Olukorrast ajakirjanduses

Ennem läheb Issanda päike looja, kui vanameestel viinavabriku kõrval ajakirjandust puudutavad teemad otsa saavad. Teisiti pole asjad seegi kord: räägime julgeolekust, autoriõigusest ja suurte platvormide kätte kogunenud hiigelvõimust. Küsime, kas demokraatide võit USAs teeb olukorra Euroopa jaoks paremaks või hullemaks. Võtame jutuks poliitilise mudamaadluse ja tehisaru ning jätkame ka möödunud nädalal alustatud spioonijutte, sedapuhku sootuks ootamatust vaatenurgast.

Vanamehed viinavabriku naabrusest tahaksid sedapuhku rääkida pommuudistest ja strateegilisest solvumisest, telefonikõnedest ja häälekast vaikusest, turundusest ja autoriõigusest, majandusuudiste terviklikkusest ja spioonilugudest, ajakirjanduslikest eksperimentidest ning eksperimentaalsest ajakirjandusest, andmekaubandusest ja inimõigustest, aga ka sellest, milline saab elu olema ilma Soome uudisteagentuurita STT, ning milline ilma Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi juhitud ajaleheta Novaja Gazeta, mis Vene võimude survel on sunnitud sulguma.

Kõigest sellest me kindlasti rääkida ei jõua, lubavad Rein Lang ja Väino Koorberg, kes sisenevad Kuku raadio stuudiosse ja seeläbi ka rohkete raadiokuulajate kõrvadesse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.

“Aga ühtteist ikka jõuab öelda ka!” lisavad nad optimistlikult.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei varja oma tänases saates oma kahjurõõmu moluraamatu viimaste otsuste üle. Sellest, kuidas see ja ameerika ahne AI võiks mõjuda meie ajakirjandusele nad ka räägivad. Ja siis imestavad vanamehed, kuidas on ikka nii läinud, et 15 aastat ei ole meie ühiskond suutnud kokku leppida, milliseid andmeid meie inimeste kohta kogutakse ja kuidas neid andmeid siis kasutada võib. Kellele on see kasulik ja miks ajakirjandus lambana seda kõrvalt on vaadanud?

Vanamehed ei saa muidugi üle ega ümber poliitmaastikuarhitektuurist ja kuidas selle kunstiline kujundamine meediatarbijale välja paistab.

Kui aega üle jääb, võib ehk kuulda ka sellest, kuidas mõned loomeliidud eesti kultuuri eest seisavad oma vara laiali tassides ja ennast paljaks varastada lastes.

Vanamehed uurivad sedapuhku, kas ajakirjandus on kallutatud, ja kui ta on kallutatud, siis kas ta on kaldu raha poole, poliitika poole või lihtsalt niisama viltu sündinudki. Tahaksime rääkida ka sellest, miks ajakirjanik peab haltuuradele minnes kaks korda mõtlema, ning sellest, miks Trump oma pressiesindajast ilma jäi ja miks tapmine otse-eetris ei ole kosher.

Täna räägime digimeedia ohtudest ja noorte meediamenüüst. Kas keelamine lahendab kõik probleemid ja leevendab kartuse ja moraalse paanika, mida sõnaühend „sotsiaalmeedia ja lapsed“ täiskasvanutes esile kutsub? Kuidas juhtida piduriteta autobussi? Kuidas noori ajakirjanduse juurde meelitada ning mis roll on selles platvormidel, sisuloojatel ja tehisarul?

Kuku stuudios viinavabriku kõrval on sedapuhku külas Lihtsalt Maria, meedia- ja sotsiaalmeedia uurija Maria Murumaa-Mengel, kellega püüame nendes küsimustes selgusele jõuda.

Vanamehed löövad viinavabriku kõrval kõigile paberitele ja mõtetele peale punaseid templeid ja siis nendest asjadest ei saagi rääkida. Kas nii teeb ka riigiaparaat. Ajakirjandus nõuab aga läbipaistvust ja prokuratuuri. Kas saeme ise oksa, millel istume?

