Vaba Akadeemia

6. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Tarmo Toom.Seekordses loengus on teemaks ladinakeelse piibli kujunemine õhtumaa „uueks originaaliks“.Vaatluse alla tuleb kõigepealt vetus latina. Seejärel käsitletakse Hieronymuse ladinakeelset tõlget, selle koondamist kahe kaane vahele, keskaegseid redaktsioone, kujunemist Vulgata’ks ja Roomakatoliku kiriku ametlikuks piibliks.

30. oktoobril peab Imar Koutchoukali Vabas Akadeemias järgmise loengu võimust, autoriteedist ja legitiimsusest islamis. Seekord on vaatluse all võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal.

16. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa valitsejaks. Periood algas sõjaga roomlaste ja Lõuna-Itaalias asunud Kreeka linnriikide vahel, keda toetas Aleksander Suure sugulane ja Epeirose kuningas Pyrrhos, ning lõppes Rooma leegionide esimese suure võiduga Makedoonia kuningriigi armee üle. Loengu teemaks on antud perioodil aset leidnud sõjad ja lahingud.

2. oktoobril on Vabal Akadeemial külas Andres Nõmmik, kes jätkab loengut Egiptuse tsivilisatsiooni eelloost. Jätkuloengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu neljandal aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud Nakada kultuur levis lõpuks kogu hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Käsitletava ajastu lõpuks viivad poliitilised protsessid ka võimsamate riigikeste ja see omakorda ühtse Vana-Egiptuse riigini. Loengus käsitletakse neljanda aastatuhande olustikku suuresti arheoloogilise materjali põhjal, mis Egiptusele omaselt on seotud peamiselt matustekombestikuga.

25. septembril on Vabal Akadeemial taaskord külas astronoom Tõnu Viik, kes seekord räägib küsimusest, kas päikesesüsteem peab vastu Päikese kustumiseni.

See küsimus on ammusest ajast kõiki huvitanud, kuigi teadlased on öelnud, et Päikese kustumiseni läheb veel mõni miljard aastat. Huvi suurust näitab jutt selle kohta, kuidas keegi astronoom oma loengus olevat ütelnud need miljardid välja ja kohe kostis tagant reast ehmunud hääl, et kui palju see oli? Astronoom vastas, et mõned miljardid aastad. "Jumalale tänu," kostis tagant reast, "ma kuulsin, et mõned miljonid aastad." Kohe on selge, et selline terav huvi otse nõuab lähemat selgitust meie süsteemi kestvusele.

18. septembril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Silver Sooväli hellenistlike kuningriikide sõjavägedest. Aleksander Suure suurriik jagunes tema väepealike vahel suurteks ja omavahel konkureerivateks kuningriikideks, kes pärisid faalanksil põhineva sõjaväe ja sõjapidamisviisi. Kuigi Aleksandri käes oli see süsteem tõestanud oma efektiivsust, siis uues olukorras pidid kuningriikide väed võitlema üksteise samasuguste vägede vastu. Selles loengus vaatame seda süsteemi ja selle arenguid suuremalt ning kuningriike ja nende eripärasid lähemalt. Kõik huvilised on oodatud loengut kuulama 18. septembril kell 18.15 Jakobi kultuurikotta (Jakobi 41).

Seekordne loeng esitab loo sellest, kuidas soov lugeda ainult (sola) Jumala Sõna (“Ma tahan kuulda, mida Jumal, Issand, räägib” (Ps 85:9)) tõrjus keskaja lõpul piiblitest kõrvale kõikvõimaliku paratekstuaalse materjali (s.t kommentaard ja lisad), ent kuidas tõlgendust suunavad hermeneutilised abivahendid hiilisid tasahilju siiski tagasi erinevatesse piibli väljaannetesse. Peamaterjaliks on Wyclifi ja Lutheri piibliväljaanded.

