Ilmaparandaja

Seekordse saate teema tuleb ühest maailmakellast, mis väidab, et magevesi kaob juba kolmeteistkümne aasta pärast. Ajaraam on hirmuäratav, aga kui palju selles on tõtt ja kas me peaksime olema mures? Mis seisus üldse on Eesti vesi ja veestik, kas me kuivendame liiga palju ja miks kevadine suurvesi enam ei tule kevadel? Nendele ja veel paljudele küsimustele vastab Tallinna Ülikooli loodus ja terviseteaduste instituudi ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Saatejuht on Mart Valner.

Olgugi, et turvas on Eesti üks väärtuslikumaid maavarasid, käib jätkuvalt suur vaidlus turbakasutuse ümber seotud süsinikuheite üle. Milles vaidlus seisneb ja kuidas süsinikuheidet vähendada, selgitab seekordses Ilmaparandaja saates Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia kaasprofessor Marko Kohv. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" otsesaatesse tuleb külla endine Teaduste Akadeemia president ja mereteaduste komisjoni esimees Tarmo Soomere, et arutada Atlandi ookeani hoovuste muutusi. Kui suure tõenäosusega ikkagi võib meile sooja kliimat loov ringlus seisma jääda või pöörduda ning mida see sellisel juhul kogu Euroopale tähendaks? Räägime ka sellest, miks kliimast üldse on Eestis keeruline rääkida ja millist reaalset tulevikku võime oodata. Ilmaparandaja on ikka eetris laupäeval kell kaks. Saatejuht on Mart Valner.

Enamik meist peab tänavalt kostvat automüra paratamatuks ebameeldivuseks, kuid värske doktoritöö paljastab selle tunduvalt süngema poole. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialisti dr Triin Veberi sõnul ei ole liiklusmüra pelgalt häiriv, vaid see on tõsine krooniliste haiguste riskitegur, mis mõjutab salakavalalt meie südant, ainevahetust ja vaimset tervist. Saates "Ilmaparandaja" selgitab hiljuti doktorikraadi kaitsnud Triin Veber teemat põhjalikumalt. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates keskendume mikroplastile. Kui suur probleem see meie ümber on ja miks? Kas tuuleparkidest ka lisandub ohtlikke kemikaale loodusesse ja kui palju ikka mikroplasti ühest tiivikust aastaga tuleb ning kas see on meile ohtlik? Kuidas üldse otsustatakse, et mõni aine on loodusele või inimesele ohtlik ja mürgine? Kõigile neile ja veel paljudele küsimustele vastab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja Anne Kahru. Saatejuht on Mart Valner.

Saate valmimist on toetatud teaduse populariseerimise riiklikul projektikonkursil.

Seekordne "Ilmaparandaja" saade salvestati Matsalu Loodusfilmide Festivali ajal avaliku salvestusena koos paljude kuulajatega. Juttu tuli tuuleparkide arendamisest Lääneranna vallast ja ka laiemalt sellest, miks on vaja taastuvenergiat ja kas kohalik omavalitsus ka sellest midagi saab. Külas on Eveconi tegevjuht Karl-Joonatan Kvell ja Lääneranna vallavolikogu esimees Silvia Lotman. Saatejuht on Mart Valner.

Seekord räägime Eesti looduse taastamise kavast, mida praegu koostatakse ja mille esimene versioon esitatakse Euroopa Komisjonile selle aasta lõpus. Mis see kava on ja millised tegevused sellest lähtuvalt ette võetakse, sellest räägivad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark, kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna looduskaitse nõunik Hanno Zingel ja Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse professor Diana Laarmann. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates on külas sisulooja ja saatejuht Sidni Tomson, kellega räägime sellest, kuidas noortega rääkida kliimast ja loodusest. Mida peaks jagama sotsiaalmeedias, keda tegelikult kuulatakse ja kas noori üldse see teema huvitab. Lisaks on pikalt pausilt tagasi ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Rukkiräägu rubriik, kus seekord juttu muuseumi uue direktori Sergei Põlmega. Saatejuht on Mart Valner.

Soome linnuvaatlejad on tähele pannud, et piiritajaid on järjest vähemaks jäänud. Seetõttu on seekord saates külas linnuökoloog Marko Mägi, kellelt uurime, kuidas elavad piiritajad Eestis ja mida saab iga inimene ära teha selleks, et Aasta Linnu tiitlit kandev lind meil jätkuvalt alles oleks. Saadet juhib Rein Pärn.

Äsja jõustusid Eestis looduskaitseseaduse muudatused, mille peamine eesmärk ei ole looduskaitsenõuete karmistamine või leevendamine, vaid olemasolevate reeglite selgemaks ja ühesemalt mõistetavaks tegemine. Lähemalt selgitab Ilmaparandaja saates Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja asetäitja Taimo Aasma. Saadet juhib Rein Pärn.

"Ilmaparandaja" saates on seekord külas Taastuvenergia koja juhataja Silver Sillak, kellega räägime taastuvenergia hetkeolukorrast Eestis, värskest tuuleparkide vähempakkumisest ja heitkaubandusest, sekka ka natukene puhtast tööstusest. Saate teises pooles tuleb aga juttu juba pühapäeval toimuvast rongkäigust loomade heaks, millest räägivad Farištamo Eller ja Aleksei Bõtka. Saatejuht on Mart Valner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates läheme külla Vilsandile. Vilsandi saarevaht Avo Piisk on alates 1993. aastast hoolitsenud kõigepealt saare tuletorni eest, vaadelnud Eesti läänepoolseimas ilmajaamas pilvi ja nüüd hoolitsemas kogu saare eest. Kuidas elu Vilsandil läheb, uurib Mart Valner.

