Millised lollused on välditavad?

Sinu nimi*:  
Sinu e-mail:  
Pealkiri:  
    Sinu kommentaar*:

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Riigikogu seisukoht krooniviiruse suhtes  13.02 kell 23:33
Lollus on riskida oma eluga mida põhjustavad vaktsiinid.


Viktor Vassiljev: päev enne eilset

18. november 2020


Viktor Vassiljev on arst ja riigikogu liige, Keskerakond

Kunagi oli koroonaeelne aeg. Siis oli Eestis igal aastal ligi 5000 testidega kinnitatud gripijuhtu, kliinilise pildi järgi 12 000 diagnoosi, 50-90 gripisurma aastas. Ägedaid hingamisteede nakkusi oli keskmiselt 200 000 juhtu aastas. Teate ju küll: köha, nohu, mõni päev palavikku ja kodus tabletineelamist.

Veel kord: kakssada tuhat. Kõik sellepärast, et koroonaeelsel ajal, kõigest aasta tagasi, saatsime tatise lapse kooli − ja paari päeva pärast oli pool klassi haige.

Läksime tõbisena tööle ning seda peeti nagu auasjaks − nädala pärast pool kollektiivi palavikuga maas. See oli tollal normaalne: mis see ära ei ole, nädala pärast kõik kenasti puhanuna jälle tööl. Ja keegi ei kartnud. Vastupidi − iga kodanik teadis, et enam-vähem suurema tõenäosusega tuleb tal tatitõbi sügisel kallale ja enam-vähem tõenäoliselt saavad selle temalt ka pereliikmed. Normaalne.

Igal sügisel kuulutati: "Peske käsi, ärge ligimesele näkku köhige, ärge tõbisena kooli ja tööle minge." Kes seda viitsis lugeda.

Ja mida siis muud praegu teilt nõutakse. Ainult nüüd on hirm nahas, et juhtub viirus külge, siis torgatakse pulk ninna, kuulutatakse rahvavaenlaseks ja pannakse koduaresti.

Pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite!

Nojah, koroonaeelsel ajal polnud hirmu, ja polnud ka hoiatustest kasu. Nüüd vaatab surmahirm igast ajalehest ja uudistesaatest vastu ning asjast on kasu. Grippi pole meil ollagi − ei pääse löögile. Kõhugrippi eelmisest aastast 78% vähem − kus ta saab tulla, kui käed pestud.

Nii et iga-aastased 50 gripisurma, need oleme ära hoidnud, ja see on suur võit. Ikkagi inimelud. Kui me 2+2-reeglit ei täidaks ja kas või vahel harva maske ei kannaks, siis oleksid need meie kaaskodanikud ju täna surnud. Juba sellepärast võime ennast ja vabariigi valitsust kiita − oleme tõesti ära teeninud.

Jätkame samas vaimus, rahvas, ja − mis parata − ilmselt ka hirmust värisedes: aitäh, vaba ajakirjandus. Veel aastakese peame vastu, siis muutub COVID-19 tavaliseks sesoonseks piisknakkuseks, nagu gripp, paragripp ja kümmekond muud viirust, mille nimed kellelgi meelde ei jää. 10% nendest on muuseas juba aastaid olnud erisugused koroonaviirused, oleme nendega elanud ja elame veel.

Vaktsiinikandidaate on praegu mitmeid: üks mõjub ainult Putini portreed näidates, teist peab miinus 80 kraadi juures hoidma. Korralikku vaktsiini ei tule enne järgmist sügist. Esialgu konstrueeritakse koroonavaktsiini universaalset "alust", millele on võimalik ehitada kindlale viiruse serotüübile vastav vaktsiin, igal aastal uus, sarnaselt gripi omaga.

Et praegu on maailma eri paigus levimas mitu serotüüpi, siis esimene võimalus täpselt sobiva vaktsiini koostamiseks tekibki järgmise hooaja alates. Siis peame sügisel ära otsustama, mida süstime: gripivaktsiini, koroona oma. Veel tuleb meelde, et teetanus on tegemata; aga kuidas on puugivaktsiiniga? Leetrite kohta räägiti ka midagi...

