Sel reedel, 27. veebruaril peab Vabas Akadeemias loengu Hardo Pajula. Seekord tuleb juttu kujutlusvõime epistemoloogilisest rollist.

"Ma tahtsin oma trikkidega näidata aga seda, et maagi vaatenurgast kuulub kujutlusvõime kõigepealt ühte tajuorganitega. Selle asemel, et rääkida kujutlusvõimest kui omaette annist, võime seda pidada oma meeleorganite vaikesätteks. Kujutlusvõime määrab ära selle, mida me üldse näeme ja kuuleme. Ma väitsin oma tunniajases ettekandes, et silmamoondamistrikid kasutavad sedasama tajuorganite loomingulist nõtkust – kujutlusvõime on taju lõiketera," ütles Tähenduse teejuhtide 16. numbrile antud intervjuus oma töömeheteed silmamoondajana alustanud USA nimekas ökoloog ja filosoof David Abram.Seekordne loeng keskendubki kujutlusvõime epistemoloogilisele rollile. Lisaks David Abramile tulevad kindlasti jutuks 35. numbris intervjueeritud ameerika psühholoog Dean Radin ("Kujutlusvõime on taju lõiketera", 10.23) ja inglise psühhoterapeut Mark Vernon, keda intervjueeriti Tähenduse teejuhtide kõige värskemas numbris ("Ulro ulmad"; TT#61, 2.26).

Veel sellest saatest

Kõik episoodid
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»

Tarmo Toom «Ladinakeelse piibli võidukäigust Euroopa kultuuriruumis»

6. novembril on Vabal Akadeemial taaskord külas Tarmo Toom.Seekordses loengus on teemaks ladinakeelse piibli kujunemine õhtumaa „uueks originaaliks“.Vaatluse alla tuleb kõigepealt vetus latina. Seejärel käsitletakse Hieronymuse ladinakeelset tõlget, selle koondamist kahe kaane vahele, keskaegseid redaktsioone, kujunemist Vulgata’ks ja Roomakatoliku kiriku ametlikuks piibliks.

2 min
2 min
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»

Imar Koutchoukali «Võim, autoriteet ja legitiimsus islamis 4: võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal»

  1. oktoobril peab Imar Koutchoukali Vabas Akadeemias järgmise loengu võimust, autoriteedist ja legitiimsusest islamis. Seekord on vaatluse all võim ja autoriteet kalifaadi lagunemise ajal.
2 min
2 min
alt

Vaba Akadeemia

Otse

Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»

Siim Sõkkal «Pyrrhose sõda ning esimene ja teine Makedoonia sõda»

  1. oktoobril jätkub Vabas Akadeemias antiikaja sõjandusele pühendatud avalike loengute sari. Seekord räägib Siim Sõkkal Pyrrhose sõjast ning esimesest ja teisest Makedoonia sõjast. Ajavahemikul 281 kuni 197 eKr tõusis Rooma vabariik Apenniini poolsaart domineerinud jõust Vahemere lääneosa valitsejaks. Periood algas sõjaga roomlaste ja Lõuna-Itaalias asunud Kreeka linnriikide vahel, keda toetas Aleksander Suure sugulane ja Epeirose kuningas Pyrrhos, ning lõppes Rooma leegionide esimese suure võiduga Makedoonia kuningriigi armee üle. Loengu teemaks on antud perioodil aset leidnud sõjad ja lahingud.
2 min
2 min