Vanamehed tahavad kindlasti sõna sekka öelda ka üldrahvalikku kommunismiehitamisse. Kas tasuta asjade häälekas nõudmine on lollus või peaks mõni asi tasuta olema ka. Ja saksa tüüpi mõttekoade rahastamisest läbi fondide räägivad vanamehed ka, lootuses, et nede osas kohe kriminaalasja ei algatata.

Rein Lang ja Väino Koorberg arutavad selle üle, mis on ajakirjanduses ja mis on selle ümber.

Vanamehed võtavad sedapuhku rääkida hirmudest ja igatsustest. Loomulikult tuleb jutuks hirm mürsutehingu tegelike asjaolude selgumise ees, aga puudutame ka teisi hirme: hirmu arstile tõtt rääkida, hirmu tehisaru orjaks saada, hirmu lapsed sotsiaalmeediasse ära kaotada ning meie üldist valmisolekut hirmuga toime tulla. Ja loomulikult küsime valitsusremondi meediakajastust kommenteerides Endel Pärna häälega: „Miks pole naine nii loodud kui mees?“

Vanamehed viinavabriku kõrvalt vaatavad täna, kuidas ajakirjandus on omaks võtmas tänase Eesti juhtmõtet: SÜSTEEMIS ON SÜSTEMAATILISELT RAHA PUUDU! Harrastusajaloolastena on vanamehed meenutamas veel sedagi, kuidas peale seni Eestis ainsaks jäänud riigipööret hakkas ametlik suhtlus ühiskonnas, mida täna hellitavalt kommunikatsiooniks nimetatakse, toimuma mundris. Ei jää tähelepanuta ka uue spungi, Nokia või strateegia otsimise käivitamine - sedapuhku lausa akadeemiku poolt. Kui aega jääb, üritavad vanamehed üles otsida Kusti Salmi ja kindlaks teha, kes hakkab käsku andma.

Rein Lang ja Väino Koorberg arutavad selle üle, mis on ajakirjanduses ja mis on selle ümber.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt on pettunud, et sellesse lifti, millega nemad toimetusse sõitsid, ei olnud keegi "unustanud" portfelli dokumentidega, mis tõestaksid veenvalt presidendikandidaadi kõlvatust või padrunite pihtapanekut. Aga ju nad sõitsid vale liftiga.

Lisaks on vanamehed pettunud, et eesti sportlased pole püstitanud lubatud maailmarekordeid ja meie hokikoondis ei saanud hakkama Kanada alistamisega. Miks küll, lubati ju.

Teemasid on teisigi, aga aega ei jätku niikuinii.

Stuudio viinavabriku kõrval on puhkusel molutanud vanamehi kaks pikka kuud tagasi oodanud. Kohe-kohe saab see ootus läbi: Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad taas igal esmaspäeval olukorrast ajakirjandusest ja ajakirjanduse ümber.

Vaatame sedapuhku, mida hirmsat on suve jooksul juhtunud. Kas ja kuidas on ABS ehk administratiiv-bürokraatlik süsteem toime tulnud võimu ülevõtmisega? Kuidas hirm julgeoleku pärast ja ametkondlik otstarbekus on murendatud vabadusi? Kas ja kuidas saab ajakirjandus Eesti elu nurkade ja nurgataguste läbivalgustamisega hakkama?

Jutuks tuleb nii presidendivalimine kui ka reklaamituru areng Eestis ja Baltimaades. Sinna vahele mahub ka kohe-kohe algav võidujooks ERRi nõukogu kolmele eksperdikohale.

Ja loomulikult küsime sedagi, millise väljaande lifti jäetakse portfell dokumentidega, kust ilmneks valijameeste moraalne palgetus ja presidendikandidaadi ammune himu hommikuse inimliha järele.

Veel enne, kui vanamehed varbad vette kastavad ning saade “Olukorrast ajakirjanduses” suvepuhkusele suundub, tahame teile rääkida vedelast sisust ja sellest, mis saab, kui raadio ristata ajalehega.

