KUKU BLOG

Ratas kruvib pinget
06.05.2021  

Veebruaris hakkas Keskerakonna esimees Jüri Ratas ühismeedia postituses koguma rahva arvamusi, kellest võiks saada Eesti uus president. Muidugi oli tegemist tipp-poliitiku igapäevaellu kohustuslikult kuuluva lasuga, sest Eestis ei vali riigipead riigi elanikud. Küll aga suutis parlamendi esimees korraks tõmmata endale meedia tähelepanu ja rõhutada taas Keskerakonna ammust ideed presidendi otsevalimistest. 

 

2016. aasta presidendivalimiste eel olid maikuus teada juba mitu arvestatavat kandidaati, täna mitte. Oma valmisolekust riigipeaks kandideerida teatasid tookord vandeadvokaat Allar Jõks, Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas, Keskerakond rääkis Mailis Repsist kui oma favoriidist, tookordne välisminister Marina Kaljurand lubas kandideerida, samuti tookordne riigikogu esimees ja sotsist veteranpoliitik Eiki Nestor. Kevadel viis aastat tagasi oli nimesid veelgi – rahvuskonservatiiv Mart Helme, reformierakondlane Urmas Paet aga ka diplomaadist kirjamees Jaak Jõerüüt, lihtsalt kirjamees Kaur Kender, kunagine välisminister Kristiina Ojuland ja ikka veel poliitilise pildi äärealadel virvendanud Edgar Savisaar. 

 

Täna, viis aastat hiljem ja vaid mõned kuud enne presidendiralli pärisalgust kandidaatide nimesid õigupoolest polegi. Muidugi kompavad riigikogus esindatud parteid üksteist, et leida enamusele sobiv ühine kandidaat ja president riigikogus ära valida. Selleks peavad ühe kandidaadi poolt hääletama 101 parlamendiliikmest 68. Lähiajalugu on näidanud, et tegemist on vähetõenäolise missiooniga. 

 

Emor uuris, keda Eesti elanikud täna presidendina eelistaksid ja pani lauale mõned võimalikud presidendikandidaatide nimed. Kõige populaarsem oli Jüri Ratas, järgnesid ametis olev president Kersti Kaljulaid, akadeemik Tarmo Soomere, rahvuskonservatiiv Mart Helme ja tänane õiguskantsler Ülle Madise. EKRE on rääkinud ka oma mehest Henn Põlluaasast. Ratas ise, olen seda ka varem öelnud, teeb kavala kassi nägu ja lubab oma kandideerimisest teada anda lähinädalate jooksul. 

 

Tegelikult kruvib Ratas pinget, sest tema võiks olla ilmselt ainus kõige tõenäolisem kandidaat, kes parlamendis ära valimiseks vajalikud 68 häält kokku saaks. Ratast võivad mõned poliitikud ja võib-olla isegi parlamendiparteid toetada kasvõi seepärast, et tekitada Keskerakonnas segadust. Seega võib tänase koalitsiooni 59 häält saada vajaliku lisa opositsioonist. Olgu selleks siis EKRE, Isamaa või sotsid. 

 

Muidugi on riigipeal maailmavaade. Aga president ei ole Eestis aktiivne parteilane. Kui Ratas saaks presidendiks, siis koguneb Keskerakonna kongress uut juhti valima. See ülesanne oleks selle partei jaoks vaat et sama keeruline, kui presidendi ära valimine parlamendis. Keskpartei juhi tugevat kandidaati Mailis Repsi kahtlustab prokuratuur paraku omastamises. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on kaval rebane, aga... Enn Eesmaa ja Aadu Must on tasakaalukad veteranpoliitikud, aga... Mihhail Korb, Jaanus Karilaid... Ratase taandudes on Keskerakonna ees teoreetiline oht kui mitte laguneda, siis mõneks ajaks mõraneda. 

Seni on riigikogus valitud president kolmel korral. 1992. aastal Lennart Meri ja 2011. aastal Toomas Hendrik Ilves. Viis aastat tagasi oli tõeline virrvarr. Augustis üritas riigikogu kolmel korral presidenti valida, kuid tulutult. Septembris ei õnnestunud see ka kahel korral valimiskogus. Oktoobris valis riigikogu 81 häälega riigipeaks Kersti Kaljulaidi.

Poliitikud kinnitavad nagu ühest suust, et soovivad iga hinna eest vältida viie aasta taguse presidendivalimiste saaga kordumist. Suve lõpul saab siis näha, kas läheb lihtsalt, sama keeruliselt nagu 2016, või veelgi keerulisemalt. Praegu aga vaatame Ratase otsa. 


Eelmisele lehele