Inimese suurim kiirgusallikas ei asu tuumajaamas ega peitu Tšornobõli pärandis, vaid võib märkamatult koguneda tema enda koju. «Kukkuvas õunas» räägib Marek Strandberg Tartu Ülikooli kiirguskaitse teaduri Siiri Saluperega radoonist – maapõuest pärinevast radioaktiivsest gaasist, mis suurendab pikaajalisel sissehingamisel kopsuvähi riski.

Saates selgub, miks kuulub Eesti Euroopa radooniohtlikumate piirkondade hulka ning kuidas võivad ühe ja sama krundi eri otstes olla täiesti erinevad tingimused. Eriti suur on oht suitsetajatele, sest tubakasuitsu peenosakestele kinnituvad radooni radioaktiivsed laguproduktid kanduvad sügavale kopsudesse.

Salupere selgitab, miks ei piisa radoonikaardist ja iga kodu tuleb eraldi mõõta. Ka riskialast väljaspool võib mõnes majas olla ohtlikult palju radooni, samal ajal kui korralikult ehitatud hoone püsib kõrge riskiga piirkonnas turvaline. Juttu tuleb passiivsetest detektoritest, ventilatsioonist, põrandapragude tihendamisest ja radoonitõkkest. Mõõtmine maksab tavaliselt alla saja euro, kuid kestab vähemalt kaks kuud.

Eesti elamute radooni kiigustaseme mediaan on umbes 60 bekrelli kuupmeetri kohta, seaduslik viitetase aga 300. Mõnes uuritud kodus mõõdeti koguni 1000–3000 bekrelli. Need pole abstraktsed arvud, vaid märguanne, et venitamise asemel tuleb oma tervise kaitsmiseks kohe tegutseda.

Lisaks uuritakse, kuidas eemaldatakse Põhja-Eesti põhjaveest raadiumi, kas graniidist töötasapind võib kiirata ning kui palju on Eestis alles Tšornobõli tseesiumi. Saate praktiline järeldus on lihtne: oma tegelikku kiirgusriski vähendab inimene kõige tõhusamalt kodu radoonitaset mõõtes ja sellest teadlikuks saades.

Veel sellest saatest

Kõik episoodid

Kas sigade Aafrika katku levikut oleks võimalik ette näha ning hoida ära loomade massilist hukkamist ja miljonitesse eurodesse ulatuvat majanduskahju? Sellest räägivad Marek Strandbergi juhitud saates Eesti Maaülikooli professorid Arvo Viltrop ja Rando Värnik.

Teadlased arendavad loomataudide leviku ja nende sotsiaalmajanduslike mõjude hindamise mudeleid, mis aitaksid riigil ja loomakasvatajatel ohtudele õigel ajal reageerida. Viltropi sõnul suudavad olemasolevad mudelid üsna hästi ennustada katku levikut metssigade hulgas, kuid keerulisem on mõista, kuidas nakkus jõuab metsast seafarmi. Üheks võimalikuks viiruse levitajaks peetakse verd imevaid parme ja kärbseid, kelle rolli soovitakse täpsemalt uurida. Värnik selgitab, et taudide tegelik hind ei piirdu hukatud loomadega. Kahju saavad toidutööstus, eksport, logistika ja kogu ühiskond. Kavandatavad mudelid peavad võimaldama hinnata ka ennetusmeetmete tasuvust ja toidujulgeolekule avalduvat mõju.

Saates tuleb jutuks ka sigade Aafrika katku vastane vaktsiin, mis Viltropi hinnangul võib Euroopas saada müügiloa juba 2027. aastal. Eelkõige võiks sellest abi olla metssigade vaktsineerimisel.

Arutletakse ka selle üle, kas sealiha tarbimise vähendamine võiks kahandada loomataudidega kaasnevaid riske. Värnik rõhutab, et tootmismahtude muutumine mõjutaks kogu toidutootmise väärtusahelat ning Eesti isevarustatust. Teadlaste eesmärk on luua kahe aasta jooksul täpsemad mudelid, mis võimaldaksid võrrelda ennetamise kulusid võimalike kahjudega ja kujundada tõhusamat tauditõrjepoliitikat. * Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.**

45 min
45 min

Kas tuleviku kvantarvuti võib murda lahti saladused, mida me täna turvaliselt hoituks peame? Ja mida tähendaks see Eesti e-riigile, millele usaldame nii oma raha, terviseandmed kui ka valimishääle?

