Kuidas teie valeinfo ära tunnete?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Maoloputus teeb immuunseks      Maoloputus teeb immuunseks   10.02 kell 16:14
Lollus on riskida oma eluga manustades oma organismi vaktsiine.
Vaktsiinid tapavad !
Maoloputus teeb immuunseks viiruste vastu.

Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.

Eesti nuumab Venemaad      Eesti toetab Venemaad   09.02 kell 21:36
Eesti kingib Venemaale kümme miljardit eurot igal aastal.
Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale igal aastal kümme miljardit eurot.

Vene bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses HHO generatori ehk elektrolüüsi aparaadi ehk paukgaasi aparaadi abil.

Neid aparaate on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis. Juhendid on saadaval www.instructables.com leia otsingust "Dry Cell Electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,
maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

Maoloputus teeb immuunseks      Maoloputus teeb immuunseks   09.02 kell 17:01
Info tõesuses veendumiseks tuleb seda kontrollida. Muidugi igakord ei anna ka kontrollimine piisavat tulemust. Muideks,sellele petturid ehitavadki oma tegevusplaanid.

Teil saatejuht on võimalik peatada covid-19 pandeemia sellega kui kontrollite seda infot ja tulemuse teavitate raadios :

Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.

Mõttetud küsimused ja valeinfo     Mart  09.02 kell 16:41
Kas käesolev pandeemia on vaktsiine tootvatele farmaatsiakorporatsioonidele kasulik või kahjulik? Kas meie ajakirjandus võiks sellist küsimust esitada? Kas küsimus kui selline võiks olla valeinfo? Millise riigi ettevõtjad on GMO-de loomisel kõige võimekamad? Kas modifitseeritud genoomiga nahkhiirel esineval viirusel võib ilmneda võimekus nakatada inimesi juhul kui seda modifitseeriti eesmärgiga luua uus inimese haigustekitaja? Kas valeinfo võib tekkida seoses asjaoluga, et paljud pandeemiaga seotud asjaolud on ajakirjanduse eest varjatud?

Mis on valetamine ?     Mis on valetamine ?  09.02 kell 16:37
Valetamine on teadlikult tõsilugude või -asjade moonutamine, vale rääkimine või valede andmete esitamine-näitamine.

Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides – kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad vabal ajal narkootikume, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma eelmisest töökohast, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kandidaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teadasaamiseks, kas keegi on tõetruu.

Kõigepealt valetamise definitsioon ja kuidas eristada valetamist saladustest, enese kaitsmisest ja teistest pettustest.


Sisukord
1 Valetamine ja enesepettus
2 Uskuda, et vale saab tõeks
3 Valetamise motiivid
4 Miks valetamine ebaõnnestub?
5 Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
6 Vaata ka
7 Kirjandus
Valetamine ja enesepettus
Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni – halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt – kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada.

Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteeriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord, kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffmani (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud. Erinevad viisakuse viisid on näited naturaalsete situatsioonide teadvustamisest, et eesmärk, mida tõde ei räägi.

Kambavaim on tavaliselt kahemõtteline situatsioon mittetõepärase väljavaate suhtes. Ütlus "sõjas ja armastuses on kõik lubatud" näib hoiatavat armastajaid mitte uskuda kõike, mida neile räägitakse. Viimase rahvahääletuse tulemustest selgus, et valed, mis seisnevad eelmiste seksuaalpartnerite arvu vähendamises, on tavalised kolledžiealiste seas. Eeldades, et armastajad tahavad uskuda oma partnerite truudusse ja populaarsed laulud tunnistavad reetmise tunnet, kui valed on avastatud. Poeedid on briljantselt kirjeldanud, kuidas romantika võib sisaldada müüte.

Erinevalt Bokìst, kes pidas ainult väiteid valeks, väitis Ekman, et varjamine on samamoodi vale kui võltsimine, niikaua kui on väljavaade, et varjamist ei toimu.

Erinevate abielukohustuste suhtes teavitamine, seejuures ilma küsimata, kui ekstraabieluline afäär on alanud.

Oletame, et presidendil oli rabandus ametiaja kestel ja doktorid varjasid seda. Nad pidid toime panema varjamisvale, sest ameeriklased eeldavad, et neile räägitakse presidendi tervise muutustest, mis mõjutab tema võimet teha oma tööd. Varjamine ja võltsimine on kaks eri tehnikat, et täide saata sama eesmärk. On palju põhjuseid, miks valetajad eelistavad alati varjamist võltsimisele, kui situatsioon seda lubab. Valetaja ei vaja vale loo mäletamist. Kui valetaja tabatakse, saab ta alati süüdistada, et ta oli just avaldamas tõde või et ta ei teadnud seda, kuna oli kindel, et sihtmärk teadis, mis toimus.

Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on kõige tuntumad. Ekman esitles veel kolme tehnikat

tõe rääkimine vääralt e. ekslikult
rääkida pool tõde, jättes mulje, et see on kogu tõde
vale järeldus, kavalus(ettekääne), kõrvalepõiklemine
Bok defineeris varjamist kui salajas hoidmist. Ekman arvab, et varjamise situatsiooni teadustamisel on antud kavatsus mitte infot avaldada. Kutsudes midagi saladuseks, teavitame me oma õigustest asju mitte avaldama, säilitama privaatsust. Saladused püsivad ühe indiviidi, või kahe või kolme või rohkema inimese vahel infot säilitades, mida saladus teiste kohta sisaldab.

Enesepettus toimub eeldatavalt siis, kui pettur ei mõista, et petab ennast ja ei tea neid motiive enese eksitamiseks.

Samas, murtud lubadus ei ole valetamine. Nädal enne seda, kui president Clinton ametisse astus, ründas üks reporter teda, et ta olevat murdnud oma kampaania lubaduse Haiti immigrantide kohta, kuna ta hetkel võttis vastu endise presidendi Bushi positsiooni poliitika, mida ta oli kritiseerinud oma kampaania käigus. Clinton kaitses end, öeldes et ameerika rahvas võib arvata, et ta oli rumal, et ta ei muutnud oma poliitikat, kui olukorrad muutusid. Clinton valetas vaid juhul, kui ta oleks sel hetkel, kui kritiseeris Bushi, teadnud, et tema on mõeldud jätkama sama poliitikat. Loomulikult oli ta oma varajasemas kampaanias lubanud mitte tõsta makse, kuid teda oleks saanud süüdistada petmises juhul, kui ta teadis, et kavatseb murda lubadust.

Ka mittemäletamine ei ole valetamine, kuigi valetajad proovivad ennast tihti välja sellega vabandada. Kui nad on paljastatud ja süüdistatud valetamises, on tihti põhjuseks mälu probleemid.

Uskuda, et vale saab tõeks
Kui keegi muretseb väga vale selgitamise pärast, mis on juhtunud, ei tähenda see kohe, et isik kavatses valetada. Kui ei ole kaalutletud kavatsust petta, ei pruugi vale väidet üldse mitte võtta kui valetamist.

Miks peaks see lugema, mida me kutsume valeks väiteks? See ei ole lihtsalt asjade semantika ega definitsioon. Kui isik ei valeta, kui ta ei usu, et ta on koostatud pettusse momendil, kui ta teeb seda, siis ta käitumine muutub selliseks nagu tõetruul inimesel. Ei tohiks olla käitumuslikke vihjeid, et väide on ebatõsi, kui isik annab seletuse mitte uskudes, et ta valetab hetkel, kui ta annab seletust. On palju erinevaid viise, kuidas inimesed kindlustavad vale informatsiooni, mida nad ise arvavad olevat tõena.

Inimesed tõlgendavad sündmusi, eriti teiste inimeste käitumist ja motiive, mis panevad inimesed käituma üht või teist viisi. Fakt, et keegi tõlgendab asju viisil, mis peegeldab hästi teda, viisil, mis lubab tal kohustada toimingud, mis ta leiab ihaldatavaks, ei tähenda, et ta mõtleb sellega kindlasti valetada kui väärtõlgendus. Mitte kõik valestiarusaamised ei pruugi olla enesepettused.

Arvestades vägistaja kinnitust, kes süüdistab ohvrit, et too tahtis seksida temaga. Isegi kui vägistajad, kes teavad, et nende mittesoovinud ohvrid saavad tihti teha sama kaebusi, valetades, et vältida karistust. Pretensioon ise ei ütle meile, kas see on vale. Oletades, et see oli kohtingu vägistamine ja ohver oli häbelik või väga kartlik, protestides ainult korra ja mitte väga tugevalt ja siis ei seisnud vastu. Vägistaja võis valesti tõlgendada algprotesti ja analüüsis järgnevat puuduvat protest ja passiivset vastupanu. Kas selline vägistaja on ohver või enesepetja? Mitte et ma usuks, kui see just ei olnud kindel, et ta ei olnud teadlik, kuid valetõlgendus tema ohvri käitumisest oli motiveeritud soovist rahuldada oma enda vajadusi. Kas vägistamine leidis aset? Arvan, et vastus peab olema "jah", muidu vägistaja võib mõelda, et ei leidnud ja võib öelda tõde, kui ta väidab oma ohvri olevat tingimusteta nõustunud. Ja üks põhjus, miks keegi võib sellise süüdistusega välja tulla tõepärase käitumisega, on see, et nad usuvad oma väidetesse ja ei usu ise ka, et nad valetavad.

