Kultuuris Kuum

6. novembril on aeg tõmmata taas lahti kinosaalide uksed ning hakata ulguma, sest algamas on Pimedate Ööde filmifestival – ja seda juba 30. korda. Seekordne suur juubelifestival tuleb ka märgiliste muutustega köögipoolel, sest PÖFFi ema Tiina Lokk otsustas kunstilise juhi koha loovutada oma tütrele Triin Trambergile, kes on PÖFFiga koos üles kasvanud ning näinud PÖFFi pürgimist A-klassi festivaliks. Kui suure koorma Tramberg enda ema õlgadelt ära võttis, mida pakub PÖFFi tänavune programm, missugune visioon on PÖFFil tulevikuks ning mida on vaja, et väikeriigis A-klassi festivalina elus püsida, räägib Triin Tramberg meile saates. Trambergiga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas filmitegija Vladimir Loginov, kes oma uusimas dokumentaalis «Ööäär» vaatab otsa Tallinna ööelule kogu selle ilus ja valus. Saame näha taksojuhtide, hädaabidispetšerite, arstide ja paljude teiste öövahetusi, samuti ka erinevaid klubisid alustades sähviva ööklubiga ning lõpetades BDSM-klubiga, kus Loginovi sõnul käivad väga heal järjel edukad inimesed. Kas «Ööäär» on film kui hüvastijätt? Millist ööametit Loginov ise peaks? Miks tekib filmitegijal kohe pärast filmi lõpetamist depressioon? Sellest ja paljust muust tuleb juttu «Kultuuris kuum» saates. Loginoviga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas ei keegi muu kui Mihkel Mutt, ja seda ka põhjusega - Mutt paotab meile ukse Juhan Viidingu maailma raamatuga «Juhani evangeelium». Miks oli Viiding justkui tulnukas inimeste seas juba algusest peale? Kas pealtnäha teatraalse seltskonnainimese taga oli tõepoolest vaevatud hing, kes poetas oma loomingus siin-seal killukesi tumemaa kohta, mille suunas ta vaikselt liikus? Ja miks oli just vabadus see, mis teda kõige rohkem tõmbas? Ja kas inimene, kes soovib tuntust, soovib olla nähtud ja kuuldud, saab üldse olla vaba? Juhan Viidingu teemal vestles Mihkel Mutiga Postimehe kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas kirjastuse Petrone Print juht Epp Petrone. Eestlaste jaoks, kes armastavad värvikaid reisilugusid, on Petrone Printi «Minu...» raamatute sarjast saanud 20 aastaga tõeline põhjatäht. Sel aastal tähistab Petrone Print olulist sündmust: nimelt on ilmunud tervelt 200 «Minu...» sarja reisiraamatut. Uusimad neist on aga üsna omapärased: Eno Leies kirjutas väikesest külast mere ääres ehk Piritast ning kahesajanda raamatuna ilmus «Minu Lottemaa». Milline on üks hea reisiraamat ja kuidas Petrone Print neid lugusid leiab? Petronega vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas kirjanik ja folklorist Reeli Reinaus, kelle menuromaan «Morten, Emilie ja kadunud maailmad» on saanud uueks kodumaiseks filmiks «Morten». Loo peategelaseks on fotograafiahuviga koolipoiss Morten, keda tõmbab muudkui salapärase raba poole, ja teda mängib «Fränkiga» tuttavaks saanud Tõru Kannimäe. Saates räägime Reinausiga lähemalt mitte ainult «Mortenist», vaid ka Eesti folklooripärandist - haldjatest, näkkidest, libahuntidest, ennetest ja paljust muust. Ning see teema läheb tegelikult kokku ka filmiga, kus on sees omaette maagiline ja pärimuslik element. Film jõuab kinodesse septembris. Reinausiga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter ning kogu «Kultuuris kuum» saadet saab kuulata aadressil kuula.postimees.ee või Postimehe rakenduses.

«Nii surmahirm kui ka igavese elu otsingud on kuulunud iidsetest aegadest peale inimeseks olemise juurde.» Nõnda kirjutab Marju Kõivupuu enda raamatu «Inimese lahkumine» sissejuhatuses. Kõivupuu raamat vaatab otsa suremisele ning murrab lahti eestlaste matusekombed ja kalmistukultuuri kujunemisloo. Marju Kõivupuuga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Enn Põldroosi massiivne, tervelt 500 ruutmeetrit suur gobelään "Inimeste elu" sai Linnahallist lõpuks välja viidud ning nüüd käib suurejooneline konserveerimistöö. Hiiglaslik eesriie, mida peetakse maailma suurimaks tekstiilkunstiteoseks, rippus Linnahallis rohkem kui 40 aastat ning selle aja jooksul, tuleb välja, ei ole seda kordagi puhastatud. Seetõttu koguti selle seest kilode viisi tolmu, rääkimata hallitusest ning salapärasest koitõrjevahendist, mille tuvastamisega praegu tegeletakse. Valgustamaks seda, kuidas nii raske teos Linnahallist ohutult alla saadi ning edasi Prantsuse Lütseumi võimlasse viidi, ning millised on üldse järgmised sammud selle konserveerimisel, on Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus külas Janika Turu ning Getter Zirel Konserveerimis- ja digiteerimiskeskusest Kanut. Turu ja Zireliga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