Sellel reedel, 28. augustil on Vabal Akadeemial taas külas Arvo Tuvikene. Juttu tuleb sellest, mis juhtub kaladega kuumenevas ja hapnikuvaeses keskkonnas. Liiga kõrge veetemperatuur ja madal hapnikusisaldus on kaladele sageli koosmõjus eriti ohtlikud. Vee soojenedes suureneb kalade ainevahetus ja seega ka hapnikuvajadus, samal ajal kui soojas vees lahustub hapnikku vähem. Tulemuseks on olukord, kus kala vajab rohkem hapnikku ajal, mil seda on keskkonnas vähem. Kõrge temperatuur kiirendab ainevahetust, suurendab südame ja lõpuste tööd ning põhjustab füsioloogilist stressi. Hapnikupuuduse süvenedes väheneb kalade ujumisaktiivsus, toitumine ja kasv, halveneb stressitaluvus ning võib langeda sigimisedukus. Tugeva või pikaajalise hüpoksia korral lähevad kalad üle osaliselt anaeroobsele ainevahetusele, kuhjuvad ainevahetusproduktid ning lõpuks võib tekkida elundite talitluse häirumine ja suremus. Mõju tugevus sõltub suuresti kalaliigist ja tema evolutsioonilisest kohastumusest. Loengus rändame meie vetest troopikasse – vaatleme, kuidas kalad on kohastunud temperatuuri ja hapnikusisalduse äärmustega. Kliimamuutuste seisukohalt on oluline, et küsimus ei ole ainult kalade surmavas temperatuuris või hapnikutasemes. Juba märksa mõõdukam soojenemine ja hapnikusisalduse vähenemine võivad muuta liikide konkurentsisuhteid. Seetõttu võivad külmalembesed ja hapnikunõudlikud liigid taanduda ning nende asemele levida soojalembesemad ja hüpoksiat paremini taluvad liigid. Pikemas perspektiivis võib see muuta kogu veekogu kalakoosluse struktuuri.

14. augustil jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Rooma armeest lahinguväljal.

Vabal Akadeemial on taaskord külas Kristiina Savin, kes räägib üksindusest ja üksildusest Lääne mõtteloos. Sama teemat käsitles kõneleja eelmise aasta oktoobri lõpus peetud loengus. Seekordne loeng käsitleb Lääne mõtlejate keskseid ideid üksindusest ja üksildusest 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Lähema vaatluse all on üksildus kui ilukirjanduslik teema ning eksistentsiaalne seisund, mida on püüdnud mõtestada filosoofid ja ühiskonnateadlased.

24. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu autopiloot, ehk Hando Runneli sõnastuses: "…kuskil võib ka tarvis minna". Evolutsioonilise vaate kohaselt – mis käsitleb inimest sellena, kes ta praeguse teadusliku konsensuse kohaselt on – elusolendina materiaalses mõttes – on esimesel ajendil tegutsemine näide nn dissipatiivsest adaptatsioonist (sensu Jeremy England). Lihtsamalt öeldes: kiirtee hukatusse. Ja teisel ajendil tegutsemine esimese käepikendus. Alles vägagi hiljaaegu on "pildi nurka" mikroskoopilisel määral kerkinud kolmas ajend: looduskaitse ehk ökosüsteemi jätkusuutlikkus - mis aga halval juhul tihti omakorda moondub esimese kahe käepikenduseks. Loengus küsitakse: kas ja mis mõistlik roll on sellises olukorras evolutsiooniteadusel (eeldades, et mõistel 'mõistlikkus' leidub siiski ka mingi mõistlikum tähendus peale dissipatiivse adaptatsiooni)?

Seekord räägib Silver Sooväli makedoonlaste falangiitidest. Makedoonia kuningas Philippos II-le omistatakse sõjalisi uuendusi, mis võimaldasid tema suhteliselt tagasihoidlikul ja teisejärgulisel kuningriigil tõusta Kreeka linnriikide ette otsa ning nende üle hegemoonia kehtestada. Veelgi enam, selle sama Philippose poolt loodud armeega läks tema poeg Aleksander Suur sõjakäigule Idamaadesse, mis lõppes Pärsia suurriigi vallutamisega. Selles loengus vaatame, milles see uuendus seisnes ning kuidas see Makedoonia süsteemi sobitus. Aga nagu eelnevalt, siis ka siin on oluline teatav taust.

Loengu teemaks on Egiptuse riigi eellugu ehk viienda ja neljanda aastatuhande periood enne meie ajaarvamist. Sellel ajal Egiptuse aladel esile kerkinud kultuurid (nagu Badari ja Nakada) päädisid kultuurilise ühtlustumisega hilisema Vana-Egiptuse riigi aladel. Kuigi käsitletava ajastu lõpuks ei olnud riik veel poliitiliselt ühendatud, on periood oluline mõistmaks protsesse, mis viisid riigi tekkeni, eliidi esilekerkimiseni ja egiptuse kultuuri eripäradeni. Loengus käsitletakse viienda ja neljanda aastatuhande olustikku suuresti arheoloogilise materjali põhjal, mis Egiptusele omaselt on seotud peamiselt matustekombestikuga.

