Kuidas toetada Eesti tippsporti?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   02.02 kell 7:19
Tudengid ehitasid ilma kütuseta sõitva sõiduki

Tudengid ehitasid Eesti esimese pneumosõiduki
Katre Tatrik, reporter
14. mai 2014

Eesti maaülikooli tehnikainstituudi tudengid (tagant vasakult) Mart Müllerbeck, Joel Leppik ja juhendaja Marten Madissoo näitavad suruõhu jõul töötavat iseehitatud sõidukit, mida juhib masina põhipiloot Taimo Piho. «Tähtis on osavõtt, aga võitu tahaks ka,» vastasid nad küsimusele, kuidas neil võiks minna selle masinaga rahvusvahelisel võistlusel. FOTO: Margus Ansu
Eesti maaülikooli tehnikainstituudi tudengid startisid täna varahommikul eile valmis saanud pneumo­sõidu­kiga ehk suruõhu jõul töötava hobikarti meenutava masinaga Ungarisse rahvusvahelisele võistlusele.


Reedel algavale ja laupäeval lõppevale iseehitatud suruõhumootorite jõul töötavate masinate võistlusele sõidab veel ligi poolsada meeskonda kuuest riigist. Maaülikoolis pneumo­mobiili ehitamist juhendanud doktorandi Marten Madissoo teada pole Eestis sellesarnast masinat varem ehitatud.

Tegelikult tudengid oma alles eile valmis saanud pneumo­masinal Ungarisse ei sõida. See viiakse kohale haagise peal. Kuid noormeeste arvutuste järgi saaks ühe standardse kümneliitrise õhuballooniga sõita nende ühekohalise 9,3-hobujõulise masinaga järjest kuus kuni kaheksa kilomeetrit. «Energiat on selles 200 baari all olevas kümnes liitris õhus sama palju, kui on 25 grammis bensiinis,» ütles üks masina ehitajatest Mart Müllerbeck.


Praktiline õppetöö

Rahvusvaheliseks võistluseks paarisajakilost alumiiniumraamiga suruõhusõiduki ehitamist alustasid tudengid sügisel hüdro- ja pneumo­ajamite kursusel.

Ungaris hinnatakse esmalt, kuivõrd vastavad pneumo­sõidukid meeskondade saadetud masinadokumentidele, ja toimuvad kvalifikatsioonisõidud – millise meeskonna sõidukil pärast ligi kolmekilomeetrist sõitu rohkem rõhku paagis on, seda parem stardikoht põhivõistlusel tuleb.

Põhivõistlusel pannakse masinad esmalt proovile kestussõidus – võidab see, kes ühe õhuballooniga kaugemale jõuab. Põnevust lisab see, et meeskonnaliikmetel tuleb piloote pidevalt vahetada ja tuleb liikuda keskmiselt kiiremini kui viisteist kilomeetrit tunnis. Seejärel tuleb mahamärgitud ring läbida kiiruse peale. Lõpuks on kohalt kiirenduse võistlus. Viimasel hästi esineda on Eesti maaülikooli tudengite peamine eesmärk.

Põhirõhk kiirendamisel

«Meil on kaks mootoriplokki. Kui me kestussõitu teeme, lülitame ühe ploki välja. Kui kiirendust teeme, lülitame mõlemad järele. Õhu kulu on küll meeletult suurem, aga jõudu on ka väga-väga palju rohkem,» rääkis Mart Müllerbeck.


Pneumomasina ehitajate sõnul peaks nende sõiduki kiirendus tulema ligikaudu 0,7-0,8 m/s2, see tähendab, et võistluse kiirendusraja 220 meetrit plaanitakse läbida 32 sekundiga. See teeb keskmiselt 24,8 kilomeetrit tunnis.