Vaatame sisse Reutersi Instituudi värskelt ilmunud digitaaluudiste raportile, et teada saada, millised trendid praegu maailma pööramas on, ja targutame, kuidas väljaanded ja meediajuhid saaksid ka meil nina tuule järgi seada.

Arutame aga ka riigi teabe- ja andmepoliitikat, ning küsime, miks riik oma kodanikku kisub, aga ise püüab palava suveilma kiuste paksu kasukat selga tõmmata.

Sekka loomulikult rohkesti neid uudiseid, millest me saates rääkida ei jõuagi.

Olukorrast ajakirjanduses: olukorrast-ajakirjanduses_2026-06-15

Vanamehed viinavabriku kõrvalt maksid ära automaksu esimese osa ja soovivad jagada ajakirjanikele näpunäiteid, mil moel peaks seda automaksusaagat edasi käsitlema.

Pikemalt tuleb vanameestel juttu sellest, kuidas suurel kiirusel ja hulgakaupa hagetakse Google'it, ja kuidas hakkavad tulema esimesed kohtuotsused, mis käsitlevad tehisaru vastutust.

Kuna Riigikogu seadustas ERRi nõukogu kokkuajamiseks uue korra, kaaluvad vanamehed selles kaasalöömist. Et näha, palju nalja saab.

Igasugu olulisi teemasid on ka, aga nendeni ilmselt ajapuudusel ei jõuta. Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade "Olukorrast ajakirjanduses" algab, nagu ikka, kohe peale kella üheseid uudiseid.

Tavaliste vanameeste asemel on viinavabriku kõrval stuudios sedapuhku kaks põhiseaduse eksperti – üks endine justiitsminister ja teine Eesti Nurgaadvokaatide Liidu kauaaegne korrespondentliige – kes teevad juttu vargusest, riigireetmisest ja võimu haaramisest.

Ehk sellest, kuidas New York Timesi väljaandja ajakirjanduse maailmakongressil tehisaru arendajaid nahutas, ja mida sellest kodumaa mätta otsas arvati.

Aga ka sellest, kuidas seadusandja näeb ajakirjanduse rolli kriisiajastul ning miks sõna “tsensuur” võib kanda palju erinevaid tähendusi.

Kui aega vähegi alles jääb, räägime ka sellest, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seaduseelnõust sai äkki rahvusringhäälingu seadus. Ehk mitu liiget mahub ERRi nõukogu laua äärde ja kas demokraatia jääb püsima.

Rein Lang ja Väino Koorberg arutavad selle üle, mis on ajakirjanduses ja mis on selle ümber.

Vanamehed tahavad sedapuhku sõrmedel ja varvastel kokku lugeda, mitu meest ja mitu naist mahub Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu laua taha. Kas siis, kui võtta suurem laud, saab leem lahjem või hoopis rahvustelevisioon tummisem? Kuna mäng kipub käima poliitilise mõju peale, siis arutame, kes võiks saada enda kätte supikulbi, ning kellele võiksid jääda tühjad pihud.

Tahame küsida sedagi, millal jõuab postkasti viimane paberleht, ning kelle peale sel puhul näpuga näidata. Pikka aega tahaplaanile lükatud tehisaru- ja kodanikuvabaduseteemad võiksid samuti saatesse pääseda, lisaks muud, mis laias maailmas ja ajakirjanduses kitsamalt viimasel ajal aset on leidnud.

Vanamehed on viinavabriku kõrval ja uurivad selle aurude sees, kuidas töötab Donald Trumpi säutsumasin. Mis on nii sarnane Dr.Goebbelsi omaga. Vaid tehnoloogia erineb. Vanamehed imestavad ka, kuidas venelased üritavad sama, aga üldse ilma tehnoloogiata. Ja siis kavatsevad vanamehed sõimata ERR-i. Täiesti asja eest. Kui aega üle jääb, mis on ebatõenäoline, siis kiidavad vanamehed Peeter Koppelit.