Äkki hoopis kirikus küünal panna? Pidi ka aitama... Gripivaktsiin on juba viiskümmend aastat olemas, gripp samuti. Koroona kui sesoonse nakkuse vastu aitab vaktsiin ilmselt sama palju kui gripi vastu − tõhusus umbes 25%. Aga noh, asi seegi.

Nii et pole parata, pean siinsamas teid veel kord hirmutama: uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite! Hirm, nälg ja sugutung panevad inimese liikuma − need kaks viimast ei ole vist antud kontekstis asjakohased. Kahjuks. Kuigi ka hirmuga harjub ära. Suitsupakil on täiesti konkreetne hoiatus, et tapab su piinarikkalt, kole pilt juures. Ja mis siis − neid pilte lausa kollektsioneeritakse, et saaks täiskomplekti kokku.

Huvitav, millal jõuame selleni, et ka autojuhid kuulutatakse mõrtsukateks? Tapavad ju meil Eestis igal aastal 50 inimest. Auto on paha-paha: kui näed teist, jookse peitu. Ja sohvritele tätoveerime juhiloa numbri otsaette, et teaks nendega lapsi hirmutada.

Nii et käi jala, inimene, maskiga, desopudeliga, teistest omaette. Viina võta kodus salaja, teater on satanistide tempel, ja igaks juhuks kiida valitsust − see võib ju ka kurjaks muutuda, paneb su koju kinni, hakka siis rõdul panni taguma.

Ahjaa, mina isiklikult pesen käsi sama palju kui enne koroonat. Nii, nagu lapsepõlves ema õpetas: väljast tulles ja enne sööki. Ei midagi uut mulle.

Sokke vahetan ka, mida teilegi palavalt soovitan. Koroona vastu otseselt ei aita, aga teate, distsiplineerib. Kahju, et ei saa karantiini panna neid, kes sokke ei vaheta. Või ehk polegi vaja − haisu tunned, koroonat pole, abiks seegi.

Minu kommentaar Viktor Vassiljevi loole :
Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt.


     .  10.02 kell 16:50
Viimase aja suurim lollus on valitsuse vahetus,kus suurimad korruptantide kambad said valitsema.

     Ingrid  10.02 kell 16:44
Inimestele asjade pähe määrimine on suur lollus ( kuidas peab mõtlema, mida peab süstima)jne Jääb mulje nagu praegune elu on nagu kunagine Kadaka turg
Seda oleks võimalik vältida

Mida tähendab lollus ?     Mida tähendab lollus ?  10.02 kell 16:41
Mida tähendab lollus ?

Inglise keeles lühend LOL tähendab "Lot of laughs " eesti keeles "palju naeru".
Aga mida tähendavad LOLL ja LOLLUS
jäägu pööblile nuputamiseks.

Suur lollus     on iga sent  10.02 kell 16:34
mida kulutatakse teemale tallinn-helsingi tunnel. Kaks korda pikem, kui Eurotunnel, kahel pool kokku paarkümmend korda vähem rahvast, kui Eurotunnelil ja seejuures on Eurotunnel olnud pidevalt pankroti serval. Talsinki tunnel on vaid aferistide lüpsirida ja vastutustundetute poliitikute populism

Maoloputus teeb immuunseks      Maoloputus teeb immuunseks   10.02 kell 16:26
Lollus on riskida oma eluga manustades oma organismi vaktsiine.
Kuna ravimitööstusel puudub spetsiifiline ravim krooniviiruse vastu siis ei saa ka vaktsiine usaldada.
Maoloputus teeb immuunseks viiruste vastu.

Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt

Maoloputus teeb immuunseks      Maoloputus teeb immuunseks   10.02 kell 16:21
Lollus on riskida oma eluga manustades oma organismi vaktsiine.
Kuna farmaatsia tööstusel puudub spetsiifiline ravim krooniviiruse vastu siis ei saa ka vaktsiine usaldada.
Maoloputus teeb immuunseks viiruste vastu.