Loomulikult ei ole see ainus põhjus, miks mõni võib näida totaalselt usutav. Ekman alguses kasutas terminit loomulik valetaja, et määratleda neid inimesi, kelle vale on sorav. Ja kelle käitumine on täiesti usutav, kui nad teavad, et nad valetavad. Niisiis on Ekman muutnud tõepärase esineja terminit, kuna oma õpingute tulemusena ei pidanud ta neid enam psühhopaatideks, ega tingimata antisotsiaalseteks. Loomutruudel näitlejatel on võime saavutada roll, mida nad mängivad ja kuna nad usuvad, et nad räägivad tõtt, on nende käitumine täiesti usutav.

Inimene võib alguses teada, et ta valetab, kuid hiljem võib ta hakata oma valet uskuma. Kui see juhtub, on sellel usaldusväärne seletus, mis juhtus, ja näib tõene.

Need näited on tülikad, kuna me ei tea, kui sageli neid esineb. Ka ei tea me, kas lapsed on rohkem tundlikumad, kui täiskasvanud, uskumaks, mis on vale on tõsi või on selle fenomeniga seotud spetsiifilised isikupärased karakteristikud. Meil ei ole veel kindlat teed, et kindlaks määrata, kas mälu on tõene osaliselt või täiesti konstrueeritud.

Valetamise motiivid
Enda ilustamine, et jätta meeldivama ja parema inimese muljet
Pääseda karistamisest
Saada tasu
Kaitsta teist inimest karistusest
Võita teiste imetlus
Kaitsta ennast füüsilise ähvarduse eest
Pääseda välja ebasobivast sotsiaalsest olukorrast
Vältida piinlikkust
Säilitada privaatsust
Kasutada võimu teiste üle
Miks valetamine ebaõnnestub?
Sageli valetamine ebaõnnestub. Valetamine ebaõnnestub mitmel põhjusel. Näiteks valetajaid on sageli reedetud nende poolt, kellele valetaja on usaldanud saladuse. Ekman ei ole keskendunud sellist tüüpi põhjustele, vaid neile, millistega valetaja enda käitumisega end reedab. Lühidalt, on olemas kaks põhjust, miks valetamine ebaõnnestub. Esimesel juhul on tegemist mõtlemisega, teisel tundmisega. Valetamine ebaõnnestub mõlemal puhul, kuna valetaja pole adekvaatselt valmistunud või emotsioonide väljapaistvusega.

Miks on nii raske märgata tõepärasust käitumises?
Meie näoilmest ja häälest on aru saada, kui keegi valetas. 85% inimeste emotsioonid muutuvad valetamise momendil. Ekman usub, et on kaks põhjust, miks enamik inimesi on kehvad valetajate äratundjad. Esimese põhjuse jaoks pole info tuge, kuid ta usub, et mõned inimesed omandavad korrektse tagasiside nende arvamustäpsuse kohta, kes valetavad ja kes mitte.

Teine põhjus on see, et nad usaldavad liiga palju, mida inimesed räägivad ja ignoreerivad vahet väljendusrikka käitumise ja jutu vahel.

Vaata ka
ausus
eksimus
fakt
falsifitseeritavus
silmakirjalikkus
tõde
tõejärgsus
võltsimine
gaslighting
õigussüsteemi kurnamine

Mis on valeuudis ?     Mis on valeuudis ?  09.02 kell 16:33
Valeuudis (ing k fake news) tähistab uudist, mis sisaldab võltsitud ja/või eksitavat materjali, kuid mida auditoorium peab tõeseks, kontrollitud faktidega usaldusväärseks uudiseks.[1] Just viimane tahk eristab valeuudist libauudisest, libauudise sisu peaks auditooriumile teadaolevalt mitte tõetruu olema, näiteks 1. aprilli uudised, vastavasisulised väljaanded (nt The Onion, Lugejakiri jt) või rubriigid (Ekspressi Kranaat, Rohke Debelaki uudised jt).[2][3] Käibel on ka mõiste võltsuudis. Seda eristab valeuudisest tahtlikkus – valeuudis võib sisaldada kogemata valeinformatsiooni, võltsuudis on sihilikult petmiseks või eksitamiseks loodud uudis.[4]