«Muidugi ei ole see midagi meeletut,» tunnistasid ehitajad tagasihoidlikku kiirust. Ent nende sõnul on masina lõppkiirust teoreetiliselt võimalik arendada ka saja kilomeetrini tunnis. «Kuid see on teoreetiline, ilmselt nii kiiresti see siiski ei liigu,» ütles Müllerbeck.

«Eile (üleeile – toim) vaatasime, et osa kohti on ikkagi liiga pehmed, ja me ei tea veel, kas julgeme siia üldse täisrõhku peale lasta. Seda peab veel veidi katsetama,» sõnas ta.

Kuid masina kiirendusvõimest on juhendaja Marten Madissoo sõnul hoopis olulisem see, et tudengid on saanud reaalse inseneritöö kogemuse alates projektide kirjutamisest, projekteerimisest ja materjalide hankimisest ning lõpetades masinaehitusega.




Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   02.02 kell 5:07
Tuleb likvideerida liigkasu pangandus ja Venemaa nuumamine sest siis jagub raha igale poole.

Palun teil arvutada tasuvusaeg :
1) Päikesepaneelidel. Elektri tootmise ja vee kütmise omadel.
2) Tuulikutel,nii tuuleparkidel kui ka maja katusele paigaldatavatel ja hoovi peale asetatavatel https://scoraigwind.co.uk
3) Maasoojus pumpadel.
4) Plussenergia majadel.
5) Elektrolüüsi aparaatidel. Sisepõlemis mootoritele paukgaasi
kütuse tarbeks ja hoonete kütmiseks.
6) Merelainete energia elektriks muutjatel.
7) Hoovuste energia elektriks muutjatel.
8) Vesioina energia.
9) Hüdroenergia.
10) Energiaühistul.
11) Vanaaegsetel mehaanilistel tuulikutel millega jahvatati vilja jahuks. Arvatavasti analoogseid modernseid kasutatakse ka kaasajal.
12) Mehaanilistel tuulikutel veepumpamise otstarbel .
Need on tuntud Hollywoodi Westerni filmidest.
Noh samalaadsed neile mis jahvatavad vilja jahuks.
13) Mustaks värvitud veetünnil mis kütab vett.
14) Ise meisterdatud päikesepaneelidel www.instructables.com
"Do it yourselfers " com org
15) õllepurkidest päikesepaneelide ise meisterdamisel.
16) Elektriautode jaehinnal.
17) Elektriautode tootmisel.
18) Kasutatud elektriautodel.
19) Sisepõlemis mootoritega autode elektrilisteks muutmisel.
20) Vesiniku kütusega autode jaehinnal.
21) Lembit Merila elektritraktoril. See on nagu tolmuimeja mis toitub kaabli kaudu. Akud puuduvad.
22) Maaharimis robotitel www.farmbot.io mis maksavad vaid 1500 eurot.
23) Robotite kasutamise ühistutel. Ühistu abil saab osta kalleid roboteid milliseid ainus perekond ei suuda osta.


Eesti toetab Venemaad      Eesti toetab Venemaad   01.02 kell 16:55
Kui peatada Venemaa toetamine siis saab toetada Eesti sporti ja majandust.

Krooniaja sada krooni on väärt praegused sada eurot.

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.


Eesti toetab Venemaad igal aastal kümne miljardi euroga.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.


Kuna dopinguid kasutavad kõik tippsportlased siis etem on kasutada looduslikke dopinguid mida saab metsast ja taludest.
Parimad dopingud on :
1)Toores Võilille taim.
2) Raudrohi
3) Kummel
4) Põdra-, ja hobuseliha segu vorst.

Looduslike dopingute kohta jagavad informatsiooni taimetargad
Mercedes Merimaa ja Irje Karjus.

välja öeldes...     NÕU ANDES..  01.02 kell 16:46
Küsige parem : Kas vihakõne on vaja kriminaliseerida ! Praegu on reformierakonnal eeldus anda riigikogu menetlusse VIHAKÕNE kriminal. eelnõu

Eesti toetab Venemaad      Eesti toetab Venemaad   01.02 kell 16:39
Krooniaja sada krooni on väärt praegused sada eurot.

