1. juulil on Vabal Akadeemial külas Juhan Javoiš, kes räägib seekordses loengus evolutsioonist.Kuni päris viimase ajani on teadust tehtud sisuliselt kahel ajendil. Esiteks, kasu "rahvamajandusele", ehk inimeste elu füüsilise mugavuse lühiplaaniline suurendamine. Teiseks, n-ö süüdimatu autopiloot, ehk Hando Runneli sõnastuses: "…kuskil võib ka tarvis minna". Evolutsioonilise vaate kohaselt – mis käsitleb inimest sellena, kes ta praeguse teadusliku konsensuse kohaselt on – elusolendina materiaalses mõttes – on esimesel ajendil tegutsemine näide nn dissipatiivsest adaptatsioonist (sensu Jeremy England). Lihtsamalt öeldes: kiirtee hukatusse. Ja teisel ajendil tegutsemine esimese käepikendus. Alles vägagi hiljaaegu on "pildi nurka" mikroskoopilisel määral kerkinud kolmas ajend: looduskaitse ehk ökosüsteemi jätkusuutlikkus - mis aga halval juhul tihti omakorda moondub esimese kahe käepikenduseks. Loengus küsitakse: kas ja mis mõistlik roll on sellises olukorras evolutsiooniteadusel (eeldades, et mõistel 'mõistlikkus' leidub siiski ka mingi mõistlikum tähendus peale dissipatiivse adaptatsiooni)?

Veel sellest saatest

Kõik episoodid
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»

Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»

6. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Tarmo Toom.Seekordses loengus on teemaks ladinakeelse piibli kujunemine õhtumaa „uueks originaaliks“.Vaatluse alla tuleb kõigepealt vetus latina. Seejärel käsitletakse Hieronymuse ladinakeelset tõlget, selle koondamist kahe kaane vahele, keskaegseid redaktsioone, kujunemist Vulgata’ks ja Roomakatoliku kiriku ametlikuks piibliks.

2 min
2 min
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»

Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»

  1. oktoobril peab Imar Koutchoukali Vabas Akadeemias järgmise loengu võimust, autoriteedist ja legitiimsusest islamis. Seekord on vaatluse all võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal.
2 min
2 min
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»

Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»

  1. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa valitsejaks. Periood algas sõjaga roomlaste ja Lõuna-Itaalias asunud Kreeka linnriikide vahel, keda toetas Aleksander Suure sugulane ja Epeirose kuningas Pyrrhos, ning lõppes Rooma leegionide esimese suure võiduga Makedoonia kuningriigi armee üle. Loengu teemaks on antud perioodil aset leidnud sõjad ja lahingud.
2 min
2 min