“Kultuuris kuumas” sukeldume seekord videomängude maailma. Täpsemalt suundume seiklema kohta nimega Portofiro, kus toimub uue ZA/UMi loodud videomängu «Zero Parades» tegevus. Külas on mängu kunstiline juht Kaspar Tamsalu ning pealavastaja ja stsenarist Jim Ashilevi, kes selgitavad, kui palju on «Zero Parades» visuaalselt ja sisuliselt seotud «Disco Elysiumiga». Mida üritasid mängu tegijad edasi anda selle äreva spiooniloo kaudu ning mida kujutab endast täpsemalt tegevuspaik Portofiro? Kuidas vaatavad Tamsalu ning Ashilevi tagasi «Disco Elysium» eduloole ja ZA/UMi kui mängustuudio keerulisele teekonnale? Ja miks nemad otsustasid ZA/UMi jääda, et teha viie aastaga valmis «Zero Parades»? Ashilevi ja Tamsaluga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas ansambel Frankie Animal, kellega tuleb juttu nii bändi ajaloost kui ka tulevikust, muusikast kui ka muusika kirjutamisest ning teataval määral ka uuest albumist, mis sügisel kõigi kuulajateni peaks jõudma. «Katsetame ja ennast piiridesse ei pane - saab elektroonikat, saab n-ö klassikalise pop-rokkbändi kõla. Ning mis põhiline - oleme saanud väga hea hoo lugude kirjutamisel ja nende viimistlemisel - suurem osa materjalist on valminud viimase poole aasta jooksul,» kommenteeris bändi kitarrist Jonas Kaarnamets.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas režissöör Oskar Lehemaa, kes esindab Eesti filmi- ja teleauhindade tänavust filmizüriid. 24. aprillil toimuva gala eel arutleme Oskar Lehemaaga kodumaise filmiaasta üle ning uurime Oskari enda käest, kuidas on valminud tema enda projektid, nukufilm «Kadunud sokid» ning lühiõudusfilm «Karv». Samuti saame teada, mida põnevad on Oskaril käsil praegu, millised jöud loomeinimesi hetkel pitsitavad ning palju muud. Kuulajad leiavad siit ka küllaga kodumaiseid filmisoovitusi nii animafilmide, dokumentaalide kui ka lühifilmide seast. Lehemaaga rääkis kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas Mari Meentalo ja Johannes Ahun folktroonikaansamblist OOPUS, kellel ilmus veebruaris kolmas kauamängiv «Reivlender», millega nüüd Eestis ja maailmas ringi lennatakse.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas kunstnik Peeter Laurits, kes suure osa ajast veedab kummastavas ja hüpnootilises Kütiorus - kohas, mille müstilist rohelust saame oma silmaga kogeda Johan Huimerinna uues dokumentaalfilmis «Laskumine orgu». Lauritsaga tuleb aga saates juttu palju enamast kui Kütiorus veedetud aastatest - räägime teadvusest, surmast, hüpnoosist, sünteetilisest inimesest ning paljust muust. Lauritsaga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on külas Epp Maria Kokamägi - tunnustatud kunstnik, kes on oma Pärnumaal asuvas Sepamaa talus loonud tõelise muinasjutumaailma. Loodus seal õitseb, muutub ja kutsub Epp Mariat muudkui endaga kaasa. Epp Mariast on valminud uus portreefilm «Epp Maria. Elu maalides» mille režissööriks on Anu Aun. Saates räägib Epp Maria meile, kuidas ta üldse Sepamaa tallu jõudis, kuidas tal on önnestunud tasakaalu seada maalimine ja pereelu, milliste valudega maailm praegu köige rohkem silmitsi seisab ning kas üldse tuleks karta halvemat tulevikku.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» on seekord külas Ukraina juurtega Eesti filmitegija Dimitri Nassenik, kes võttis oma uusima lühifilmi üles Kiievis. Selle nimi on «Eesmärk» ehk «The Purpose» ning selle keskmes on varastes 20ndates muusik, kelle unistus on jõuda tippu - ükskõik mis hinnaga. Nassenik räägib meile, mis tekitas temas soovi teha lühifilm psühhopaatsest inimesest, milline on olnud selle filmi teekond siiani ning millised sidemed on tal Ukrainaga, kus lühifilm valmis tehti. «Eesmärki» saab tasuta vaadata YouTube'is.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingut «Kultuuris kuum» külastas näitleja Karolin Jürise, kes oma senise karjääri kõige nõudlikumas rollis kehastus olümpiavõitja Erika Salumäeks suure-eelarvelises filmis «Meie Erika». Jürise räägib, kuidas peaks näitleja tajuma oma piire nii füüsiliselt koormavat osa mängides, mille põhjal ta oma rollivalikuid tegema on hakanud, kui palju ta suhtles filmiks valmistudes Erika Salumäega ning milliseid seoseid tekitas Erika Salumäe lugu tema enda tööga. Karolin Jürisega vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhääling «Kultuuris kuum» võtab kokku 2025. aastat, mis oli taaskord täis erinevaid kultuurielamusi, millest mõned olid uskumatult head, teised aga võrdlemisi keskpärased. Omavahel vestlesid kultuuriajakirjanikud Tuuli Põhjakas ja Ralf Sauter.

