:format(webp)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg)
Kukkuv õun
Sigade aafrika katku vastu on tulekul vaktsiin – kas see muudaks kogu mängu?
Kas sigade Aafrika katku levikut oleks võimalik ette näha ning hoida ära loomade massilist hukkamist ja miljonitesse eurodesse ulatuvat majanduskahju? Sellest räägivad Marek Strandbergi juhitud saates Eesti Maaülikooli professorid Arvo Viltrop ja Rando Värnik.
Teadlased arendavad loomataudide leviku ja nende sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise mudeleid, mis aitaksid riigil ja loomakasvatajatel ohtudele õigel ajal reageerida. Viltropi sõnul suudavad olemasolevad mudelid üsna hästi ennustada katku levikut metssigade hulgas, kuid keerulisem on mõista, kuidas nakkus jõuab metsast seafarmi. Üheks võimalikuks viiruse levitajaks peetakse verd imevaid parme ja kärbseid, kelle rolli soovitakse täpsemalt uurida. Värnik selgitab, et taudide tegelik hind ei piirdu hukatud loomadega. Kahju saavad toidutööstus, eksport, logistika ja kogu ühiskond. Kavandatavad mudelid peavad võimaldama hinnata ka ennetusmeetmete tasuvust ja toidujulgeolekule avalduvat mõju.
Saates tuleb jutuks ka sigade Aafrika katku vastane vaktsiin, mis Viltropi hinnangul võib Euroopas saada müügiloa juba 2027. aastal. Eelkõige võiks sellest abi olla metssigade vaktsineerimisel.
Arutletakse ka selle üle, kas sealiha tarbimise vähendamine võiks kahandada loomataudidega kaasnevaid riske. Värnik rõhutab, et tootmismahtude muutumine mõjutaks kogu toidutootmise väärtusahelat ning Eesti isevarustatust. Teadlaste eesmärk on luua kahe aasta jooksul täpsemad mudelid, mis võimaldaksid võrrelda ennetamise kulusid võimalike kahjudega ja kujundada tõhusamat tauditõrjepoliitikat. * Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.**
:format(webp)/https://f303.pmo.ee/a28gdXZoUMwJz3ieMrJwNKLoBeQeZwxvq8N8G1zZ.jpg)