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.


Eesti toetab Venemaad igal aastal kümne miljardi euroga.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.


Kuna dopinguid kasutavad kõik tippsportlased siis etem on kasutada looduslikke dopinguid mida saab metsast ja taludest.
Parimad dopingud on :
1)Toores Võilille taim.
2) Raudrohi
3) Kummel
4) Põdra-, ja hobuseliha segu vorst.

Looduslike dopingute kohta jagavad informatsiooni taimetargad
Mercedes Merimaa ja Irje Karjus.

     Tiiu  01.02 kell 16:31
Kahtlemata on meil vaja sponsoreid spordi toetamisele, aga meil on väga vaja ka Pealtnägija laadseid saateid, et ühiskonda tasakaalus hoida. Pahandas ühte sponsorit väga üks pealkiri ja mitte ehk saade ise. Kahtlemata on ettevõtjaks olemisel ja ka Pealtnägija tegemisel ajakirjanikul vaja raudseid närve. Need sportlased on meie riiki pikaks ajaks väga palju häbistanud ja sellega ka põhisüüdlased. Nende häbi peavad maha pesema teised, nii spordile annetajad kui ka ajakirjandus on selles kindlasti osalised. Ehk on vaja selliste annetuste tegemisel vaja asju põhjalikumalt uurida nagu teevad ettevõtjad oma ettevõtteski. Ehk ei tohiks sel ajal üldse toetada kui veri keeb millegi muu tõttu. Küll oleks tore kui saaks kõik alaverid, veerpalud jne mälust ära kustutada, aga selleks kulub veel palju aega. Hetkel aga ei suuda uskuda ettevõtjate pisaraid ega ka vaba ajakirjanduse surma.

     Ingrid  01.02 kell 16:29
Palun kuulake oma eilset Poliitikaguru saate esimest minutit ja tehke järeldused, kas olete kaldu või ei
Vahetasin kanalit!

Eesti toetab Venemaad      Eesti toetab Venemaad   01.02 kell 16:17
Krooniaja sada krooni on väärt praegused sada eurot.

Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.


Eesti toetab Venemaad      Eesti toetab Venemaad   01.02 kell 16:14
Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.


Eesti nuumab Venemaad      Eesti nuumab vaenlasi   01.02 kell 16:10

Elektriautod päästaks Eesti naftatoru otsas virelemisest

Kaire Talviste

---
Esimesed elektriautod olid aeglased ja nõudsid pikka laadimist, et kvartalile tiir peale teha. Ent peagi tasub ehk juba tõsiselt elektriauto ostu kaaluda - kui see suriseb vaikselt oma liitium-ioonakudel ega jää võimetelt maha 1,6-liitrisest bensiinimootoriga neljarattalisest, näeb välja nägus ning selle laadimine on kiire, mugav ja soodne.

Kui tõenäoline on, et peagi hakkavad ka Eestis sõitma elektriautod? „Elektriautode kasutuselevõtu kohta ei saa kasutada mõistet „tõenäoline”, see on paratamatu. Täpselt nagu juhtus mobiilsidega,” on projekti Elektromobiilne Eesti 2020 eestkõneleja Jarmo Tuisk veendunud.



Juba aastate eest rääkis visionäär Shai Agassi, et elektriautode müügile annaks hea stardipaugu, kui autode laadimiseks loodaks vastavate teenindusjaamade võrgustik. Nii saaks autoga teha suuremaid tiire, kui vaid kodu lähistele piimapoodi. Toona pandi tema juttu aga vaevu tähele – nafta oli odav, tänavatel laiutasid ebaökonoomsed pikapid. Alternatiivküttega sõidukid olid määratud nišitooteks rohelise mõttemaailmaga tarbijaile.