Külaline on akadeemik Dan Bogdanov, ASi Küberneetika infoturbe instituudi direktor. Saatejuht Marek Strandberg uurib, millal võiks sündida piisavalt võimas kvantarvuti ja miks tuleb selleks valmistuda juba praegu, kuigi keegi ei tea kindlalt, kas niisuguse masina ehitamine üldse õnnestub.

Saates tuleb juttu sellest, kas krüpteeritud sõnumeid võidakse juba täna koguda lootuses need aastate pärast lahti muukida. Kuidas kaitsta pikaajalisi riigi- ja ärisaladusi ning mida tuleb muuta X-tees, ID-kaardis, Smart-ID-s ja internetivalimistel? Bogdanov selgitab, millistele matemaatilistele ülesannetele tugineb praegune infoturve ja kuidas otsitakse uusi lahendusi, mis peaksid vastu ka kvantarvuti rünnakule. Mis vahe on postkvantkrüptograafial ja kvantkrüptograafial? Kas tehisaru võib avastada nõrkusi, mida inimesed pole märganud? Ja kuidas saavad teadlased usaldada uut kaitsemeetodit, mida on aastaid üritatud murda?

Juttu tuleb ka Eesti krüptograafide tööst ja sellest, miks võib arenenud e-riigi uuendamine olla keerukam kui nende riikide digisüsteemide kaitsmine, kus e-teenuseid on vähem. Samuti uurib Strandberg, kas Eesti saab suurriikidega tehnoloogia arendamises sammu pidada. Kuula saadet ja saa teada, kuidas valmistub Eesti digiriik tulevikuks, mille täpset saabumisaega pole veel võimalik ette öelda. Saatejuht Marek Strandberg.

*Teadustöö tehti RITA+ uuringu „Kvantarvutikindlate krüptoalgoritmide praktilise rakendamise uuring Eesti X-tee ökosüsteemi toimepidevuse tagamiseks“ raames. Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur, kaasrahastanud Euroopa Liit RITA+ programmi kaudu. *

44 min
44 min

Miks haarame poeriiulilt just ühe toote, kuigi kõrval on kümneid teisi? Kas määravaks saavad hind ja harjumus, pilkupüüdev pakend või teadmine, mis toidu sees tegelikult peitub?

Marek Strandbergil on külas Tartu Ülikooli neuroturunduse labori juht Kristian Pentus. Juttu tuleb sellest, kuidas uuritakse inimeste pilku ja emotsioone ning mida saavad tootjad nende tähelepanekute põhjal pakendite ja reklaamide kohta teada. Kas kena pakend suudab ostma meelitada ka siis, kui selle sisu enam ei ahvatle?

Vestluse keskmes on ka Eestis vaidlusi tekitanud toitumismärgis Nutri-Score. Mida selle värvid ostjale ütlevad, milliseid lihtsustusi need sisaldavad ja miks ei tähenda punane märgis seda, et toodet ei tohiks kunagi süüa? Pentus selgitab, miks ei piisa üksnes märgisest ning kuidas võib toiduvalikut mõjutada seegi, millises järjekorras tooted e-poes esitatakse. Saates arutletakse, kuidas kujunevad lapsepõlves söömisharjumused ja kui keeruline on neid täiskasvanuna muuta. Kas tehisarust võiks saada isiklik toitumisnõustaja? Miks tundub valmistoit ajapuuduses ahvatlev ja mida võidaksime, kui arvutaksime läbi koduse kokkamise tegeliku aja- ja rahakulu?

Räägime ka kodumaise toidu valimisest, noorte tervisekäitumisest ning sellest, kas väikeste sammudega saaksime oma igapäevase toidulaua tervislikumaks muuta. Kuula saadet ja avasta, kui palju mõjutab sinu ostukorvi see, mida sa esmapilgul tähelegi ei pane, ning millised valikud meie igapäevast tervist kujundavad.

Eesti teadust kajastavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur, kaasrahastanud Euroopa Liit RITA+ programmi kaudu.

40 min
40 min