Olukorrast digiriigis

5. ja 6. novembril koguneb rahvusraamatukokku üle tuhande külalise enam kui 80 riigist, et arutada, kuidas tehisaru ajastul konkurentsis püsida, riigi julgeolekut kaitsta ja avalikke teenuseid parandada. TDS kõrval peetakse ka juhtivaid digiriike ühendava Digital Nationsi ministrite kohtumine. Eesti eesistumisel arutavad ministrid, kuidas võtta tehisaru avalikus sektoris kasutusele nii, et inimeste õigused jääksid kaitstuks. Teemat aitasid lahti mõtestada Kristiina Krause ja Birgit Lüüs-Jakobs Justiits- ja Digiministeriumist ning Tallinn Digital Summiti direktor Kata Varblane.

Saates „Olukorrast digiriigis“ tutvustati uut üle-eestilist raamatukogude kampaaniat „Ütleme tehisarule tere“, mille siht on tõsta inimeste tehisarukirjaoskust. Kui 1990. aastate lõpus õpetati raamatukogudes „Tiigrihüppe“ raames internetti kasutama, siis nüüd on fookus tehisarul – mis see on, kuidas seda kasutada ning millised on selle võimalused ja riskid. Stuudiose olid kutsutud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu esinaine Kristi Veeber, Rahvusraamatukogu projektijuht Birgit Podelsky ning Justiits- ja Digiministeeriumi nõunik Killu Paal.

Kuku raadio saates „Olukorrast digiriigis“ avasid Justiits-ja Digiministeeriumi asekantsler Lauri Luht, Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) peadirektor Joonas Heiter ja loodava Digiriigi Keskuse juht Sven Heil Eesti digiriigi reformi tagamaid ja päevakorras olevaid praktilisi samme. Kui veel aasta alguses räägiti peamiselt kavatsustest ja plaanidest, siis nüüd on jõutud konkreetsete otsuste ja reformi elluviimiseni. Saatejuht oli Avo Elme.

Saates „Olukorrast digiriigis“ võeti luubi alla Eesti äriregister ja e‑äriregister: kes registrit tegelikult peab, kuidas süsteem töötab ning millised digihüpped on juba tehtud ja millised seisavad ees. Stuudios olid registriosakonna juhataja Anu Tukia Tartu Maakohtust, Marget Pae - Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) tsiviilõiguse talituse juhataja ning Tambet Artma - Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) äriregistri tiimijuht.

Tänases episoodis arutlevad Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Mari-Liis Sööt ja PPA Põhja prefektuuri julgestusbüroo talituse juht Hisko Vares, miks jäävad mõned abivajavad lapsed süsteemide vahele ning millist rolli võiksid mängida digilahendused selle probleemi lahendamisel. Saadet veab Ingela Virkus.

Alates 19. maist 2027 praegustel SIM-kaartidel põhinev mobiil-ID enam ei tööta. Mobiil-ID teenuse jätkamiseks peavad kasutajad vahetama oma SIM-kaardi uue, rangemate turvanõuetele vastava kaardi vastu. See nõue tuleneb Euroopa Liidu eIDAS 2.0 määrusest. Et täpsemalt lahti seletada, miks ja kuidas, selleks kutsuti saatesse Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) analüütik Nikolai Kunitsõn, SK ID Solutions juhatuse liige Eneli Kirme, lisaks Evelin Tulp, Elisa Telekomiteenuste valdkonna juht, Evelin Neerot, Telia ühendusteenuste osakonna juht ja Rasmus Nurk, Tele2 erakliendi üksuse juht. Vestlust juhtis Avo Elme Kuku Raadiost.

Vägivallast tuleb rääkida sama otsekoheselt kui tehnoloogiast, kõlas saates „Olukorrast digiriigis”, kus fookuses olid vägivallaennetus ja sellele pühendatud riiklik auhind. Stuudios olid Anu Leps Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonnast ning Sirle Blumberg Sotsiaalkindlustusameti ohvriabist, saadet juhtis Avo Elme.

Saates räägitakse, kuidas Eesti riik aitab küberturbe idufirmasid päris äriks kasvatada. Stuudios on RIA teadus- ja arendustegevuse juht Lauri Tankler ning idufirma Phishbite kaasasutaja Urmo Keskel, küsib Avo Elme Kuku raadiost.

Podcastis „Olukorrast digiriigis“ arutleti sel korral, mis juhtub Eesti digiriigi ja tegelikult kogu maailma küberturvalisusega päeval, mil ilmub tänaseid krüptoalgoritme murda suutev kvantarvuti. Saatejuht Avo Elme vestluskaaslased olid Cybernetica AS teadusdirektor, akadeemik Dan Bogdanov ning Justiits- ja Digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas.

