Üsna pikalt on Eesti valitsused vaielnud keskkonnaorganisatsioonidega, millised on kõnelenud vajadusest muuta majandust rohelisemaks ja süsinikuneutraalsemaks. Vastuväiteks on olnud, et seda ei saa teha ju ometi ühepoolselt, sest nii me kaotaksime väga palju võimalusi. Täna on Euroopa liidu 20-l riigil oma kliimaseadused. Nende jaoks tähendab see muu hulgas ka seda, et ka kliimat ohustavaid kaupu ja teenuseid ei osteta muude maade ettevõtete käest. Kui mitte kohe täna, siis kindlasti homme. Nii olemegi maha maganud võimaluse muuta ka enda toodete ja teenuste iseloomu ning me ettevõtted võivad ilma jääda turgudest, kus kliimahool kasvamas. Kliimaseadus on tavatu õigusakt, sest selles sätestatu on mõeldud ajas muutuma ja seda juhtudel, kui kliimasoojenemist ei õnnestu peatada. Õigusteadulikultki üsna uudne asi. Kliimaseadus on vajalik ka seetõttu, et oleksid tagatud inimeste põhiõigused. Me ei tohi toimida nii, et tänaste põlvkondade võimalusi ja mugavusi ei ole järgnevatel. Keegi ei taha olla põlvkonnas, kes koristavad eelnevate põlvede sodi ja lahendavad nende tekitatud probleeme. Saatekülaline on Keskkonnaõiguse keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari. Saatejuht Marek Stradberg.

Veel sellest saatest

Kõik episoodid

Kas sigade Aafrika katku levikut oleks võimalik ette näha ning hoida ära loomade massilist hukkamist ja miljonitesse eurodesse ulatuvat majanduskahju? Sellest räägivad Marek Strandbergi juhitud saates Eesti Maaülikooli professorid Arvo Viltrop ja Rando Värnik.

Teadlased arendavad loomataudide leviku ja nende sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise mudeleid, mis aitaksid riigil ja loomakasvatajatel ohtudele õigel ajal reageerida. Viltropi sõnul suudavad olemasolevad mudelid üsna hästi ennustada katku levikut metssigade hulgas, kuid keerulisem on mõista, kuidas nakkus jõuab metsast seafarmi. Üheks võimalikuks viiruse levitajaks peetakse verd imevaid parme ja kärbseid, kelle rolli soovitakse täpsemalt uurida. Värnik selgitab, et taudide tegelik hind ei piirdu hukatud loomadega. Kahju saavad toidutööstus, eksport, logistika ja kogu ühiskond. Kavandatavad mudelid peavad võimaldama hinnata ka ennetusmeetmete tasuvust ja toidujulgeolekule avalduvat mõju.

Saates tuleb jutuks ka sigade Aafrika katku vastane vaktsiin, mis Viltropi hinnangul võib Euroopas saada müügiloa juba 2027. aastal. Eelkõige võiks sellest abi olla metssigade vaktsineerimisel.

Arutletakse ka selle üle, kas sealiha tarbimise vähendamine võiks kahandada loomataudidega kaasnevaid riske. Värnik rõhutab, et tootmismahtude muutumine mõjutaks kogu toidutootmise väärtusahelat ning Eesti isevarustatust. Teadlaste eesmärk on luua kahe aasta jooksul täpsemad mudelid, mis võimaldaksid võrrelda ennetamise kulusid võimalike kahjudega ja kujundada tõhusamat tauditõrjepoliitikat. * Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.**

45 min
45 min

Kas tuleviku kvantarvuti võib murda lahti saladused, mida me täna turvaliselt hoituks peame? Ja mida tähendaks see Eesti e-riigile, millele usaldame nii oma raha, terviseandmed kui ka valimishääle?