Tiibeti mungad sügiseti teevad endale maoloputust.
Sügisel ilmade jahenedes makku hakkab kogunema lima. Kui toda koguneb liiga palju siis inimene haigestub. Ta nina muutub tatiseks ja hakkab köhima. Selle vältimiseks tuleb enne haigestumist teha maoloputust.

Mina saavutasin immuunsuse viiruste vastu igahommikuste maoloputuste abil.
Ma lapsepõlvest saati olin sügiseti haige. Viirused ei lasknud magada, nina oli tatine ja köhisin.
Sellest ajast saati mil tegin maoloputusi ma pole enam haigestunud. Seda on juba kümme aastat.
Kuna hommikul on magu tühi siis maoloputus ei too suhu okset ega ka selle maitset,kui siis pisut vaid.
Joo sooja puhast keedetud vett paar liitrit ja hoia endas minuti kaks kuni kümme ja siis pane kaks sõrme kurku ja oksenda vesi välja. See tekitab imeliselt hea enesetunde.
Maoloputust saab teha lühiajaliselt,paar kuud ja mitte enam. Ma tegin pool aastat ja kõrvalnähtusid ei tekkinud.
Pidev maoloputus pidavat olema halb neelamisteedele.

Ajaleht “Meie maa” artikkel :

Tipparst seljatas koroonaviiruse sauna ja malaariaravimiga
Autor: Ivika Laanet-Nuut
Kolmapäev, 27. jaanuar 2021.

Aasta lõpus nakatus koroonaviirusesse Kuressaare haiglas patsiente vastu võttev tippkardioloog Hasso Uuetoa, kes põdes haiguse läbi kergekujuliselt

Paukgaasi aparaat      Paukgaasi aparaat   10.02 kell 16:07
Lollus on kulutada raha bensiini ja diisli ning maagaasi peale kui paukgaasi saab tasuta.

Sisepõlemis mootoreis bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid leiab otsingust sildi alt " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

     HEIDI  10.02 kell 15:50
"Loll, kes mõistab, et ta on loll, on juba pool geeniust."
(H.Heine)

Ajupesu     Ajupesu   10.02 kell 15:47
Ülikoolides tudengeid programmeeritakse levitama lollust selle tarbeks, et säiliks odav tööjõud. Neid programmeeritakse tegema ajupesu.

PPA tuleb panna vangi     KAPO tuleb panna vangi  10.02 kell 15:42
Lollust levitavad Kapo ametnikud.
Igal hetkel 5000 kapo ametnikku paiskavad kommentaariumisse ajupesu :see on nende ideoloogia töö.
KAPO ametnike ülesandeks on ideoloogia töö.
Kus on nende ideoloogia töö?
5000 kapo ametnikku istuvad iga kell internetis ja teenivad Rothschildi perekonda.
Fakt on see,et 5000 kapo ametnikku istuvad iga kell internetis ja teevad ajupesu,demagoogitsevad-
teenivad Rothschildi perekonda
ja hävitavad Eesti rahvust....



Varjatud maksud      Varjatud maksud   10.02 kell 15:29
Lollus on maksta varjatud makse.

Virge Haavasalu • 
25. aprill 2012
Jurist: monopolidelt varjatud maksud
Kuigi Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumise vahendina, ei poolda Sorainen advokaadibüroo partner ja vandeadvokaat Karin Madisson keeldude ja reeglite lisamist riigiettevõtetele, kes käituvad heauskselt. 

„Ma põhimõtteliselt ei poolda üldistavate keeldude ja reeglite lisamist olukorras, kus ühingud ja nende omanikud tajuvad oma rolli ja käituvad heauskselt. Kahjuks peab aga tõdema, et Eestis kasutatakse monopoolseid riigiettevõtted tihti varjatud maksude kogumiseks,” kommenteeris Madisson küsimust, kas riigiettevõtetel tuleks keelata dividendide väljamaksmine seni, kui need ei ole börsil.

