Tervisepooltund

Selles Tervisepooltunni episoodis vestleb saatejuht Stina Eilsen Regionaalhaigla anesteesiakeskuse juhi dr Rein Kruusatiga sellest, kuidas valmistuda operatsiooniks ning mida patsient enne operatsiooni ise teha saab.

Kümme aastat tagasi muutus Kätlin Madise elu üleöö. 35-aastaselt tabas teda ootamatult insult, mille järel tuli õppida uuesti usaldama oma keha, toime tulema nähtamatute tervisemuredega ja leidma elule uus tähendus. Täna aitab ta kogemusnõustaja ja patsiendinõukoja juhina teisi inimesi. Räägime sellest lähemalt Tervisepooltunni saates.

Kas olete kunagi tundnud, et mõtlete teistmoodi, tajute maailma teistest erinevalt ja vahel jääb tunne, et teid üldse ei mõisteta? Tervisepooltund räägib seekord neuroerinevustest ja sellest, kuidas neuroerinevust enda kasuks pöörata. Stuudios on Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Merit Martens ja Kadri Kaska, kes paar aastat tagasi koges ränka autistlikku läbipõlemist.

Tervisepooltund võtab seekord fookusesse deliiriumi, mis seostub meile enamasti liigse alkoholitarbimisega. Ent selgub, et seda haigust esineb ka haiglaravis üsna palju. Mis on deliirium ning kuidas see seostub haiglaravi patsientidega, selgitavad Regionaalhaigla intensiivraviosakonna juhataja doktor Liivi Maddison ja intensiivraviõde Mariam Lopez Ortiz.

Tervisepooltunni erisaates räägivad teaduse, töö ja pereelu tasakaalust arstid Kristina ja Karl-Gunnar Isand. Perena on nad lühikese ajaga jõudnud doktorikraadini, töötades samal ajal täiskohaga ja kasvatades kolme last. Kuidas see kõik võimalik on ning mida on nad selle teekonna jooksul õppinud?

„Tervisepooltund“ võtab seekord fookusesse teema, mis puudutab üha enam Eesti inimesi ning tekitab palju küsimusi ja vastakaid arvamusi – rasvumise. 2024. aasta uuringu andmetel on koguni 52 protsenti Eesti 16–64-aastastest elanikest ülekaalulised või rasvunud. Miks see nii on ja mida saaksime teha teisiti, millised lahendused on päriselt tõhusad, kuidas hinnata riske ning millal on õige aeg abi otsida? Saates räägivad Regionaalhaigla endokrinoloog dr Kristina Isand ning üldsisehaiguste keskuse juht dr Helen Ilumets.

Alates kevadest on Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna töökorraldust täiendatud: eriõed teevad nüüd iseseisvaid vastuvõtte, mis on oluliselt parendanud EMO toimimist, võimaldades raskemas seisundis patsientidel kiiremini arsti vastuvõtule pääseda ning kergemate tervisemuredega inimestel samuti hõlpsamalt abi saada.

Kõhuaort on meie keha suurim veresoon. Enamasti ei põhjusta see mingeid vaevusi, kuid kui probleemid lõpuks ilmnevad, võib olla juba liiga hilja. Aastate jooksul võib kõhuaordi sein tasapisi laieneda, justkui tiksuv pomm, mis ühel hetkel võib rebeneda. Suurim risk on vanemaealistel meestel, eriti alates 65. eluaastast. Kõhuaordi seisundit saab kontrollida lihtsa ultraheliuuringuga ning Eestis on käivitatud ka kõhuaordi sõeluuringu pilootprojekt. Teemat avab Regionaalhaigla veresoontekirurg dr Priit Põder ning oma kogemusloo räägib patsient Ivari Ilja.

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK on sage ja progresseeruv kopsuhaigus, mida iseloomustavad hingamisraskus, köha ja taaspöördumatu hingamisteede ahenemine. Saates selgitab Regionaalhaigla kopsuarst dr Marily Jaagor, millest haigus tekib, millised on selle kõige olulisemad riskitegurid ning millal peaks arsti poole pöörduma. Juttu tuleb ka sellest, kuidas KOK-i diagnoositakse ning miks on ägenemiste ennetamine nii oluline. Arst räägib tänapäevastest ravivõimalustest, sh sissehingatavast ravist, kodusest hapnikravist ja digilahendustest, mis aitavad haigust paremini jälgida. Saade rõhutab, et sümptomite ilmnemisel tuleks aegsasti abi otsida ning loobuda riskiteguritest, eriti suitsetamisest.

Kukkumised on sage ja tõsine tervisemure, mis puudutab igas vanuses inimesi, kuid eriti eakaid – ligi iga neljas üle 65-aastane kukub aastas vähemalt korra. Suur osa kukkumistest juhtub kodus, mistõttu on oluline üle vaadata kodune keskkond, eemaldada ohukohad ja valida turvalised jalanõud. Ennetuse alustalaks on igapäevane liikumine ning lihtsad tasakaalu- ja tugevusharjutused, mis aitavad vähendada kukkumisriski. Olulist rolli mängivad ka lähedased, kes saavad aidata kodu turvalisemaks muuta ja vajadusel toetust otsida kohaliku omavalitsuse teenustest. Kukkumised võivad põhjustada raskeid vigastusi, kuid teadlik tegutsemine ja õiged abivahendid aitavad neid suurel määral vältida.

