehk 25% vähem. Iga kuue aasta tagant korrigeeris kuninglik rahapada ka ringlusse lastavate müntide koguarvu, lähtudes otsuse tegemisel järgmise kuus-aastaku planeeritavast riigi üldisest rahavajadusest reaalmajanduse käitamisel. Sellel ümbermüntimisel oli kaks peamist mõtet. Esiteks toimis ümbermüntimine riigi alamatele ühe ja ainsa maksuna. Maksumääraks oli seega 25% kogurahamassist 6 aasta peale ehk 4,17% aastas ehk 0,35% kuus. Teiseks positiivseks nähtuseks ümbermüntimise juures oli see, et kuni münte ümber vermiti, ei kaotanud valuuta ise väärtust, st puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu. Selline ümbermüntimisel põhinev süsteem kattis õige pea lisaks Inglismaale terve Lääne-Euroopa."

Kas leidsite Andro Roosi tekstist selle lause ?:

puudus inflatsioon ja see toetas majanduse jätkuvat kasvu.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   27.01 kell 9:34
1)
Kuna eestlased on metsarahvas siis Eesti elukeskkond tuleb viia looduse keskele metsadesse.
Tuntud Permakultuuri idee saadi sellest,et Inkade linnad asusid metsas. Neil polnud euroopalikke lagedaid haritavaid maid.
Inkad tootsid toitu loodusega kooskõlas,nemad ei raiunud metsi maha selleks,et seal hakata toitu tootma.
Kui eurooplased okupeerisid nende maa siis raiuti mets maha,tekitati lagedad põllud.
2)
Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus:
Kütust saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori ehk elektrolüüsi aparaadi abil:
Bensiini ja diisli asemel kasutatakse vesiniku sisepõlemis mootoreis ehk siis paaki valad vett :
https://youtu.be/HQC3bjrkNCA


Kuidas saab elektrit tasuta ?
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Tasuvusaja mõiste:
Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.


http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!

Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Plussenergia maja
Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

Mina ütlen:
Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:

3)
Taanlaste eeskujul ja Harry Raudvere juhtimisel Eestis moodustati energiaühistu mis maksab pensioni osanikele.
1200 inimest panid rahad kokku ja ostsid tuulepargi mis maksab pensioni osanikele.
Kes panustas 10 eurot ,kes sada eurot,kes sadatuhat eurot-sedasi koguti raha kokku ja osteti tuulepark mis maksab pensioni osanikele.

Energiaühistute moodustamine on populaarne.
Maju renoveeritakse energiaühistu abil ja muudetakse endised hooned plussenergia majadeks.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   27.01 kell 0:15
Kuna eestlased on metsarahvas siis Eesti elukeskkond tuleb viia looduse keskele metsadesse.
Tuntud Permakultuuri idee saadi sellest,et Inkade linnad asusid metsas. Neil polnud euroopalikke lagedaid haritavaid maid.
Inkad tootsid toitu loodusega kooskõlas,nemad ei raiunud metsi maha selleks,et seal hakata toitu tootma.
Kui eurooplased okupeerisid nende maa siis raiuti mets maha,tekitati lagedad põllud.

Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus:
Bensiini ja diisli asemel kasutatakse vesiniku sisepõlemis mootoreis ehk siis paaki valad vett :
https://youtu.be/HQC3bjrkNCA


Kuidas saab elektrit tasuta ?
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Tasuvusaja mõiste:
Tasuvusaeg on periood, mis näitab, kui kaua läheb aega projekti esialgsete kulude tagasisaamiseni.

Kuna tuul puhub tasuta ja päikene paistab tasuta,ning tuulikutel ja päikesepaneelidel pole hoolduskulusid(tuulikute vanematel mudelitel on hoolduskulud minimaalsed,uutel pole) siis:
Peale tasuvusaega päikesepaneelid ja tuulikud annavad elektrit ja kütet tasuta.

Mida enam tõstetakse fossiilsete kütuste ja müüdava elektri hinda seda rutem tasuvad ära päikesepaneelid ja väiketuulikud,ning elektriautod jpt. taastuvenergia allikate ekspluateerimise seadmed.


http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf
Strandberg ütles:
Kui 130 m2 suuruse hoone energiakulu
on 300 kWh/m2 aastas, vajab see võimsust
10 kW (kilovatti); sama suure energiat
säästva hoone puhul on sama näitaja aga
vaid 1 kW!