26. juunil peab Vabas Akadeemias järjekordse loengu Tarmo Toom. Seekordseks teemaks on varakristlik ja platooniline spiritualiteet.

Neljandal sajandil eKr viidi Rooma sõjaväes läbi reformid, mille tulemusel asendati varasem faalanksi lahingurivil põhinenud armee maniipulitest koosnevate leegionitega. Muutuste tulemusel võeti kasutusele uued väeüksused, relvastus ja juhtimisstruktuur, mis võimaldasid roomlastel vallutada Apenniini poolsaar ning sõdida efektiivselt ka kaugemalt pärit vaenlastega. Rooma armeest oli kujunemas sõjajõud, mille abil vallutati järgnevalt nii hellenistlikud kuningriigid kui ka ülejäänud Vahemere ääres elanud rahvad.

29. mail on Vabal Akadeemial taaskord külas Erki Tammiksaar. Seekordses loengus tuleb juttu Johann Kölerist. Tänavu tähistame Johann Köleri 200. sünniaastapäeva. Tema pärandit on uurinud peamiselt kunstiajaloolased. Ajaloolased Hans Kruus, Ea Jansen ning Rudolf Põldmäe on käsitlenud Köleri suhteid eesti rahvusliku liikumise liidritega. Seni pole aga ajaloolased pööranud tähelepanu Köleri vene loodusteadlastest sõpradele, nende maailmavaatele ning kuidas nad mõjutasid Köleri maailmapilti. Samas oli Köleril oluline roll eesti rahvusliku liikumise suuna kujundamisel.Ettekanne analüüsib Köleri suhteid vene loodusteadlaste-rahvuslastega, noorlätlase Krišjānis Valdemārsiga ning nende vaadete mõju Köleri kaudu eesti rahvuslikule liikumisele.

15. mail jätkub loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Silver Sooväli klassikaliste linnriikide sõjavägedest. Kui hopliitide näol oli tegemist nii mitmestki mõttes linnriikide sõjalise ja sotsiaalse tuumikuga, siis sõjaväed moodustasid koosluse, kus ka ratsaväelastel ning laskerelvadel oli oma roll. Selles loengus üritatakse pakkuda ülevaate sellest, millised linnriikide sõjaväed välja nägid ning millised muutused neis aset leidsid. Allikatest lähtuvalt jääb see üsna Ateena-keskseks, kuid siiski tuuakse erinevate näidetega esile regionaalseid erinevusi.

Reedel, 1. mail on Vabal Akadeemial külas Tarmo Toom, kes peab loengu vabast tahtest ja ettemääratusest.

Loeng «Calderón, molinism ja vaba tahe» keskendub Calderóni näidendi «Elu on unenägu» laiemale mõtteloolisele taustale ehk vaba tahte ja ettemääratuse probleemile. Näidend tuleb ettekandele 2026. aasta mais ja juunis Tallinna Linnateatris, lavastaja on Lembit Peterson.

Loengu lähtepositsiooniks on Augustinuse ja Pelagiuse kujundatud mõttetrajektoorid, mis kajastusid 17. sajandi vaidlustes dominikaanide ja jesuiitide vahel. Calderón oli molinist ja hülgas ettemääratuse õpetuse, mis ei arvestanud inimese vaba tahtega. Näidend räägib esialgu saatusele alistunud Segismundost, kes siiski võidab oma tahteotsusega taeva poolt ettemääratud saatuse.

17. aprillil jätkub Vaba Akadeemia loengusari, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Seekordses loengus räägib Siim Sõkkal Rooma kuningriigi armeest. Umbes 8. sajandil eKr. tekkinud Rooma kuningriik kujutas endast Tiberi jõe kaldal asunud linnriiki, mille eesotsas seisis valitud kuningas, keda nõustas vanemate nõukogu ning suguvõsadeks jaotatud kogukond oli esindatud erinevatel rahvakogudel, mis tagas neile võimaluse osaleda linnriigi juhtimist puudutavate otsuste kujundamisel. Sellise võimustruktuuri põhjal kujunes ka varane Rooma sõjavägi, mis aja jooksul arenes sõjasalkadest faalanksi mudelil põhinevaks hopliidiarmeeks. Kuigi antiikautorid esitavad meile kirjelduse kuningate juhtimisel toimunud süstemaatilisest arengutest ning naabruses elanud etruskide ja kreeklaste mõjust Rooma ühiskonnale, on tegu perioodiga, mis on meile kehvasti teada ning Rooma kuningriigi sõjaväe täpne ülesehitus ning areng tekitavad mitmeid küsimusi.