Valeuudiste suurem levik 2010ndatel on tingitud muuhulgas veebiuudiste suurenenud rollist, mis on ühtlasi muutnud uudiste ilmumise tsükli varasema asemel ööpäevaseks. Nii on ajakirjanikel ja meediatöötajatel surve kiiresti ja palju uudiseid toota, lisanduvad raskused killustatud meediamastiku ja lugeja hajutatud tähelepanuga. Sel põhjusel kannatab uudise loonute allikakriitilisus, võib koguni juhtuda, et tõlkeartiklit refereeriv autor vahendab tõsimeeli libauudist.[5]

Valeuudiste levikul on mitmeid kahjulikke tagajärgi, muuhulgas umbusaldavad meediatarbijad uudiste kvaliteeti, meediat ja ühismeedias levivat infot.[6] Lisaks võib sage kokkupuude valeuudistega ühiskonna moraalseid väärtusi ümber kujundada, inimesed valetamise suhtes tolerantsemaks muuta.[7]

Viited

Mis on ajupesu ?     Mis on ajupesu ?  09.02 kell 16:28
Ajupesu on inimese või inimhulga või kogu rahva suhtes rakendatav (massi)psühholoogiline vägivald, millega välistatakse isikute või tervete põlvkondade endi tähelepanekute ja kogemuste alusel kujunevad seisukohavõtud ja hinnangud ning asendatakse need ajupesu korraldajate propageeritavate seisukohavõttude ja hinnangutega[1]. Selle tulemusel hakkavad mõjutatavad inimesed neid seisukohavõtte või hinnanguid pidama omaenda arvamusteks või veendumusteks[1].

Ajupesu tagajärjel pääsesid näiteks omal ajal võimule Venemaal kommunistid (marksistid, leninistid, stalinistid) ja Saksamaal natsionaalsotsialistid (hitlerlased)[1].

Tänapäeval kasutatakse turumajandusmaades ajupesu leebemaid vorme näiteks reklaamide, sealhulgas valimiseelse agitatsiooni tõhususe suurendamiseks[1].

Mis on demagoogia ?     Mis on demagoogia ?  09.02 kell 16:21
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud.

Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada.

Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.

Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse:

Puuduliku loogika peale mängimine
Puudulike teadmiste peale mängimine
Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine

     Heidi  09.02 kell 16:19
Alustame Eestist!
Mis ajast on uriin substants?



Kui sõltumatu on Eesti ajakirjandus?     Kui sõltumatu on Eesti ajakirjandus?  09.02 kell 16:18
Valeinfo tunnused :
1) Puudub analüüs.
2) Kasutatakse kujundeid a la "tasuta lõunaid pole olemas" milledel puudub konkreetne tähendus.
3)On tunda,et sogatakse vett.
4) Demagoogial on tunnused,demagoogia on valeinfo.
5) Puuduvad argumendid.
6) Manipuleeritakse rahvustunnetel.
7) Manipuleeritakse ilumeelel.
8) Manipuleeritakse
9) Olulise asemel hoitakse tähelepanu mitteolulisel.
10) Suuri asju varjatakse ja pisikestest tehakse sensatsioon.
11) Tehakse sääsest elevant.
12) Esitatakse kuulajaile totraid küsimusi.


     Heikki  09.02 kell 16:13
Kui valeinfo uskujad ainult valeinfot tarbivad, siis kuidas peaks neil valgustatus tulema?

     Veikko  09.02 kell 15:59
Alustada võiks iseendast- ei maksa sõna võtta teemal, mille kohta sul tedamised puuduvad. Eelduseks on teadmise ja arvamuse eristamise võime. Nii väldime mõttetu infomüra tootmist.

     Tiiu  09.02 kell 15:55
Me oleme jõudnud teatud tasemele. Pendel ütleb, et Venemaa ei valeta oma rahvale (ainult peksab ja vangistab). Haridus ei lähe mõnele mehele üldse korda. Justkui huumorisaade.