Madisson kirjeldas, et elektrit tarbime me kõik ja kui seal pisikene hinnatõus tekitada, millest tekib päris korralik kasum ja see läbi dividendide riigini jõuab, ongi tegemist varjatud maksude kogumisega. „Samas tuleb aga selget vahet teha äriühingutel, mille on suur mõju kõigile Eesti inimestele ja majanduskeskkonnale nagu Eesti Energia ja äriühingutel, millel nii suurt mõju ei ole, nagu Tallinna Sadam,” toonitas advokaat.

Näiteks Eesti Energia puhul oleks Madissoni sõnul pigem õigem, et riik ei kinnitaks hindasid, kus nn omahinnale lisandub võimalus teenida väga suurt kasummarginaali, sest planeeritav 2011. aasta dividend on 65,187 miljonit eurot. Sellisel juhul ei tekiks ka sellises hulgas dividendi, vaid kasumimarginaal peaks katma reservide loomise, lisas ta.


Madisson märkis, et kunagi on ka Jüri Mõis maininud, et talle meeldiks niimoodi oma firmat juhtida, et kohe, kui on kulude tõus ja kasumimarginaal väheneb, tõstab ta hinda ja klient on kohustatud selle kinni maksma, aga kasumimarginaal ei tohi mingil juhul langeda.

„See on aga praegune poliitika, et kasumimarginaal tuleb hinnale juurde arvutada ja selles ei tasu süüdistada Eesti Energiat, vaid on küsimus energiapoliitika kujundamise kohta üldiselt. Seda eriti olukorras, kus suur enamus ettevõtjaid sisuliselt ilma kasumimarginaalita töötavad, kuna kulud pidevalt tõusevad, aga tarbijate rahakott on järjest õhem,” ütles ta. "Samas tuleb aga selgelt eristada tegevust, mis Eesti Energial on välisturgudel ja mis Eesti turul. Kasumi teenimise keelamine välisturul oleks ju igati ebamõistlik."

„Tallinna Sadam aga ei mõjuta nii oluliselt kogu Eesti elanikkonda ja nemad konkureerivad tunduvalt suuremal turul. Kui hinnad on liiga kõrged, veetakse kaupa näiteks Ventspilsi sadama kaudu. Seega peab Tallinna Sadam hoidma oma hinnad konkurentsivõimelised ja seda oskab küll otsustada kõige paremini juhtkond ise. Kui siis kasumit teenitakse, ei oleks mul midagi selle vastu, kui see ka riigikassasse jõuab,” tõi Madisson näiteks.

Üldjuhul ei poolda Madisson riigi tegelemist ettevõtlusega ja läbi selle oma poliitika ajamist, küll aga rahva kaasamist ja võimaluse andmist investeeringuteks börsil. „Teatavasti on Eestis väikeaktsionäride huvid niivõrd halvasti kaitstud, et tavaühingutesse investeerimist ei julge seetõttu kellelegi soovitada,” nentis ta.

Küsimus riigifirmade dividendide kohta on ajendatud Äripäeva eilsest juhtkirjast, mis ütles, et riigifirmadel tuleks keelata dividendide maksmine seni, kuni nad ei ole börsile läinud. Kuna reeglina on riigifirmad monopoolses seisus, tähendab nende dividendide laekumine riigieelarvesse sisuliselt kaudset maksustamist ehk lisakoormust maksumaksjale, kellel pole monopoolsete teenuste kasutamisest võimalik loobuda ega ka monopolide äriplaanides kaasa rääkida.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2012/04/25/madisson-monopolidest-kogutakse-varjatud-makse

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   10.02 kell 15:23
Lollus on müüa Eestimaa maapinda välismaalastele.
Shveitsi ja Iirimaa ei müü maad välismaalastele.

Eesti kinkis Venemaale Tallinna sadama terminali mille omanikuks sai Hodorkovski.

Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta     Elektrolüüsi aparaat annab kütust tasuta   10.02 kell 15:18
Rumal on maksta obrokit Venemaale.
Venemaale varjatud maksude maksmine on lollus.
"Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit krooni, mis teeb 7500 krooni iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitas Jarmo Tuisk küsimuse.

Selle aja sada Krooni on väärt praegused sada eurot.

Eesti raiskab vene bensiini ja diisli ning maagaasi peale kümme miljardit eurot igal aastal.
Bensiini ja diisli ning maagaasi asemel saab kasutada paukgaasi mida saab tasuta piiramatus koguses elektrolüüsi aparaadi abil.
Elektrolüüsi aparaati on lihtne ise meisterdada kodus,garaazis.
Juhendid on www.instructables.com, leia selle veebi otsingust " Dry Cell electrolyzer ".
Lisaks sellele on tarvis gaasilukku,publerit,voolikuid,pumpa,maandust,veepaaki,tsiklile auto akut jms.

Päikeseenergia jõul sõitev auto

Tudengid ehitasid ilma kütuseta sõitva sõiduki.

Eesti esimene päikeseenergia jõul sõitev auto
Eesti kasutab ka transpordisektoris niivõrd vähe taastuvenergiat, et Eurostati viimaste andmete järgi oleme Euroopas selle poolest lausa eelviimasel kohal. Kehvast olukorrast ajendatuna alustasid Tartu Ülikooli tudengid projekti Solaride, mis keskendub just transpordisektori probleemide lahendamisele, ehitades Eesti esimest täielikult päikese jõul sõitvat autot.


“Eestis on olemas kompetents, et transpordisektoris uusi taastuvenergialahendusi luua, mistõttu on vaja sinna kiiresti ka ressursse suunata,” sõnas Solaride’i insener ja Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo.

Ta lisas, et peagi tööturule siirduvad noored loovad täna uusi lahendusi, mis saavad uutel aastakümnetel määravaks. “Päikeseautot ehitades ei rakenda me vaid senist kompetentsi, vaid loome innovatsiooni transpordi- ja energeetikasektori tarvis.

Fossiilsed kütused on peagi minevik. Täna tuleb töötada nende lahenduste nimel, mis annaksid Eestile konkurentsivõime,” rõhutas Aabloo.

Auto valmib 2021. aasta suveks
Meesaku sõnul on Eestis ka suur osa transpordis vajalikust energiast võimalik saada siseriiklikest allikatest, kui viia transport üle elektrile või vesinikule. Ent Poltimäe hinnangul on riik senini andnud taastuvenergia osas segaseid signaale ning see võib investoreid heidutada ning arengut aeglustada. Kuni riik ei suuda taastuvenergia-alaseid lahendusi eest vedada, saab päikeseautot ehitava Aabloo sõnul suurem rõhk olema omaalgatuslikel ettevõtmisel. “Kui aga soovime teha Eesti energeetikavallas tiigrihüpet, on vajalik koostöö riigi ja erasektori vahel,” lisab Aabloo.


Eesti esimene päikeseenergial sõitev auto valmib hiljemalt 2021. aasta suveks, et juba sama aasta sügisel võtta mõõtu teiste riikide tiimidega Austraalias, kus World Solar Challenge’i raames läbitakse päikeseenergia jõul 3000 kilomeetrit. “Solaride on näide sellest, kuidas teadus-arendustegevus loob praktiliselt vajalikke lahendusi: lahendame energeetika ja inseneeria väljakutseid, panustades seeläbi nii Eesti ekspordivõimekuse kasvu kui ka majanduslikku konkurentsivõimesse,” sõnas Aabloo.

Ta rõhutas, et see aeg, mil sõidukid sõidavad vaid taastuvenergiapõhistel lahendustel, ei ole kaugel – kes esimesena sellesse panustab, on pikas perspektiivis võitja ning lõpuks võidavad kõik, sealhulgas Eesti, kes on täna veel mahajääja seisus.