Ent nüüd on suhtumine muutunud – pea kõik suuremad autofirmad maailmas usuvad, et elektriautode projektist saab asja ja on matmas miljardeid, et luua konkurentsivõimelisi autosid. Oodatakse ja loodetakse murdepunkti elektriauto evolutsioonis.



Usku on süvendanud Iisraelis sündinud 40-aastase Agassi tegevus, kelle plaanid küündivad aastani 2020. Tema firma nimega Better Place (parem koht) on suutnud koguda riskikapitalistidelt miljardeid kroone, et välja arendada patareide laadimis- ja vahetusjaamade võrgustikke. Better Place peab läbirääkimisi mitmekümne riigiga, konkreetsed koostöölepingud on sõlmitud juba Iisraeli, Taani, Jaapani, Austraalia ja Kanadaga, samuti Hawaii osariigi ning San Francisco ranniku üheksa linna alliansiga.



Esimene on Iisrael

Esimesed 50 akulaadimisjaama peaks valmima tuleval aastal Iisraelis. Need on kohandatud elektriautodele, mis tehakse koostöös autotootjaga Renault-Nissan. Reklaamitud on liitium-ioonakuga töötavat heitgaasivaba ja 1,6-liitrise bensiinimootori sõidumugavusega autot.

Autodesse paigaldatav süsteem annab juhile õigeaegselt märku akude seisukorrast ja näitab teed väiksemasse laadimisjaama või vajadusel suurde vahetusjaama. Agassi nägemuses oleksid kõikide autode akud standardsed ja paikneksid erinevatel autodel enam vähem ühes kohas.



Ühe autopesulat meenutava akuvahetusjaama ehitus maksab hinnanguliselt üle kuue miljoni krooni. Auto pargiks seal ettenähtud kohale sarnaselt autopesulaga, ning patarei vahetatakse uue vastu. Patareid kuuluksid Better Place’ile, tarbija tasuks vaid laadimismaksu. Agassi hinnanguil kuluks elektriautoga sõitmisele poole vähem raha kui bensiiniauto puhul.


Eesti plaanid

Eestlased on varmad uusi tehnoloogiaid enda kasuks pöörama ja seetõttu usub Tuisk, et elektriautod on meil pigem varem kui hiljem. „On kolm vaala, millest sõltub elektriautode kasutuselevõtt Eestis: tarbija teadlikkus, elektriautode kättesaadavus ja infrastruktuur,” räägib ta.



Neile tegevussuundadele pööratakse peamist tähelepanu projektis Elektromobiilne Eesti 2020. Eesmärgiks on rajada 2011. aastaks Tallinna pilootinfrastruktuur elektriautode laadimiseks. Aastaks 2020 peaks aga viiendiku meie liikluses vuravatest autodest moodustama elektrijõul töötavad masinad.



„Meie plaan hakkab võtma üha selgemaid piirjooni. Meil on visioon, strateegia ja tegevusplaan, mida pakkuda erinevatele huvigruppidele: elektrimüüjatele, automüüjatele, IKT- ja elektroonikaettevõtetele, aga ka riigile ja tarbijale. Selle tegevusplaani realiseerimise alguseks oleme sättinud tänavuse aasta keskpaiga. Siis peaks olema selge ka see, kes täpselt meiega paadis on,” lisab Tuisk.



Pealinna laadimispunktide, -jaamade ning kogu süsteemi haldavate infotehnoloogiliste lahenduste rajamise maksumus on 15−20 miljonit krooni. Suurim huvi sellist pilootprojekti rahastada peaks olema ettevõtjail, kes loodavad tulevikus saada elektriautode teenusoperaatoriks. „Muu maailma kogemus näitab, et investor võib olla energiaettevõte, kuid ka täiesti uus tulija, kel puudub seos energeetikaga, nagu näiteks Better Place,” ütleb Tuisk. „Küsimus on selles, kes Eesti ettevõtjaist tabab esimesena ära, et nüüd on taas võimalus luua uut Q-GSM-i.”