Paraadid ja pidustused on läbi nii siin- kui sealpool Narva jõge ning viinavabriku kõrval stuudios on onuheinoliku enesekindlusega koha sisse võtnud kaks vanameest, et heita pilk möödunud ajakirjandusnädalale.

Tahaksime rääkida sellest, kuidas ajakirjanduse suud kinni toppida, arutleda selle üle, kas vabas ühiskonnas üldse millegi üle arutada saab ja võib, ning fantaseerida, mis saab BBCst, kui sealt kärpekirves üle käib. Või mis saab võimust, kui Ameerika suured meediakorporatsioonid peaksid selja sirgu ajama. Sekka loomulikult rohkelt neid teemasid, millest me rääkida ei jõua.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt pühendavad oma seekordse saate põhiliselt ikka sellele, et viinavabriku kõrvale kolib üks uus vanamees, ainult paar korrust madalamale. Juttu tuleb muidugi "Postimehe" peatoimetaja vahetusest. Sel korral räägime teda taga, aga eks ta varsti tuleb vanameeste saatesse ka.

Lisaks sellele vaatavad vanamehed otsa eesti keelsele haridusele üleminekule, kus nalja kurvas tähenduses saab hullupööra. Ja sellelegi, kuidas süveneb umbusk süvariiki ja kuidas see kõik ajakirjanduses välja paistab.

Kui imekombel peaks vanameestel aega jääma, võtavad nad jutuks ka võlgu elamise ja seda ka riikide näitel.

Nädal tagasi küsisid vanamehed saates, kas Jüri Toomepuu on olemas. Ei läinud mööda viit päevagi, kui Delfi arvamustoimetajad tulid lagedale skandaalse paljastusega, et pooled nende lauale sattuvad arvamuslood on kirjutanud tehisaru. Eesti arvamusliidrid on valinud ajumäda, väidab skandaalne lugu, mida kavatseme sedapuhku lahata.

Tahaksime rääkida Valge Maja korrespondentide õhtusöögist, mis ontliku kooliõpetaja sissetungikatse pärast pooleli jäi. Plaanime teemaks võtta ka tele- ja filmiauhinnad, nuhkimise, jälitamise, sildistamise ja pealtkuulamisühiskonna, käsitleda rahvastikupoliitikat ning saate lõpus anda vastuse igavikulisele küsimusele “Kes on süüdi?”.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt proovivad täna lihtsas keeles kuulajatele selgitada, kuidas keedetakse konna nii, et viimane sellest aru ei saa. Kuidas ikka üldsuse aplausi saatel hammustatakse tükk tüki haaval meie vabadust. Eraldi käsitlevad vanamehed kindlasti uusi ühiskondlikke väärtusi, mida meile tutvustab ERR - panga petmine olevat ikka hoopis teine asi kui memmekese petmine.

Ja muidugi on vanamehed lugenud, vaadanud ja kuulanud lugematuid lugusid karudest, kes meie eluruumi kohe-kohe üle võtavad. Ja nii nad oma frustratsiooni nende lugude osas kuulajate peal välja elavadki.

Selleks ajaks, kui vanamehed Kuku stuudiosse jõuavad, on Ungaris valimised juba läbi. Võtame sedapuhku jutuks vabadused ja mittevabadused, kaeme korraks jälgimisühiskonna õigustatud ja ebaratsionaalseid hirme, arutame selle üle, kellest võiks Eestis saada viies kolonn ning kellele võiks vaja minna postiettevõtet.

Ja kui aega üle jääb, siis arutame sellegi üle, kelle peost sööb Eesti ajakirjandus, ning kuidas on sellega seotud ERR ja šokolaadivabrik.

Nimekiri sai pikk. Mis sellest tegelikult saatesse jõuab, selgub esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb Rein Langi ja Väino Koorbergi autorisaade „Olukorrast ajakirjanduses“.