Loodusajakiri

EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele jõuti. Lisaks kuuse-kooreüraskile räägime teisteski üraskiliikidest ning nende looduslikest vaenlastest. Saates on külas Kristjan Ait EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolist.

Ajakirjas Horisont on juba aasta jagu ilmunud artiklisari „Palverändurite jälgedel“. Sarja värskeim lugu keskendub esemetele, mida palverändurid pühapaigast koduteele kaasa võtsid. Saates räägime, mis eesmärki täitsid palverännult kaasa toodud suveniirid, mis materjalidest neid valmistati ning millal hakkas kirik kontrollima palveränduritele mõeldud meenete valmistamist. Saates on külas Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Erki Russow.

Ühest vastust küsimusele, milline tulevik ootab Läänemerd, on raske, kui mitte võimatu anda. Teisalt tuleb teadvustada, et praegused kliimamuutused erinevad eelnevatest Maa ajaloos toimunud muutustest. Mis tagajärjed toovad Läänemerele kaasa veetemperatuuri tõus, jääkatte vähenemine või puudumine ning soolsuse muutumine, räägib Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia teadur Mariliis Kõuts.

Trükikojast on väljas Horisondi aprilli-mai number, milles saab alguse kaks uut rubriiki: „Vikinurk“ ja „Õpetusest võrsub iva“. Horisondile iseloomulikult saab värskest ajakirjanumbrist lugeda väga erinevatel teemadel: Narva kollasinise lipu lugu, taimse toidu toiduohutusest, ülienergilisest neutriinost, palverändudelt koduteele kaasavõetavatest meenetest, Kuu piltide fotogramm-meetrilisest uurimisest ning intervjuud TÜ psühhomeetria ja maatemaatikahariduse kaasprofessori Karin Tähega. Saatekülaliseks on Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu keskkonnale ja millist kasu saab põllumees kasutades puhastusmärgala setet.

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis on nakkav vähk ja kas mereande söövad inimesed peaksid seda pelgama? Milline on Läänemere seisund?

Eesti Looduse märtsi-aprilli number keskendub kodusele Läänemerele. Ajakirjast leiab põhjalikud ülevaated nii kliima soojenemisega kaasnevatest suundumustest kui vähihaigetest kaladest. Lisaks saab lugeda tehismärgalade sette kasutamisvõimlaustest, põtrade arvukusest, üraskitest ja talvisest sanitaarraiest, Suure-Jaani kihelkonnast, usutlust Eesti teaduste akadeemia peasekretäri Anne Kahruga ja uue artiklisarja „Eesti raamat 500“ avalugu. Saatekülaliseks on Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk.

Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli ajaloo õppetool on üks vanimaid omataolisi, milline oli ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Saksamaal ja Venemaal ning kes olid ajalooga ja ajaloota rahvad.

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud. Räätsamatkamise hea tava koondab soovitusi, mida rabas matkamisel silmas pidada. Saatekülaliseks on EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Kadri Erit.

Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.

Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal. Saates on külas artikli autor Ülar Allas, kellega räägime lindude rändest laiemalt.

Harilik saar on Lääne-Eestist ja saartelt pärit inimestele koduselt tuttav, kuid Lõuna- ja Kagu-Eestis mitte niivõrd. Saates on külas Eesti maaülikooli metsa- ja putukateadlane Ivar Sibul, kellelt kuuleme, miks harilik saar valiti aasta puuks, kes ja mis on saarepuu vaenlased, kuidas on võimalik saarepuud kinnisilmi, lõhna järgi ära tunda ja mis teeb saarepuidu väärtuslikuks. Uusi tahke aasta puu kohta saavad teada needki, kes saarepuud hästi tunnevad. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: nii leiab ajakirjast põhjaliku ülevaate aasta loomast – harilikust põdrast, aasta puust – harilikust saarest, aasta orhideest – püramiid-koerakäpast ning aasta linnuks valitud, vastuolulisi tundeid tekitavast, kormoranist. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.

Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad.

Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest.

Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Puidu-sametkõrgesed on meie parimad talvised söögiseened. Millal ja kust tasub neid otsida? Mitu liiki talvised söögiseeni kasvab Eestis? Miks on seenele kasulik moodustada viljakehi hilisügisel või talvel? Millised talveseened pakuvad mükoloogile enim huvi? Saates on külas mükoloog Leho Tedersoo.

Nii nagu teisedki elusolendid, koguvad ka putukad varusid ebasoodsate aegade üleelamiseks. Milliseid strateegiaid kasutatakse, sellest räägime TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessori Toomas Esperkiga.

Mis on ülitöödeldud toit ning kuidas seda poes ära tunda? Miks ülitöödeldud toit on ahvatlev? Kuidas ülitöödeldud toidu söömine mõjutab inimese seedekulgla mikroobikooslust? Mis on toidukõrb? Saatekülaliseks on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene.

Kas rasval ja rasval on vahet? Just sellist pealkirja kannab artiklisarja „Tegutse teadlikult“ lugu ajakirja Eesti Loodus novembri-septembri numbris. Saates on külas artikli autor, keskkonnaaktivist Martin Tikk, kellega räägime taimset ja loomset päritolu rasvast, küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning sellest, et rasvu ei pea kartma.