Soojade ilmadega hakkavad looduses tegutsema puugid ja tänases saates räägime puukidega seotud haigustest. Kaks peamist haigust on borrelioos ja puukentsefaliit. Kuidas neid haiguseid ennetada, ära tunda ja kuidas puuki välja tõmmata. Juttu tuleb ka mitmetest müütidest, mis puukidega seostuvad. Stuudios on dr Mait Altmets ja saadet juhib Stina Eilsen.

Soojade ilmade saabudes ilmub teedele üha rohkem kaherattalisi sõidukeid – tõuke-, jalg- ja mootorrattaid. Kahjuks tähendab see sageli ka arstide töökoormuse suurenemist, sest järjest rohkem inimesi satub traumade ja vigastuste tõttu haiglasse ja vigastused võivad olla väga tõsiste tagajärgedega. Kuidas ohutult liigelda ning milliseid ohutusnõuandeid tuleks järgida? Teemast räägib lähemalt Regionaalhaigla ortopeed dr Villem Teder, kes ka ise tõukerattaga õnnetult kukkus.

Kuidas saada doonoriks ja mis sellega kaasneb? Mida tähendab aferees ja kuidas see toimub? Doonoreid on kitsas ringkond ja neid jääb järjest vähemaks. Ave Lellepi sōnul on doonorid hindamatu väärtusega elupäästjad ja neid on seetōttu väga vaja juurde. Miks hakkavad inimesed doonoriks ning kui tihti saab verd loovutada? Kõigile nendele ja veel paljudele teistele küsimustele leiame saates vastused Verekeskuse juhataja Ave Lellepi ja doonor Tõnu Talisaineni abiga. Saatejuht on Stina Eilsen.

Täna räägime HPV viirusest, ehk kergesti nakkavast viirusest, mis levib naha või limaskestade kokkupuutel. Stuudiosse on palutud naistehaiguste keskuse juhataja dr Piret Kaarde. Saates saame teada, miks on see viirus ohtlik ja kuidas on korraldatud vaktsineerimine. Peamiselt vaktsineeritakse noori ja haiguse sümptomid võivad avalduda alles aastate pärast, seetõttu on oluline nii noorte kui ka nende vanemate teadlikkus. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Räägime soolekasvajast. Saatesse on palutud Iraida, kellel aastaid tagasi diagnoositi soolevähk ja Regionaalhaigla onkokirurg dr Olav Tammik. Saatest saame teada, et soolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus on Eesti tõusuteel. Umbes kolmandik soolevähi juhtudest on tingitud geneetikast ja pool - elukeskkonna mõjudest. Soolevähk on ravitav ja saates osaleva Iraida sõnul elab ta peale ravi tavapärast elu. Dr Tammik rõhutab, et oluline on haigusele õigel ajal jälile saada. Saatejuht on Stina Eilsen, head kuulamist.

Millised peaksid olema Tallinnasse planeeritava uue ühendhaigla printsiibid? „Mulle tundub, et kui nii suur institutsioon kokku pannakse, milles saavad teenuseid pea 60% Eesti inimestest, tuleks see luua korraliku akadeemilise struktuurina, Põhja-Eestis on selline haigla hädavajalik,“ ütleb prof Peep Talving, kes on Tervisepooltunni saatekülaliseks.

Tänases tervisepooltunni stuudios on meil külas doktor Piia Tuvik ja Joonas, Agne ning Stina. Juttu tuleb artriidist. Mis on artriit ning kuidas elada selle kõrval võimalikult normaalset elu.

"Tervisepooltunni" saade on seekord väga praktiline - õpime puuki välja tõmbama, õigete võtetega elustama, verejooksu peatama, mürgistust ära tundma ja räägime üle, millal siiski jääb kodustest abivahenditest väheks ja tuleb pöörduda EMO-sse.

Regionaalhaigla tervise pooltunnis räägitakse seekord kardioloogiast ja südame haiguste ennetamisest. Meil on stuudios kaks Regionaalhaigla kardioloogi doktor Silver Heinsar ja doktor Mati Pulver. Saatejuhiks on Stiina Eilsen.

Seeekord on meil teemaks noored arstid ja nende väljakutsed Eesti meditsiinisüsteemis. Stuudios on dr Kristo Erikson, kes on Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst ning Priit Tohver, kestliku arengu teenistuse juht. Saatejuht on Stina Eilsen.

Ragionaalhaigla neuroloog Katerina Orav ja epilepsiat põdev Janar räägivad seekordses Tervisepooltunni saates epilepsiast, mis haigus see on, kuidas see avaldub ja kuidas toimida epilepsiahoo ajal.

Regionaalhaigla reumatoloog dr Eve-Kai Raussi ja reumaōde Helina Hütt räägivad selles Tervisepooltunni saates osteoporoosist ehk luude hōrenemisest. Saate teada, mis haigusega on tegemist? Miks seda nimetatakse vaikseks epideemiaks ja keda haigus ohustab? Lisaks annavad asjatundjad väga praktilisi nōuandeid.

Kopsuhaiguste päeva raames räägime teemal, kuidas aidata lapsi ja noori, kes on langenud nikotiini lõksu? Sellest vestleb Stina Eilsen Regionaalhaigla kopsuarsti dr. Liina Viksiga, kes on ka keskuse juhataja ning Regionaalhaiglas töötava medistsiiniõega Aive Tammikuga, kes tegeleb tubakast ja nikotiinist loobujate nõustamisega.

Tänases saates vestleme Regionaalhaigla neuroloog-ülemarst dr Andrus Kreisiga niivõrd universaalsel teemal nagu seda on peavalu. Lisaks saame teada, kas puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida? Kuidas pohmellipeavalu ennetada? Kas pea külmetamine tekitab ajuhaiguseid ja palju muud põnevat. Head kuulamist!