Kuidas näeb välja elu ilma andmeteta, ilma tehisaruta, ilma inimesteta ning ilma uudisteagentuuride ja Dmitri Muratovi juhitud ajaleheta “Novaja Gazeta”?

Ennem läheb Issanda päike looja, kui vanameestel viinavabriku kõrval ajakirjandust puudutavad teemad otsa saavad. Teisiti pole asjad seegi kord: räägime julgeolekust, autoriõigusest ja suurte platvormide kätte kogunenud hiigelvõimust. Küsime, kas demokraatide võit USAs teeb olukorra Euroopa jaoks paremaks või hullemaks. Võtame jutuks poliitilise mudamaadluse ja tehisaru ning jätkame ka möödunud nädalal alustatud spioonijutte, sedapuhku sootuks ootamatust vaatenurgast.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei varja oma tänases saates oma kahjurõõmu moluraamatu viimaste otsuste üle. Sellest, kuidas see ja ameerika ahne AI võiks mõjuda meie ajakirjandusele nad ka räägivad. Ja siis imestavad vanamehed, kuidas on ikka nii läinud, et 15 aastat ei ole meie ühiskond suutnud kokku leppida, milliseid andmeid meie inimeste kohta kogutakse ja kuidas neid andmeid siis kasutada võib. Kellele on see kasulik ja miks ajakirjandus lambana seda kõrvalt on vaadanud?

Vanamehed ei saa muidugi üle ega ümber poliitmaastikuarhitektuurist ja kuidas selle kunstiline kujundamine meediatarbijale välja paistab.

Kui aega üle jääb, võib ehk kuulda ka sellest, kuidas mõned loomeliidud eesti kultuuri eest seisavad oma vara laiali tassides ja ennast paljaks varastada lastes.

Vanamehed uurivad sedapuhku, kas ajakirjandus on kallutatud, ja kui ta on kallutatud, siis kas ta on kaldu raha poole, poliitika poole või lihtsalt niisama viltu sündinudki. Tahaksime rääkida ka sellest, miks ajakirjanik peab haltuuradele minnes kaks korda mõtlema, ning sellest, miks Trump oma pressiesindajast ilma jäi ja miks tapmine otse-eetris ei ole kosher.