     HEIDI  09.02 kell 15:51
Loen uudiseid kogu maailmast.
Teen kokkuvõte kokkulangevusest.
Eesti meedia pole usaldusväärne.

     .  09.02 kell 15:51
Tunnen ära selle järgi,et peevoolumeediat ei kuula,ega vaata.Need enamuses valetavad juba mitukümmend aastat.Saan kogu infi muudest allikatest.

ravimid on äri     uskumatu Toomas  09.02 kell 15:47
RAVIMITE Infot enne ei usu ;
kui olen arstilt ja apteekrilt
kinnitust saanud.


     Kodanlane  09.02 kell 15:43
Valenfo üks eeldus on see, et see tuleb peavoolumeediast. Kuigi see pole ainus eeldus

Maoloputus teeb immuunseks      Maoloputus teeb immuunseks   09.02 kell 15:36
Info tõesuses veendumiseks tuleb seda kontrollida. Muidugi igakord ei anna ka kontrollimine piisavat tulemust. Muideks,sellele petturid ehitavadki oma tegevusplaanid.

Teil saatejuht on võimalik peatada covid-19 pandeemia sellega kui kontrollite seda infot ja tulemuse teavitate raadios :

Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.

     Ingrid  09.02 kell 15:31
Tunnen ära valeinfo tänu elukogemustele ja oma enda peaga mõtlemisele.
Meenutades auväärt doktori asjus, kui ikka politsei näitab videot, mis päiselpäeval tehtud, siis tekib küsimus? Kas enam kõndida ka kuskil ei toh? Juba oled kahtlusalune

Kui sõltumatu on Eesti ajakirjandus?     Kui sõltumatu on Eesti ajakirjandus?  09.02 kell 15:30
Kui sõltumatu on Eesti ajakirjandus?

CNN-ile andis huvitava intervjuu New York Timesi peatoimetaja Dean Baquet. Ta ütles muu hulgas, et ei kohtu ühegi poliitikuga off-the-record, et mitte kaotada sõltumatust. Ta tõi näite, et selliseid ettepanekuid on olnud palju, isegi Barack Obamalt, aga ta ei lasknud end mõjutada.

Nüüd tuleme Eestisse ja küsime, kas peatoimetajad kohtuvad poliitikutega off-the-record (see tähendab kohtumist nö omavahel, ilma et seal räägitust kusagil kirjutatakse või isikut tsiteeritakse). Loomulikult! See on Eestis täiesti tavapärane ja ma ütleks, et lausa IGAPÄEVANE praktika, kus juhtivad toimetajad kohtuvad juhtivate poliitikute ja muude otsustajatega off-the-record. Kohtutakse kusagil nö tagatoas. Kus käib sussa-mussa. Ehk siis ei saa Eestis rääkida mingist ajakirjanduse sõltumatusest. Eestis on isegi kombeks, et peaminister ja president võtavad kamba peatoimetajaid kokku ja korraldavad neile off-the-record ürituse. Selline asi oleks USA-s, vaba ajakirjanduse sünnimaal täiesti mõeldamatu.

Ehk siis Eesti kuulub, vähemalt ajakirjanduse koha pealt teise, idapoolsesse kultuuriruumi, kus selline ajakirjanduse mõjutamine ja töötlemine on igapäevane. Ja siis imestatakse, miks inimesed lehti ei loe. No aga mida sa loed, kui see on kõrgemalt poolt ette söödetud või ära ostetud pask, vabandust väljenduse eest. Eestis pole mitte ühtegi sõltumatu ajakirjandusväljaannet. Mitte ühtegi. Kui, võibolla, mõned ristsõnade väljaanded välja arvata. Mis tähendab, et Eestis pole vaba ajakirjandust, vähemalt selles tähenduses, mida näiteks USA-s selle all mõeldakse. Ja see on üks peamisi põhjuseid, miks Eesti pole 25 aastaga Soomele arengus järgi jõudnud. Miks Eesti on jätkuvalt Euroopa viimaste seas oma elatustasemelt, sörgib teistel sabas.

Muide, Soome juhtivate lehtede toimetajad loevad regulaarselt New York Times'i. Ma tean, et Eestis loeb seda aeg-ajalt vaid Ekspressi toimetaja Priit Hõbemägi, aga paljud teised ei oskagi inglise keelt. Selline tase siis. Kui küsida, kuidas need tegelased peatoimetajaks said, siis - hea küsimus!!! :)))))

Kirjutas Inno Tähismaa

1-20 | 21-23