Saade edastab infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi.

Maailm seisab kahe põletava küsimuse ees: kuidas toita aastaks 2050 ära 10–12 miljardit inimest ning kuidas teha seda meie planeeti ja tervist säästvalt? Lahendusena on teadlased pakkunud välja radikaalse muutuse meie toidulaual – nn planeedi tervise dieedi. See tähendaks oluliselt vähem punast liha ning rohkem puu- ja köögivilju, kaun- ja teravilju.

Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets selgitab saates "Ilmaparandaja" teema keerukust. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandaja" saates räägime viimasel ajal palju tähelepanu saanud Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemist ehk ETSist. Euroopa komisjon on pakkunud üle kahekümne aasta toimunud süsteemile omapoolseid muudatusi, et tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Mis muutub ja kas heitkogustega kauplemine on üleüldse töötav süsteem, räägib Ivo Krustok. Saatejuht on Mart Valner.

Värske riiklik toetusmeede kogukondade kriisivalmiduse parandamiseks on osutunud erakordselt menukaks. Üle Eesti vabaühendustele ja kogukondadele suunatud miljoni euro suurusele eelarvele laekus rekordilised 155 taotlust, millest rahastuse pälvis 33. Tohutu huvi näitab, et meede tabas naelapea pihta ning kogukondade soov ja vajadus end kriisideks ette valmistada on suur. Saates „Ilmaparandaja“ arutlesid teema üle KÜSKi kogukonnafondi koordinaator Eva Seera ja siseminister Igor Taro ning saatejuht Rein Pärn.

Sel nädalal tähistati üleilmset Kliimakriisi ohvrite päeva, mil mälestati Eestis ja mujal Euroopas kliimakriisi ohvreid, kelle vara ja elu on kas üleujutuste, metsapõlengute või kuumalainete tagajärjel kannatada saanud. Seetõttu on stuudios keskkonnaekspert ja kliimapakti saadik Valdur Lahtvee, kes räägib, kuidas soojenev kliima meid igapäevaselt mõjutab ja milliseid pikaajalisi lahendusi tuleks olukorra leevendamiseks kasutusele võtta. Saadet juhib Rein Pärn.

Ka selles "Ilmaparandaja" saates vastame noorte küsimustele looduse ja kliima kohta. Peamiseks teemaks on seekord tehisaru ja keskkond. Milline on tehisaru kliimajalajälg ja kas selle kasutamine võib kaasa tuua hoopis uute lahenduste leidmise kliimakriisist väljumiseks? Külas on Tartu Ülikooli Arvutiteaduse instituudi teadur Madis Vasser. Saatejuht on Mart Valner.

Kliimaministeerium soovib vähendada toidujäätmete ja tekstiilijäätmete teket ning arendada edasi tootjavastutuse süsteemi, eriti tekstiili ringlussevõtu valdkonnas. Mis muutused täpselt kavas on, seda räägivad stuudios kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna jäätmekorralduse valdkonnajuht Kristel Kibin ja sama osakonna nõunik Kerli Rebane. Saadet juhib Rein Pärn.

Selle nädala "Ilmaparandajas" on külas Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu. Või täpsemalt oleme temal Haapsalus külas. Küsime Eesti koolinoorte küsimusi energeetika kohta ja uurime, mis suunas peaksime siis teadlaste arvates Eestis energiasüsteemis arenema. Miks ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast tegid avaliku pöördumise, milles kutsuvad riiki üles laiendama energiaotsustesse kaasatud ekspertide ringi? Kas tuumajaam on hea? Miks päikesepaneelid enam kasumit ei tooda ja millist võrku meil vaja on, et tulevikus kogu energiat kõigi soovijateni viia. Saatejuht on Mart Valner.

Kevade viimases Ilmaparandaja saates räägime, kuidas edeneb karuputke tõrje Eestis ja mida võetakse ette kormoranidega ning kas see suur töö ka vilja kannab. Stuudios on Keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd, jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ning saatejuht Rein Pärn.

Sel nädalal läbis Riigikogus kliimakindla majanduse seadus koos kõigi sellega kaasnevate teekartidega esimese lugemise. Seadus ei ole aga veel kaugeltki valmis ja selle lõplikku kuju ning sisu ei tea veel täpselt keegi. Mis on hetkel seaduses ja mida sinna ootavad seadusloojad, räägimegi seekordses saates. Külas on riigikogu liikmed Tiit Maran ja Hanah Lahe. Saatejuht on Mart Valner.

Saade edastab infot ja mõttevahetusi olulistel keskkonnateemadel, otsib ja vahendab loovaid keskkonnaalaseid lahendusi.

Seekordses saates on külas linnuökoloog Marko Mägi, kes vastab koolilaste saadetud küsimustele – peateemaks mõistagi linnud ja nende seniteadmata eluviisid. Läheme vaatame ka seda, mis toimub energia avastuskeskuse kõrvale asfaldiplatsile kerkinud teadusaias. Saadet juhib Rein Pärn.