Kukkuv Õun 2019-12-29

Miks haarame poeriiulilt just ühe toote, kuigi kõrval on kümneid teisi? Kas määravaks saavad hind ja harjumus, pilkupüüdev pakend või teadmine, mis toidu sees tegelikult peitub?

Marek Strandbergil on külas Tartu Ülikooli neuroturunduse labori juht Kristian Pentus. Juttu tuleb sellest, kuidas uuritakse inimeste pilku ja emotsioone ning mida saavad tootjad nende tähelepanekute põhjal pakendite ja reklaamide kohta teada. Kas kena pakend suudab ostma meelitada ka siis, kui selle sisu enam ei ahvatle?

Vestluse keskmes on ka Eestis vaidlusi tekitanud toitumismärgis Nutri-Score. Mida selle värvid ostjale ütlevad, milliseid lihtsustusi need sisaldavad ja miks ei tähenda punane märgis seda, et toodet ei tohiks kunagi süüa? Pentus selgitab, miks ei piisa üksnes märgisest ning kuidas võib toiduvalikut mõjutada seegi, millises järjekorras tooted e-poes esitatakse. Saates arutletakse, kuidas kujunevad lapsepõlves söömisharjumused ja kui keeruline on neid täiskasvanuna muuta. Kas tehisarust võiks saada isiklik toitumisnõustaja? Miks tundub valmistoit ajapuuduses ahvatlev ja mida võidaksime, kui arvutaksime läbi koduse kokkamise tegeliku aja- ja rahakulu?

Räägime ka kodumaise toidu valimisest, noorte tervisekäitumisest ning sellest, kas väikeste sammudega saaksime oma igapäevase toidulaua tervislikumaks muuta. Kuula saadet ja avasta, kui palju mõjutab sinu ostukorvi see, mida sa esmapilgul tähelegi ei pane, ning millised valikud meie igapäevast tervist kujundavad.

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.

Kas tuleviku elektrimootor sünnib printeris? Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas valmistada 3D-printimise abil mootoreid, mis oleksid väiksemad ja kergemad, kuid annaksid oma kaalu kohta rohkem võimsust. Selliseid masinaid vajavad nii droonid, elektriautod kui ka teised liikuvad seadmed, kus iga säästetud gramm loeb.

Saates «Kukkuv õun» räägib Marek Strandberg TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessori Ants Kallastega sellest, kuidas kihtlisandustehnoloogia muudab elektrimasinate kavandamist ja tootmist.

Miks ei pea elektrimootori mähis enam olema kokku keritud traadist? Kuidas saab printida keerukaid jahutuskanaleid, mida tavapäraste meetoditega on raske valmistada? Ja kas ühel päeval võiks printerist väljuda terve töötav mootor? Juttu tuleb ka TalTechis välja töötatud mähiselahendusest, püsimagnetite printimise katsetest ja võimalusest valmistada Eestis droonimootoreid. Kallaste selgitab, miks on mõnikord mõistlik ühendada 3D-printimine traditsioonilise valamisega ning millised takistused seisavad uue tehnoloogia masstootmisse jõudmise ees.

Saates arutatakse sedagi, kuidas arvutimudelid ja tehisaru aitavad inseneridel leida tavapärasest sootuks erinevaid lahendusi. Ent kas arvuti pakutud konstruktsiooni saab alati usaldada või peab inimene ikkagi aru saama, miks masin töötab? Kuula, milliseid võimalusi võib uus tootmisviis Eesti tööstusele avada ja miks elektrimasinate arendamine võiks olla üks tuleviku kasvualasid.

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.

"Kukkuva õuna" saates arutleb saatejuht Marek Strandberg rahvusvahelise õiguse professori ja akadeemiku Lauri Mälksooga, kas riikidevaheline õigus suudab maailmas, kus suurriigid tõlgendavad reegleid oma huvide järgi, veel korda hoida. Mälksoo selgitab, et rahvusvaheline õigus käib käsikäes maailmakorraga ning selle põhijooni on ajaloos ümber kujundanud eelkõige suured sõjad ja võimukeskused. Venemaa näitel näitab ta, kuidas õigust saab ühtaegu kasutada relvana ja eirata siis, kui see takistab impeeriumi eesmärke.

Vestluse keskmes on Venemaa imperiaalne järjepidevus. Põhjasõjast tänase Ukraina-vastase agressioonini korduvad väited ajaloolistest Vene aladest, tühistatavatest lepingutest ja vajadusest kaitsta kujuteldavaid huve. Mälksoo sõnul ei katkestanud Nõukogude Liit seda loogikat, vaid päris suure osa Vene impeeriumi territoriaalsest enesekuvandist. Juttu tuleb ka Venemaa ja Hiina võrdlusest, „soolase vee” kolonialismidoktriinist ning sellest, miks kontinentaalset impeeriumi sageli koloniaalimpeeriumina ei käsitata. Mälksoo osutab, et Venemaa suur territoorium on korraga strateegiline tagala ja needus: jõukuse ning inimeste heaolu asemel kulub energiat impeeriumi piiride õigustamisele sõdadega ning selle kuvandi kaitsmisele nii sisemaal kui välismaal.

Saade otsib vastust ka Eesti põhiküsimusele: kuidas elada naabruses riigiga, kelle puhul õiguse, sõja ja retoorika piirid on hägustatud. Mälksoo rõhutab, et Eesti julgeolek sõltub nii enda kaitsetahtest kui NATO usutavusest, kuid Venemaa ajaloolise käitumismustri mõistmine peab jõudma palju laiemalt maailma poliitilisse ja akadeemilisse arutellu.

Eesti teadust kajastatavat ajakirjandust toetab Eesti Teadusagentuur.