Sisukirjeldus: Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas muusik Ott Evestus, kellega tuli jutuks Eesti Raskemuusikaliit. Mis organisatsioon see selline on ning miks seda Eesti raskemuusikutele üldse vaja on? Ott Evestusega rääkis kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.

Meil on palju käeosavaid ja leidlikke filmioperaatoreid, kuid eestlased on kahtlemata näinud kõige rohkem just Mihkel Soe tööd. Soel on vöö vahel menukad «Apteeker Melchiori» ja «Klassikokkutuleku» triloogiad, samuti on Soe üles võtnud dokumentaalfilme ning mitmeid tunnustatud draamasid. Tema värskeim projekt on «Täiuslikud võõrad», millest kujunes samuti omamoodi triloogia, sest Leedus tegid kõik Balti riigid järjest oma versiooni Itaalia kümne aasta tagusest kassafilmist. Paolo Genovese «Täiuslikud võõrad» on saanud Guinnessi rekordi kui film, millest on tehtud kõige rohkem uusversioone. Soe räägib, kuidas valmis praegu kinodes jooksev Eesti versioon ning miks tervenisti ühes õhtusöögilauas toimuva filmi tegemine pole sootuks nii kerge ülesanne, kui esmapilgul tunduda võib. Soega vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas muusik Kitty Florentine, kes resideerub hetkel hoopiski Berliinis, kus ta elab, loob ja avastab elu ning maailma. Kitty Florentinega vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus on külas muusik, muusikaprodutsent, teatrihelilooja ja õppejõud Taavi-Peeter Liiv, kes esitleb 5. detsembril kontserdiga oma uut singlit. Taavi-Peetriga vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus on külas filmitegija Riho Västrik, kelle uus loodusfilm «Kriimsilm, karuott ja rebane» viib meid hämmastavalt lähedale Eesti loomariigile ühel kotkaste söödaplatsil. Västrik räägib meile, mismoodi ta selle silmiavava materjalini jõudis ning kuidas sellest valmis seikluslik film, kus lisaks karule, rebasele ja hundile näeb ka palju muid loomi. Eesti looduse kõrvalt tuleb juttu Riho Västriku kunagistest alpinismikogemustest Jaan Künnapiga ning ühest eluohtlikust kogemusest, kus Västrik lausa teadvuseta jäi. Västrikuga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» vaatame seekord otsa Ukraina sõjale ning konkreetsemalt vabatahtlikele, kelle väsimatu töö on sageli kestnud päris täiemahulise sõja algusest kuni praeguseni välja. Nende seas ka meedikust vabatahtlik Erko Laidinen, kes on hariduselt elektrik, kuid pöördus juba mitu aastat tagasi Ukrainasse ning elas seal kohe alguses üle rasked rünnakud, pääsedes seejärel lausa CNN-i eetrisse. Erko Laidinenist on teinud dokumentaalfilmi «Sinikollane» režissöör Erik Tikan, kes jäädvustas Erko käike Ukrainasse läbi mitme aasta. Filmi tegelaste seas on ka Erko lapsed ning elukaaslane Jaana, kes pidi kahe maailma vahel laveeriva Erkoga pidevalt mitmeteks kuudeks hüvasti jätma. Režissöör Erik Tikan tuli «Kultuuris kuuma» meile rääkima vabatahtlike tegevusest Ukrainas kui ka oma sõjakogemustest. Tikaniga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter, «Sinikollane» jookseb kinodes 23. oktoobrist.

«Iga nuku taga on ikkagi inimene!» - nõnda on kord öelnud nukufilmilavastaja Heino Pars. Juba 13. oktoobril tähistatakse maailmas Parsi sajandat sünni-aastapäeva. Programmi PARS 100 kuraatoriks on režissöör Mait Laas, kes käis Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus "Kultuuris kuum" meile rääkimas, miks on Heino Pars Eesti animatsiooni tõeline suurkuju. Me läheme selles saates päris Nukufilmi algusaegadesse, kus Pars ja Elbert Tuganov panid aluse nukufilmile Eestis ning Parsi käe all valmisid kuulsad «Operaator Kõpsu» filmid, mida me kõik lapsepõlvest mäletame. Mait Laasiga vestles kultuuritoimetuse ajakirjanik Ralf Sauter.

Postimehe kultuuritoimetuse taskuhäälingus «Kultuuris kuum» käis külas muusik Rainer Jancis, kes esitleb oktoobris uut plaati, Ameerikas salvestatud avant-garde albumit «Continuum». Samuti annab Jancis koos kitarrivõlur Elliot Sharpe'ga ainulaadse kontserdi Võru Kandles, kus esitletakse plaati, mis valmis kahe kitarri-innovaatori koostöös. Rainer Jancisega vestles kultuuriajakirjanik Tuuli Põhjakas.