Tartu Maaülikooli tudengid ehitasid kütuseta sõitva
auto.

Auto kasutab kütusena suruõhku s.o. bensiini ja diisliit pole vaja ja suruõhku saabtasuta.
EPL-i või Delfi artikkel :

KULLO KABONE

Viimastel päevadel meedias tähelepanu pälvinud "õhkmootoriga" sõiduk on tõepoolest võimeline kasutama liikumiseks 300-baarise surve alla komprimeeritud õhku.

Suruõhumootori tehnoloogia töötas välja prantsuse insener Guy Negre.

Auto tootmiseks vajalike litsentside (nt mootori juures on mootori arendusega tegelev MDI patendiga kaitsnud enam kui 20 lahendust) omanik Zero Pollution Motors väidab oma Interneti koduleheküljel, et sõiduk on ideaalne linnatranspordivahend, reklaamides minibussi meenutavat sõidukit loosungiga "Lihtne, säästlik, puhas".

Pisibussi pikkus on 3,84 m, teljevahe 2,92 m, kõrgus 1,75 meetrit ja kaal ligi 700 kilo.

Mootorist on teada, et see on ka tavalist kütust (bensiin, gaas jne) kasutav kolbmootor, kuid erinevalt tavalisest neljataktilisest, kus kõik taktid toimuvad põlemiskambris, on uuel mootoril kaks kolbi: 230 cm3 mahuga sisselaske ja survetakti ning 500 cm3 mahuga töö- ja väljalasketakti tarvis ning kolm eraldi kambrit gaaside/õhu liikumise korraldamiseks. Mootori kontseptsioon tagavat palju puhtama põlemise ka tavakütusel töötades, rääkimata suruõhu kasutamisel väljuvast puhtast õhust.

Tagaasetusega mootori võimsuseks antakse 25 hj 3000/pjm ja pöördemomendiks töömahu kohta arvestatavad 61,7 Nm pööretevahemikus 500–2500 pjm.

Kiirenduseks 0–50 km/h on antud seitse sekundit, maksimaalkiiruseks 60 miili tunnis (bensiinil töötades).

Viiekohalise sõidukiga on linnatingimustes võimalik liigelda kuni kümme tundi või 180 km, kulutades selle ajaga 300 liitrit suruõhku.

Balloone saab laadida sõiduki varustusse kuuluva 5,5 kW kompressoriga tavalisest elektrikontaktist, paraku võtab see aega umbes neli tundi. Põhi-mõtteliselt saab balloone täita ka kompressorjaamades, kus mahuti täitmiseks kuluks vaid kolm minutit.

e.Volution prototüübid on väljas Auto Africa Expol 2000 Johannesburgis ja seda reklaamitakse kui esimest tõsist alternatiivi tavakütusega sõitvatele autodele.

Auto hinnaks plaanitakse 188 000 krooni, mis vastab üldjoontes keskklassi auto hinnale.


Trollid     kuulaja  10.02 kell 15:16
Nüüd aetakse suust välja igasugust totrust. Kahju, et Fox Populi ka kogu selle raadioeetrist läbi laseb. Võiks ikka mõne kõne katkestada, kui läheb kellegi sõimamiseks või valede kuulijuttude levitamiseks.

Laga ja släng     Ats  10.02 kell 14:30
Kui meil oleks aega lisaks instinktidele ka muid aju funktsioone kasutada, siis saaksime aru, et alati ei pea hetkega otsustama. Ja saaksime aru, millest me lisaks poliitilisele jauramisele veel aru saada suudame.

jätkuks tarkust     Reonella  10.02 kell 14:21
vältida ja korrata teiste tehtud vigu.
Kuulata vähem, mida rumalate poolt räägitakse ja vaadata rohkem, mida nähakse ja tarkade poolt näidatakse.

mnjah     ühe milliseid või ühe sendiseid  10.02 kell 14:13
Kuku kommentaariumit saaks ka kaitsta trolide eest ..
või ähemalt lõputuid korduseid piirata ..