Mida näitas Eesti noorsootöötajate uuring?

Milline on imikute protseduurivalu ja kuidas seda leevendada, milline on ses osas õdede roll, mida näitavad meie sünnitusosakondade ning Soome andmed? Oma värskest doktoritööst teeb kokkuvõtte ülikooli kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna õendusjuht Airin Treiman-Kiveste.

Kuidas toimib pärandist kantud ringmajandus, milline on huvi nende erialade õppimise vastu, mida on näidanud Viljandi parandusfestivalid ja mis tasuta töötoad ootavad huvilisi tänavu? Selgitusi jagab Viljandi Kultuuriakadeemia lektor Ave Matsin.

Mida uuris Eesti ajaloo professor Sulev Vahtre, kuidas ta kandis edasi rahvusliku iseolemise ideed, õpetas tudengeid ja koostas ajalooõpikuid, pani kokku mitmeköitelise Eesti ajaloo üldkäsitluse, mis tuleb kõneks tema mälestuskonverentsil, kus toimub ka raamatu Õigus ajaloole esitlus? Saates on professorid Mati Laur ja Tõnu Tannberg.

Mida annab Eestile Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni täisliikmeks saamine, millised võimalused terenduvad teadlastele, tudengitele ja ettevõtetele, mis tuleb kõneks Tartu sügiskoolis, mida, kuidas ning millistel kiirustel uuritakse 27 kilomeetrises ringikujulises tunnelis, milline tuleb uus tunnel ja on selle valdkonna tulevik? Selgitusi jagab materjalitehnoloogia prof. Veronika Zadin.

Kuidas aitab filosoof Johann Gottfried Herderi poliitiline käsitlus mõista ja mõtestada tänapäeva idenditeedi ning rahvusküsimusi Euroopas ja pakkuda ajaloolist perspektiivi ? Oma mitmeid rahvusvahelisi auhindu pälvinud monograafiast teeb ülevaate poliitikateooria prof. Eva Piirimäe.

Kuidas sündis Viljandi Kultuuriakadeemia loovettevõtluskeskus CAMP, millised on tema sihid ja töövormid ning tõotab arendus? Selgitusi jagab koordinaator Pille-Riin Lillepalu-Tubli.

Miks on skisofreenia ja depressiooni kujunemine keeruline, kuidas geenid seda mõjutavad ning milline on NEGR1 geeni osa? Värskest uuringust teeb ülevaate neurofüsioloogia nooremteadur Carolin Kuuskmäe.

Millistes igapäevastes arvutitoimingutes võib olla küberrünnakute peidetud algus, kuidas seda valdkonda uurida, haavatavust tuvastada ja kaitsta? Saates on infoturbe nooremteadur Vjatšeslav Antipenko, kes kirjutab praegu doktoritööd ning on varem olnud mitu aastat praktilisel tööl selles valdkonnas.

Saatesari räägib Tartu Ülikooli osast Eesti ja maailma ees seisvate probleemide lahendamisel ning otsingutest sel teel.

Suurte keelemudelite areng on tekitanud hüppeliselt kasvanud huvi kasutada tehisaru vaimse tervise valdkonnas nii probleemide varasel märkamisel kui ka erinevate digitaalse toe süsteemidena. Millised on osapoolte ootused, lootused, võimalused ja teaduslik seletus võtab kokku arvutiteaduste instituudi keeletehnoloogia kaasprofessor Kairit Sirts.

Mida näitavad laste ja noorte veresoonkonna uuringud, kuidas tervist tugevdada ja haiguse algeid ära tunda, milline on olukord meil ja Soomes, milline on õpilaste füüsiline tase ning mis seisab sporditeadlaste pöördumises Riigikogule? Selgitusi jagavad värske meditsiinidoktor Juta Kraav ja spordibioloogia teadur Evelin Mäestu.

Sarja 370. saade räägib millised on meie üle 50 aastaste lesbide, geide ja teiste seksuaalvähemuste kogemused, ootused ning hirmud seoses vananemise, nähtavuse ja tulevikuga. Etnoloogia teadur Rebeka Põldsam uuris seda rahvusvahelise projekti raames, mis haaras Eestit, Rootsit.

Kuidas on võimalik suurendada organisatsioonides rollipõhist autonoomiat ja otsustamisõigust ning vähendada võimuhierarhiat? Oma uuringust ja välismaistest kogemustest teeb ülevaate nooremteadur Veiko Valkiainen.

Mis on teadustarkvara, milleks seda on vaja,mille poolest erineb selle arendamine ning hooldamine muust ja kuidas mõjutab valdkonda tehisaru? Selgitusi jagab arvutiteaduse instituudi teaduslik programmeerija Uku Raudvere.

Mida tuleb arvestada maailma esimese meditsiinilise tehisaru õigluse kompassi loomisel, et vähendada AI mudelite kallutatustest tulenevaid ebavõrdseid ravivõimalusi? Selgitusi jagab kolmeaastase rahvusvahelise projekti koordinaator, rahvatervishoiu kaasprofessor Taavi Tillmann.

Kuidas kiirenevas ja lühenevas kommunikatsioonis mõjuvad metafoorid ning kuidas nad aitavad lahti mõtestada ühiskonnas toimuvaid protsesse ja olulisi teemasid ning kui kaua kestab vastav uurimisprojekt? Ülevaate annab eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja, kaasprofessor Ann Veismann.

Kuidas tajuvad Muhu elanikud oma kodu humoorikates filmides ja kas omaaegseid kultusfilme ka ärilistel eesmärkidel kasutatakse? Küsitlused võtab kokku Pärnu kolledži turismiteenuste nooremlektor Marit Piirman, kes tõmbab ka paralleele erialasel rahvusvahelisel konverentsil räägituga.

Mida näitas kolmes haiglas tehtud patsiendiohutuse uuring, millised on probleemid, töötajate ja süsteemi valmisolek midagi muuta ning näitab võrdlus teiste riikidega? Saatekülaline on patsiendiohutuse nooremteadur Signe Asi.

Mis sihid on endale seadnud Õpetajate Akadeemia, kes sinna võib astuda, millised on selle programmi õppevormid ja fookusvaldkonnad,teadustööd ning edusammud? Selgitusi jagab Kristel Uiboupin.

Kuidas sündis uus ainulaadne õppekava, mis pakub võimalust ise programm kokku panna,et jõuda mikrokraadidega magistrikraadini, millal algab vastuvõtt ja kui kaua õpingud kestavad ? Selgitusi jagab õppekava Kombineeritud sotsiaalteadused programmijuht Mari-Liis Tikerperi.

Mida arvavad filosoofid kujutlusvõimest ja selle piiridest, mis ühendab Vana-Kreeka vaatenurki tänapäevaga, millised vaimsed harjutused võiks uuesti kasutusele võtta ning mis peab selgemaks saama viieaastase teadusprojektiga? Mikrofoni ees on uurimisrühma juht, kaasprofessor Uku Tooming.

Kuidas sündis Eesti vähitõrjevõrgustik ESTCAN, mis pälvis Tartu Ülikooli ühiskonnateo auhinna, millised on tema sihid ja töövormid ning koostöö Euroopa vähimissiooniga? Saates on vähitõrjevõrgustiku juht Kadi-Liis Veiman.

Millised on arvutigraafika ja virtuaalreaalsuse õppelabori võimalused ning suunad, kus omandavad teadmisi ja kogemusi nii tudengid kui koolinoored, millised on teaduskatsed ja uuringud ning mis ootab ees? Saatekülaline on teadur Madis Vasser.