#270: Ivar Tröner ja Rein Veidemann "Võimu ja vaimu epopöa"

Kust otsida lähimaid paralleele praegu õues toimuvale? Minuvanustele tulevad esmalt meelde ilmselt Nõukogude impeeriumi lõpukrambid 1980. aastate lõpul Praegu näib samasugustes surmatõmblustes vaevlevat terve kapitalistlik maailmasüsteem. Ent praegust murrangut saab vaadata ka oluliselt kaugema ajaloo taustal. "Meie ümber toimuv meenutab tõesti üha enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda," ütles Tähenduse teejuhtide 22. numbrile antud intervjuus "Stsientism ja seks" inglise kirjanik Paul Kingsnorth. Silicon Valley visionääride singulaarsusejutlustes aimub milleniaarset energiat – ootust, et kohe-kohe leiab aset Kristuse teise tulemisega võrreldav tehnoloogiline murrang. Milline neist võrdluspunktidest aitab meil oma praegust olukorda kõige paremini mõista? Selle küsimusega me oma toda vestlust alustasimegi. Peatse kohtumiseni!

"Kapitalism ja turumajandus või mis sellest järele on jäänud on jõudnud punkti, kus nad hävitavad üha enam kogu ühiskonda. See on üsna selge, kui vaadelda tähelepanelikult maailmas korduvate finantskriiside põhjuseid, süvenevat lõhet rikaste ja vaeste vahel, massilist keskkonnaseisundi halvenemist maailma teatud piirkondades ja sealhulgas kliimamuutuste põhjustatud keskkonnakatastroofe. Kapitalism sellisel kujul kesta ei saa," kirjutab raamatus "After Capitalism" Emersoni kolledži kauaaegne majandusjuht Michael Spence.

Spence'i raamatu lähtekoht on Rudolf Steineri arusaam ühiskonna kolme valdkonna erinevast loogikast, mille võib lühidalt kokku võtta nii: 1) vaimu- ja kultuurielu vajab vabadust; 2) õiguselu peab lähtuma inimeste võrdsusest; 3) majanduselu ülesanne on inimeste vajaduste rahuldamine koostöö ja vastastikuse abistamise kaudu.

Steineri vaadetest me tema mõtte ja waldorfpedagoogika kauaaegsete edendajate Aivar Halleri ja Sulev Ojapiga selles saates peaasjalikult rääkisimegi.

Mõned nädalad tagasi kirjutas Vahur Laiapea mulle, et tal on parajasti pooleli Deepak Chopra raamat "Elu pärast surma". "Mida vanemaks saan, seda enam püüan mõista ja mõtestada enda suremise asja," tunnistas ta samas. Selle peale tekkis meil mõlemal mõte selle suremise asja üle koos mõtteid vahetada. Kolmanda vestluskaaslase üle ei pidanud pikalt järele mõtlema; kutsusime endaga kaasa Eesti juhtiva surmaspetsialisti Karl Käsnapuu. Kahe tunni jooksul keerles jutt, nagu ikka, sinna ja tänna: alustasime juhitud imedest ja sünkroonsustest ning jõudsime hirmude kaudu viimaks teadmatuse piiri ja eludraakonini.