Peeter Laurits: kunst tegi ahvist inimese

Eesti saarte, mereleise asustuse sünd on temaatika, mis on arheloogiaprogessor Aivar Kriiskat saatnud suure osa tema arheloogiatööst. Teda on huvitanud meie maa lääneosa ja saarte asustuselugu ehk kolonisatsioonist ja migratsioon. Kriiska rõhutab, et väga oluline on sealjuures jälgida jälgida Läänemere ökoloogilist arengut ja selle ümbruses rahvaste ühsikondlikku arengut. 9700 a e KR alates on Läänemeres elanud hülged, kuid esimene asustsuslaine inimestele mereloomad huvi ei pakkunud, nad merele ei kippunud. Kalad, mida söödi olid ka mageveelised. Kuula lähemalt podcastist. Aivar Kriiskaga vestles Aimar Altosaar.

Neljandas taskuhäälingu saates räägime professor Aivar Kriiskaga inimkonna kaugemast minevikust. Ta märkis, et piir, kus räägitakse juba inimesest on nihkunud sadade tuhandete aastate taga. Alles see oli kui äägiti 30-40 tuhandest aastast ning meie liiki nimetati kromanjoonlaseks. Professor Kriiska peatub selles saates sügavamalt ka inimkonna rändele, tuues välja erinevad teooriad.

Kaks tuhat kuni tuhat aastat e.Kr. oli inimasustuses meil jutskui vahe sees, sest sellest perioodist on arheloogidel väga vähe leide. Enne seda aega oli palju asulaid, siin elasid nii nöör- kui kammkeraamikat viljelevad inimesed, kuid alates 2200 aastast e.Kr see kõik kaob. Alles II aastauhande teisel poolel e.Kr hakkavad taas sagedamini silma märgid inimasustusest. Ligakaudu 1200 a e.Kr algas meie maal taas kultuuriline tõus. Sellest ajast kasvas asulakohtade arv, põhja-poolses Eestis arenes maaviljelus ning kasutati pikema ajalisi põllusüsteeme. Sellesse aega kuuluvad ka kivikirstkalmed, mida on Eestis leitud ligi 800. Pilt oli muutunud totaalselt, eriti kui juurde lisada ka geneetikaandmed, mis näitavad ida poolt tulnud migratsiooni.