Riik ja eraettevõtjad

AS Eesti Statoili kontseptsioonijuhi Kai Realo sõnul on nende emaettevõttes Norras StatoilHydros alternatiivenergia (ka elektrienergia) kasutuselevõtt testimise tasemel, ent Eesti osas puuduvad konkreetsemad plaanid. Ta usub, et need kavad sünnivad siis, kui tekib nõudlus. Nii nagu juhtus bioetanoolkütusega – kui tekkis piisavalt kliente, siis hakati seda ka müüma.



Realo on aga veendunud, et ükski uus trend ei saa tekkida riigi toeta. „Riigil peab olema selge visioon, millise alternatiivenergia kasutuselevõttu peetakse otstarbekaks ja mida tahetakse sellega saavutada,” selgitab ta. Näiteks toob ta Rootsi, kus on seatud eesmärgiks vabaneda aastaks 2020. fossiilsetest kütustest ja toetada biokütuste kasutuselevõttu. „Riigil on selge plaan ja sellest lähtuvad ka ettevõtted. Eraettevõtted ise ei saa algatada nii suurt muutust,” lisab ta.

Eesti Energia brändijuht Kristi Jõeäär on samuti seda meelt, et elektriautode laialdane kasutuselevõtt on reaalne siis, kui Eesti riik otsustab sellesisulise suuna võtta. „Eesti Energia hinnangul oleks elektriautodel tehnoloogia arengu ning riigipoolse soodustuse korral kindel koht tulevikus,” ütleb Jõeäär.

Jarmo Tuisk ruttab aga kummutama arusaama, et Eesti riik asub vaid Toompeal. „Tegelikult oleme me ise see Eesti riik. Meie initsiatiiv on osa rohujuuretasandi riigist. Ja ma usun, et praegu on rohujuuretasandi riik tugevamal positsioonil kui mäeotsa riik.” Rohujuuretasandil on tähtsaimaks väärtuseks ideed, mitte raha.

Mis puutub Better Place’i ja Eesti suhetesse, siis ei saa välistada, et ühel päeval on siniste logodega lipud ka meil lehvimas. Ent seni, kuni seda juhtunud pole, saame ise palju ära teha. „Just sel põhjusel ei jäänud meie väike seltskond istuma ja ootama, et midagi juhtuma hakkaks, vaid võtsime kätte, tegime plaani ja nüüd viime seda samm-sammult ellu,” lisab Tuisk.

Suurem plaan

Jarmo Tuisk on töötanud turundus- ja Interneti-valdkonnas ning praegu töötab ta majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituses. Otseselt ei seo teda elektriautodega miski. Tegutsema on teda aga innustanud Rainer Nõlvaku kampaania „Teeme Ära” ja Shai Agassi Better Place’i missioon. „Iga suure asja taga on kellegi isiklik visioon ja missioonitunne,” selgitab Tuisk. „Kui ajastus on õige ja on võimalik seda realiseerida, siis liituvad missiooniga ka õiged inimesed, firmad, organisatsioonid jne.”



Agassi missiooni teostumist on Tuisk jälginud juba mõnda aega. Better Place ei olnud alguses äriettevõte, vaid ülesanne, mille Agassi sai noorte rahvusvaheliste ärimeeste kohtumisel, kus lubati leida lahendusi globaalsele kliimaprobleemile. Shai pidi otsima võimalusi, kuidas vähendada süsinikdioksiidi, mis paiskub õhku autode summutitest. Tõsiselt innovatsioonile pühendunud inimesena ei asunud ta otsima uusi tehnoloogiaid, vaid vaatas kriitilise pilguga üle olemasolevad variandid ja ärimudelid. Praegu, kaks aastat hiljem, on tema missioon käivitanud suurima revolutsiooni, mida autotööstus on aastakümnete jooksul näinud.