Mis need Päikesesüsteemi väikekehad siis on? 2006. aastal võttis Rahvusvaheline astronoomiaunioon Prahas vastu definitsiooni: Päikesesüsteemi väikekeha ei ole planeet, kääbusplaneet ega looduslik kaaslane. Kõik teised objektid, välja arvatud satelliidid, mis tiirlevad Päikese ümber, on kollektiivselt Päikesesüsteemi väikekehad ehk inglise keeles Small Solar System Bodies (SSSB, hea veel, et mitte SSSR). Muidugi pole negatiivne definitsioon inimkonna suurlooming, aga paremat definitsiooni pole ka veel kusagilt võtta. Kuna neid väikekehi on kohutavalt palju, siis tahes-tahtmata peame valima mingi väiksema seltskonna ja neist räägime siis pisut pikemalt.

Seekord tuleb juttu usunditevahelistest suhetest islamiaegses Hispaanias.Hiljuti Müürilehes avaldatud arvamuslugu viidab islamiaegsele Hispaaniale ehk al-Andalusiale kui usundivaheliste suhete utoopiale, kus muslimid, juudid ja kristlased elasid kõrvuti religioosses vabaduses. Aga millisel määral on see tõsi? Mida räägivad meie ajaloolised allikad selle niinimetatud convincenciaehk kooselamise kohta?

Reedel, 13. märtsil on Vabal Akadeemial külas Silver Sooväli, kes räägib Kreeka-Rooma sõjandusele pühendatud loengusarja raames Kreeka hopliitidest. Hopliidid moodustasid Vana-Kreeka linnriikide sõjavägede tuumiku ning võib ilma liialduseta öelda, et nad domineerisid arhailise ja klassikalise perioodi lahinguväljadel nii Kreekas kui ka kaugemal. Küll aga ei tekkinud selline sõdalane tühjale kohale ega jäänud läbi sajandite staatiliselt muutumata. Seega tuleb pilk heita nii pronksiaegsele taustale kui ka rauaaegsetele arengutele, seda nii sõjavarustuse kui ka sotsiaalsete muutuste kontekstis. Loeng on osa Vaba Akadeemia loengusarjast, mis on pühendatud Kreeka-Rooma sõjandusele. Kreeka linnriikide, Makedoonia ja Rooma sõjaajaloo kursuse raames käsitletakse antiikaja kolme suure tsivilisatsiooni arenguid ja eripärasid, mis muutsid nad oma ajastu kontekstis domineerivateks suurjõududeks, kelle armeed olid sisuliselt võitmatud. Vaatluse alla tulevad ühiskonnad arenesid paralleelselt ning võimu haripunkti jõudmine oli alati pika protsessi tulemus, kus sõjaline areng käis käsikäes ühiskondlike muutustega.

Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist.

"Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab ära selle, mida me üldse näeme ja kuuleme. Ma väitsin oma tunniajases ettekandes, et silmamoondamistrikid kasutavad sedasama tajuorganite loomingulist nõtkust – kujutlusvõime on taju lõiketera," ütles Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus oma töömeheteed silmamoondajana alustanud USA nimekas ökoloog ja filosoof David Abram.Seekordne loeng keskendubki kujutlusvõime epistemoloogilisele rollile. Lisaks David Abramile tulevad kindlasti jutuks 35. numbris intervjueeritud ameerika psühholoog Dean Radin ("Kujutlusvõime on taju lõiketera", 10.23) ja inglise psühhoterapeut Mark Vernon, keda intervjueeriti Tähenduse teejuhtide kõige värskemas numbris ("Ulro ulmad"; TT#61, 2.26).

20. veebruaril pidas Vabas Akadeemias loengu Miikael Lotman. Loengus käsitleti loogika ja ratsionaalsuse suhet. Tihti räägitakse loogikast kui ratsionaalsust struktureerivast printsiibist. Ettekandes vaadeldakse seda arusaama kriitiliselt ning uuritakse, kas ja kuidas see seos vajab ümbermõtestamist. Väidetakse, et loogika ja ratsionaalsuse vahekord peegeldab sügavamat duaalsust tähenduse ja mõtte vahel.