Saate „Olukorrast digiriigis“ esimeses osas selgitas justiits- ja digiminister, milleks on vaja Eesti digiühiskonna arengukava 2035 ning teises pooles esitleti Eesti Digiauhindu 2026, kuhu kandidaatide esitamine on kõigile avatud.

Saates „Olukorrast digiriigis“ võeti seekord vaatluse alla küsimus, mis puudutab nii kirjanikke, muusikuid, kujutavaid kunstnikke kui ka iga AI‑tööriistu kasutavat inimest: mida tähendab autoriõigus tehisaru ajastul? Saatejuht Avo Elme vestles Justiits‑ ja digiministeeriumi intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvaltsi ja sama talituse nõuniku, autoriõiguse juristi Aleks Luigega.

Saates „Olukorrast digiriigis“ võetakse luubi alla teema, millega maadlevad praegu nii ministeeriumid kui väiksemad ettevõtted: milliseid pilve- ja tehisaruteenuseid saab ja tohib üldse turvaliselt kasutada. Riik on lasknud rida populaarseid teenuseid põhjalikult läbi valgustada ning pakub nüüd ametitele ja firmadele nn usaldusväärsuse hinnanguid – eeltööd, millele otsuseid rajada.

Stuudios on riiklike küberriskide juht Lisett Reimann-Erik, riigi andmete juht Ott Velsberg ja IT-turbeekspert Anto Veldre (AS Cybernetica) ning saatejuht Avo Elme.

Eesti avalik sektor on maailma mõistes eesrindlik digiriik, kuid ettevõtete digitaliseerituse tase jääb uuringute järgi alla Euroopa Liidu keskmise. Abi võiks olla reaalajamajanduse toetusmeetmest, mille taotlusvoor on äsja avanenud. Saates on külas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse projektijuht Pärja Bärg ning Plaat Detail OÜ juhatuse liige Annika Valksaare.

Podcastis „Olukorrast digiriigis“ arutleti, kuidas tehisaru võib inimesi diskrimineerida ja kuidas sama tehnoloogiat saab kasutada ebaõigluse tuvastamiseks. Stuudios olid riigi andmete juht Ott Velsberg Justiits- ja Digiministeeriumist ning ettevõtte MindTitan kaasasutaja ja tegevjuht Kristjan Jansons, saatejuht Avo Elme.

Saates „Olukorrast digiriigis“ on saatejuhi Avo Elme vestluskaaslaseks Riigi IT Keskuse (RIT) juht Ergo Tars. Räägime Eesti riigi infotehnoloogilisest sõltuvusest USA tehnohiidudest ning arutleme, kas ja kui palju seda sõltuvust on üldse realistlik vähendada.

Pentagoni lahkhelid suurte tehisintellektifirmadega USA-s, Jaguar Land Roveri tehaseseisak Suurbritannias, Hiina nutibussid ja Eesti inimeste 29 miljonit eurot telefonikelmidele – need pole üksikud veidrused, vaid osa sama pildi erinevatest nurkadest. Riigi Infosüsteemi Ameti värske küberturvalisuse aastaraamat joonistab, nagu selgus saates „Olukorrast digiriigis“, välja digiohtude kiire laienemise nii Eestile kui maailmale.

Raamatut sirvime koos RIA peadirektori asetäitjaga küberturvalisuse alal Gert Auväärtiga. Saatejuht on Avo Elme.

Smart-ID+: miks see „tülikas lisasamm“ võib su raha päästa? Varsti näevad paljud riigi e-teenused ja internetipangad välja veidi teistsugused: Smart-ID ei hüppa enam ise telefoni ekraanile, vaid kasutaja peab äpi ise avama ja arvutis kuvatava QR-koodi skaneerima. Muudatus kannab nime Smart-ID+. Stuudios on Piruza Harutjunjan SK ID Solutionsist ja Helen Raamat Riigi Infosüsteemi Ametist.

Eesti e-riik on 25 aastaga muljetavaldavalt kasvanud, kuid koos sellega on suurenenud ka killustatus – iga ministeerium on ehitanud oma IT-süsteeme ja tervikpilt on hägustunud. Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi asekantsler Lauri Luht arutleb, kuidas riik tegelikult oma IT-asjade tulevikku võiks planeerida.

Millist rolli hakkab tehisaru mängima Eesti koolis, ajakirjanduses, andmekaitses, loomevaldkonnas ja majanduses? Saate külaliseks on Justiits- ja digiministeeriumi andmete juht Ott Velsberg, kes konverentsi teemasid lahti seletas.