Kas Eesti saab loota, et (maailma)lavale pandud püss ei paugu?

Kas tuleviku kvantarvuti võib murda lahti saladused, mida me täna turvaliselt hoituks peame? Ja mida tähendaks see Eesti e-riigile, millele usaldame nii oma raha, terviseandmed kui ka valimishääle?

Külaline on akadeemik Dan Bogdanov, ASi Küberneetika infoturbe instituudi direktor. Saatejuht Marek Strandberg uurib, millal võiks sündida piisavalt võimas kvantarvuti ja miks tuleb selleks valmistuda juba praegu, kuigi keegi ei tea kindlalt, kas niisuguse masina ehitamine üldse õnnestub.

Saates tuleb juttu sellest, kas krüpteeritud sõnumeid võidakse juba täna koguda lootuses need aastate pärast lahti muukida. Kuidas kaitsta pikaajalisi riigi- ja ärisaladusi ning mida tuleb muuta X-tees, ID-kaardis, Smart-ID-s ja internetivalimistel? Bogdanov selgitab, millistele matemaatilistele ülesannetele tugineb praegune infoturve ja kuidas otsitakse uusi lahendusi, mis peaksid vastu ka kvantarvuti rünnakule. Mis vahe on postkvantkrüptograafial ja kvantkrüptograafial? Kas tehisaru võib avastada nõrkusi, mida inimesed pole märganud? Ja kuidas saavad teadlased usaldada uut kaitsemeetodit, mida on aastaid üritatud murda?

Juttu tuleb ka Eesti krüptograafide tööst ja sellest, miks võib arenenud e-riigi uuendamine olla keerukam kui nende riikide digisüsteemide kaitsmine, kus e-teenuseid on vähem. Samuti uurib Strandberg, kas Eesti saab suurriikidega tehnoloogia arendamises sammu pidada. Kuula saadet ja saa teada, kuidas valmistub Eesti digiriik tulevikuks, mille täpset saabumisaega pole veel võimalik ette öelda. Saatejuht Marek Strandberg. * Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.**

Miks haarame poeriiulilt just ühe toote, kuigi kõrval on kümneid teisi? Kas määravaks saavad hind ja harjumus, pilkupüüdev pakend või teadmine, mis toidu sees tegelikult peitub?

Marek Strandbergil on külas Tartu Ülikooli neuroturunduse labori juht Kristian Pentus. Juttu tuleb sellest, kuidas uuritakse inimeste pilku ja emotsioone ning mida saavad tootjad nende tähelepanekute põhjal pakendite ja reklaamide kohta teada. Kas kena pakend suudab ostma meelitada ka siis, kui selle sisu enam ei ahvatle?

Vestluse keskmes on ka Eestis vaidlusi tekitanud toitumismärgis Nutri-Score. Mida selle värvid ostjale ütlevad, milliseid lihtsustusi need sisaldavad ja miks ei tähenda punane märgis seda, et toodet ei tohiks kunagi süüa? Pentus selgitab, miks ei piisa üksnes märgisest ning kuidas võib toiduvalikut mõjutada seegi, millises järjekorras tooted e-poes esitatakse. Saates arutletakse, kuidas kujunevad lapsepõlves söömisharjumused ja kui keeruline on neid täiskasvanuna muuta. Kas tehisarust võiks saada isiklik toitumisnõustaja? Miks tundub valmistoit ajapuuduses ahvatlev ja mida võidaksime, kui arvutaksime läbi koduse kokkamise tegeliku aja- ja rahakulu?

Räägime ka kodumaise toidu valimisest, noorte tervisekäitumisest ning sellest, kas väikeste sammudega saaksime oma igapäevase toidulaua tervislikumaks muuta. Kuula saadet ja avasta, kui palju mõjutab sinu ostukorvi see, mida sa esmapilgul tähelegi ei pane, ning millised valikud meie igapäevast tervist kujundavad.

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.

Kas tuleviku elektrimootor sünnib printeris? Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas valmistada 3D-printimise abil mootoreid, mis oleksid väiksemad ja kergemad, kuid annaksid oma kaalu kohta rohkem võimsust. Selliseid masinaid vajavad nii droonid, elektriautod kui ka teised liikuvad seadmed, kus iga säästetud gramm loeb.

Saates «Kukkuv õun» räägib Marek Strandberg TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessori Ants Kallastega sellest, kuidas kihtlisandustehnoloogia muudab elektrimasinate kavandamist ja tootmist.

Miks ei pea elektrimootori mähis enam olema kokku keritud traadist? Kuidas saab printida keerukaid jahutuskanaleid, mida tavapäraste meetoditega on raske valmistada? Ja kas ühel päeval võiks printerist väljuda terve töötav mootor? Juttu tuleb ka TalTechis välja töötatud mähiselahendusest, püsimagnetite printimise katsetest ja võimalusest valmistada Eestis droonimootoreid. Kallaste selgitab, miks on mõnikord mõistlik ühendada 3D-printimine traditsioonilise valamisega ning millised takistused seisavad uue tehnoloogia masstootmisse jõudmise ees.

Saates arutatakse sedagi, kuidas arvutimudelid ja tehisaru aitavad inseneridel leida tavapärasest sootuks erinevaid lahendusi. Ent kas arvuti pakutud konstruktsiooni saab alati usaldada või peab inimene ikkagi aru saama, miks masin töötab? Kuula, milliseid võimalusi võib uus tootmisviis Eesti tööstusele avada ja miks elektrimasinate arendamine võiks olla üks tuleviku kasvualasid.

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.