Külaline on akadeemik Dan Bogdanov, ASi Küberneetika infoturbe instituudi direktor. Saatejuht Marek Strandberg uurib, millal võiks sündida piisavalt võimas kvantarvuti ja miks tuleb selleks valmistuda juba praegu, kuigi keegi ei tea kindlalt, kas niisuguse masina ehitamine üldse õnnestub.

Saates tuleb juttu sellest, kas krüpteeritud sõnumeid võidakse juba täna koguda lootuses need aastate pärast lahti muukida. Kuidas kaitsta pikaajalisi riigi- ja ärisaladusi ning mida tuleb muuta X-tees, ID-kaardis, Smart-ID-s ja internetivalimistel? Bogdanov selgitab, millistele matemaatilistele ülesannetele tugineb praegune infoturve ja kuidas otsitakse uusi lahendusi, mis peaksid vastu ka kvantarvuti rünnakule. Mis vahe on postkvantkrüptograafial ja kvantkrüptograafial? Kas tehisaru võib avastada nõrkusi, mida inimesed pole märganud? Ja kuidas saavad teadlased usaldada uut kaitsemeetodit, mida on aastaid üritatud murda?

Juttu tuleb ka Eesti krüptograafide tööst ja sellest, miks võib arenenud e-riigi uuendamine olla keerukam kui nende riikide digisüsteemide kaitsmine, kus e-teenuseid on vähem. Samuti uurib Strandberg, kas Eesti saab suurriikidega tehnoloogia arendamises sammu pidada. Kuula saadet ja saa teada, kuidas valmistub Eesti digiriik tulevikuks, mille täpset saabumisaega pole veel võimalik ette öelda. Saatejuht Marek Strandberg.

*Teadustöö tehti RITA+ uuringu „Kvantarvutikindlate krüptoalgoritmide praktilise rakendamise uuring Eesti X-tee ökosüsteemi toimepidevuse tagamiseks“ raames. Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur, kaasrahastanud Euroopa Liit RITA+ programmi kaudu. *

44 min
44 min

Miks haarame poeriiulilt just ühe toote, kuigi kõrval on kümneid teisi? Kas määravaks saavad hind ja harjumus, pilkupüüdev pakend või teadmine, mis toidu sees tegelikult peitub?

Marek Strandbergil on külas Tartu Ülikooli neuroturunduse labori juht Kristian Pentus. Juttu tuleb sellest, kuidas uuritakse inimeste pilku ja emotsioone ning mida saavad tootjad nende tähelepanekute põhjal pakendite ja reklaamide kohta teada. Kas kena pakend suudab ostma meelitada ka siis, kui selle sisu enam ei ahvatle?

Vestluse keskmes on ka Eestis vaidlusi tekitanud toitumismärgis Nutri-Score. Mida selle värvid ostjale ütlevad, milliseid lihtsustusi need sisaldavad ja miks ei tähenda punane märgis seda, et toodet ei tohiks kunagi süüa? Pentus selgitab, miks ei piisa üksnes märgisest ning kuidas võib toiduvalikut mõjutada seegi, millises järjekorras tooted e-poes esitatakse. Saates arutletakse, kuidas kujunevad lapsepõlves söömisharjumused ja kui keeruline on neid täiskasvanuna muuta. Kas tehisarust võiks saada isiklik toitumisnõustaja? Miks tundub valmistoit ajapuuduses ahvatlev ja mida võidaksime, kui arvutaksime läbi koduse kokkamise tegeliku aja- ja rahakulu?

Räägime ka kodumaise toidu valimisest, noorte tervisekäitumisest ning sellest, kas väikeste sammudega saaksime oma igapäevase toidulaua tervislikumaks muuta. Kuula saadet ja avasta, kui palju mõjutab sinu ostukorvi see, mida sa esmapilgul tähelegi ei pane, ning millised valikud meie igapäevast tervist kujundavad.

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur, kaasrahastanud Euroopa Liit RITA+ programmi kaudu.

40 min
40 min