„Minu, ja täpsemalt meie initsiatiivgrupi, kelle kõneisik ma olen, huvi on laiem kui ainult elektriautoga sõita,” lisab Tuisk. Ta selgitab, et tegu on innovatsioonist kannustatud inimestega, kes näevad, et elektriautode süsteemi väljaarendamine annab meie majandusele tervikuna ohtralt uusi võimalusi: olla säästlikum ja nutikam kodus ning eksportida neid lahendusi ka välismaale.



Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Tuisk küsimuse.



Euroopas planeeritakse praegu miljardieurolisi investeeringuid elektriautode infrastruktuuri. Laadimispunkte ja neile sobivat IT-süsteemi pakuvad aga vaid üksikud Euroopa ja Ameerika firmad. „Elektriautode infrastruktuur pole kosmoseteadus. Meil on tugev elektri- ja elektroonikavaldkonna inseneritraditsioon, mida on võimalik kombineerida meie tugeva infotehnoloogilise traditsiooniga ja töötada välja täiesti konkurentsivõimelisi lahendusi,” usub Tuisk. „See on meie motivatsioon – anda reaalne majanduse kasvuvisioon läbi kodumaise säästmise ja tugeva ekspordi potentsiaali.”



annus ja Kärmas     Mihkel  01.02 kell 16:02
Annus, kes teatavasti on süüdimõistetud kurjategia võiks pikalt peeglisse vaadata ennem kui üldse sõna võtab. Minul oleks tema asemel sügavalt häbi olla topinguspordi toetaja. Äärmiselt lihtsameelne ja oma kriminaalset käitumist ennastõigustav on väita, et "tema oli puu otsas kui pauk käis". Kui ta julgeb väita, et ei teadnud midagi, siis minul tekib küll küsimus kuidas ta sellisel juhul üldse ärimaailmas on läbi löönud kui ei osanud alaveri eelnevate ja selleks ajaks avalikukantulnud dopinguafääride taustal mingeidki järeldusi teha. Samuti peaks Mihkel Kärmas annuse kohtusse kaebama ja nõudma avalikku vabandamist ja laimukampaania eest kompensatsiooni..

pommiaugu kompetentsitu juhtimise tulem     Dead End   01.02 kell 15:50
seni kuni Eesti ettevõtjad lapivad Eesti maailma vigasemat riigijuhtimist ja spordijuhtimist maailma kõrgeima maksukoormuse juures ei tohi olla mitte kellel mitte mingit õigust selle kohta ühtegi sõna öelda.

Annuse ja Hääle riigi juhtimiskompetentsi tõttu 50 kohtadele jõudnud sportlaste toetamise on väga õige samm seniks kuniks varasteriik ja dopingud tellinud EOK ja alaliitude selle aegset puutumatud juhid on vangi ära sõitnud.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   01.02 kell 15:45
Eesti toetab Venemaad igal aastal kümne miljardi euroga.
Sellise summa Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

Kõiki ei suuda riik toetada     Arvaja   01.02 kell 15:38
EGA sporti ja tulemusi saab nii ka teha. Ja ikka olla füüsilises vormis-- ka füüsilist tööd tehes..
Aga Kes tahavad Olümpial medaleid jahtida--Peaks ikka
Riigikord ja Sponsorid edasi toetama

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   01.02 kell 15:04
Kuna dopinguid kasutavad kõik tippsportlased siis etem on kasutada looduslikke dopinguid mida saab metsast ja taludest.
Parimad dopingud on :
1)Toores Võilille taim.
2) Raudrohi
3) Kummel
4) Põdra-, ja hobuseliha segu vorst.

Looduslike dopingute kohta jagavad informatsiooni taimetargad
Mercedes Merimaa ja Irje Karjus.

     Liis  01.02 kell 14:42
Pigem esitaks küsimuse: KAS toetada riiklikult ERR-i, kes on täiesti kallutatud ja võtnud endale ISE ühiskonna sandarmi ülesanded lähtuvalt oma ideoloogilistest vaadetest.