Kui ühe
hoone või korteri maksimaalne energiatarbevoog
oleks 1–2 kW, kerkib paratamatult
küsimus, kas selle katmiseks on vaja kindlasti
liituda suure energiavõrguga või tsentraliseeritud
energiatootmissüsteemiga. Minu
seisukoht on, et tuleviku talumaja võiks olla
oma energiavarustuses maksimaalselt autonoomne.
Selleks on piisavalt energiavooge,
kasvõi päikest-tuult.

http://ww2.eas.ee/vfs/4748/inseneeria_3_2008.pdf

Plussenergia maja
Plussenergia maja tähendab, et maja toodab rohkem energiat, kui hoone kasutamise käigus kulub, ning energia ülejäägi võib hoone omanik energiavõrku tagasi müüa.
Eesti oludes eeldaks sellise uudse mõtteviisi realiseerimine seadusandluse muudatust, mis võimaldaks kodu ja väiketarbijatel toodetud elektri ülejääki energiavõrku tagasi müüa.

Mina ütlen:
Selleks,et mitte maksta kodukulusid tuleb hoone energiatarbevoog viia 1-2 kilovatile,selleks on mitmeid variante,proovigem erinevaid sest kes teab milliseid ehitusmaterjale te leiate prahikastist,eluaseme energiatarbevoo viimiseks 1-2 kilovatile pole tarvis neid k6iki variante :
1) Esmalt oleks tore kui saaksite soojustada hoone seinad p6huga.
2)ise ehitada tuulikute ja erinevate päikesepaneelide hübriidid s.o. ehitad õllepurkidest päikesepaneeli mis kütab õhku,
3) ehitad päikesepaneeli mis kütab vett,
4)ehitad tuuliku mis kütab vett aga elektrit ei tarvita,
5)ehitad tuuliku mis pumpab vett aga elektrit ei tarvita,
6)ehitad katusele asetatava väiketuuliku(etem on kui ehitada mitu tuulikut mida omavahel yhendada paralleelselt) mis toodab elektrit ja
7)päikesepaneeli mis toodab elektrit.
8)Lisaks sellele tuleks ise ehitada biogaasi ja biosoojuse,maasoojuspumbad jpms värgid-tuleb viia elektri tarbimine nulli lähedaseks:

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   26.01 kell 22:48
Kuna eestlased on metsarahvas siis Eesti elukeskkond tuleb viia looduse keskele metsadesse.
Tuntud Permakultuuri idee saadi sellest,et Inkade linnad asusid metsas. Neil polnud euroopalikke lagedaid haritavaid maid.
Inkad tootsid toitu loodusega kooskõlas,nemad ei raiunud metsi maha selleks,et seal hakata toitu tootma.
Kui eurooplased okupeerisid nende maa siis raiuti mets maha,tekitati lagedad põllud.

Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus:
Bensiini ja diisli asemel kasutatakse vesiniku sisepõlemis mootoreis ehk siis paaki valad vett :
https://youtu.be/HQC3bjrkNCA


Ei natšipoliitikale!     kuulaja  26.01 kell 16:42
Tugevat närvi ja suurt vastupidamist neile ekrelaste ja isamaalaste rünnakute puhuks! Tõeline rahvuslane hoolib ja väärtustab igat oma eesti inimest!

Mnjahh     ka  26.01 kell 16:34
plekk valitsuse revääril on korruptsioonikahtlus..
Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus vahetab välja eelmise, ebapädeva valitsuse, aga..et see valitsus ei jääks nn. korruptsioonivalitsuseks, on vaja rohkem teha..
Välditud on kõiki staažikaid poliitikuid, kelle kapis korruptsioonist või pahandustest põhjustatud luukeresid
...valitsuses on negatiivse renomeega või plekilised kandidaadid:
Pentus-Rosimannus..(Autorollo-taak)
Jaak Aab..(alkoholi tarvitamise jääknähtudega..)
Taavi Aas.. (2015-2019 Tallinna korruptsiooni..linnapea!)

On täiesti uusi inimesi mis annab lootust, et hullemaks meie elu ei lähe..





     Rain Poogen  26.01 kell 16:23
Mingeid ootusi-lootusi mul sellele valitsusele pole, aga halba soovima ka ei hakka. Halba soovida oleks sama tark kui isa ja ema tülitsemise korral sooviksid lapsed, kes on isa poolt, et ema süüa tehes pudru põhja kõrvetaks.


     mnjah  26.01 kell 16:06
Mida ikka soovida, uuele peaministrile vast seda, et ta ei kukuks neis suurtes kingades, mis talle eelmine peaminister jättis. Ratas oli tubli ja töökas poliitik ja uuelt valitsuselt ootakski eelkõige töökust. Minu jaoks on tänane päev tegelikult kurb, sest kaotasime ühe usaldusväärseima Peaministri, kes oli näoga rahva poole.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   26.01 kell 16:00
Valitsus peab hakkama elluviima Eesti Põhiseadust aga mitte teenima panganduse ja korporatsioonide huve.

Eesti Põhiseaduse preambula :"
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade -
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse."

Eestlased on metsa-;ja maarahvas.
Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade tagamiseks tuleb Eesti elukeskkond viia maale loodusesse,metsade keskele.

Eesti elukeskkonna viib tagasi maale looduse keskele tasuta elekter ja kütus,robotid, Eesti Veksel, ühistuline liikumine, ühistuline pangandus.

     inemine  26.01 kell 15:58
Soovin kiireid liitumiskõnelusi ühtse Venemaaga,nagu rehvikad äsja soovisid ja lahkumist natost ja abielu lumememmede ja lehmadega.Need peavad olema põhisuunad laual.Kui neid ei täideta,siis mina enam valima ei lähe

välimääraja     Teadjanaine  26.01 kell 15:55
hommikul oli näha elegantses mantlis presidenti ja karja karvaseid ja sulelisi! Kaja K.pisikisele naisele ei sobi laiaäärne kübar, mis muudab ta seenemikuks. Meestel joped, sallid sõlmes ümber kaela kohutav!On ju olemas elementaarne etikett. Mõned prouad olid korrektselt riides Lauri, Rosimannus ja Kersna. Kõike head!

Soovin      robot  26.01 kell 15:49
Loeb veel selle koha üle, et rahvust ja kultuuri tuleb säilitada! Eilsel küsimustele vastamisel jäi mulje, et see koht on vahele jäänud.

     rene  26.01 kell 15:46
Valitsus peaks kiiremas korras viima lõpuni Eestile läbi aegade suurimat mainekahju tekitanud, läbi Skandinaavia pankade teostatud ja Reformierakonna valitsuse ajal toimunud rahapesu erapooletu ja sõltumatu uurimise.

Parimat     Ats  26.01 kell 15:33
Parimate soovidega, ja süda kuidagi rahulikum.

rohkem tööd     eestlane  26.01 kell 15:31
Soovin jõudu ja palju raha
vanadele inimestele ;;
Sellise nigela pensiga --ei osta enam midaqgi

     tallinlane  26.01 kell 15:16
Parimate soovidega 1 Muidugi olukord on praegu raske ja keeruline igas valdkonnas aga valitsuses ja nende nõunike seas on oma ala spetsialiste.
Ja teiseks see ,et saavad tegelda tõsiste probleemidega.Ei pea enam Toompeal nädalate viisi jaurama kes ja kus võib titte kasvatada.Nii ,et jõudu neile !!!

tühi koht     alo  26.01 kell 15:12
Ja mis siis härra Ratasel ja ekrelastel pärast kukkumist häda on? Vói nemad kohe ei kukkunudki kuhugi? Kóik nad kukuvad riigikokku vói mujale pehmetele kohtadele. Üldiselt ei saa valitsusele midagi soovida sest tema ei juhi midagi ja muude faktorite poolt määratud tegevus ongi nende faktorite nagu Euroliidu ja NATO poolt määratud. Uskuda nagu saaks valitsus hakkama selliste kohalike asjadega nagu rohepöördega vói metsandusega pole vähimatki póhjust.

1-20 | 21-22