Avalikust teabest, ajakirjandusvabadusest, digimeedia uutest trendidest ning raadio ja ajalehe ristamisest

Ennem läheb Issanda päike looja, kui vanameestel viinavabriku kõrval ajakirjandust puudutavad teemad otsa saavad. Teisiti pole asjad seegi kord: räägime julgeolekust, autoriõigusest ja suurte platvormide kätte kogunenud hiigelvõimust. Küsime, kas demokraatide võit USAs teeb olukorra Euroopa jaoks paremaks või hullemaks. Võtame jutuks poliitilise mudamaadluse ja tehisaru ning jätkame ka möödunud nädalal alustatud spioonijutte, sedapuhku sootuks ootamatust vaatenurgast.

Vanamehed viinavabriku naabrusest tahaksid sedapuhku rääkida pommuudistest ja strateegilisest solvumisest, telefonikõnedest ja häälekast vaikusest, turundusest ja autoriõigusest, majandusuudiste terviklikkusest ja spioonilugudest, ajakirjanduslikest eksperimentidest ning eksperimentaalsest ajakirjandusest, andmekaubandusest ja inimõigustest, aga ka sellest, milline saab elu olema ilma Soome uudisteagentuurita STT, ning milline ilma Nobeli rahupreemia laureaadi Dmitri Muratovi juhitud ajaleheta Novaja Gazeta, mis Vene võimude survel on sunnitud sulguma.

Kõigest sellest me kindlasti rääkida ei jõua, lubavad Rein Lang ja Väino Koorberg, kes sisenevad Kuku raadio stuudiosse ja seeläbi ka rohkete raadiokuulajate kõrvadesse esmaspäeval kell 13, kohe pärast uudiseid, mil eetrisse läheb autorisaade “Olukorrast ajakirjanduses”.

“Aga ühtteist ikka jõuab öelda ka!” lisavad nad optimistlikult.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt ei varja oma tänases saates oma kahjurõõmu moluraamatu viimaste otsuste üle. Sellest, kuidas see ja ameerika ahne AI võiks mõjuda meie ajakirjandusele nad ka räägivad. Ja siis imestavad vanamehed, kuidas on ikka nii läinud, et 15 aastat ei ole meie ühiskond suutnud kokku leppida, milliseid andmeid meie inimeste kohta kogutakse ja kuidas neid andmeid siis kasutada võib. Kellele on see kasulik ja miks ajakirjandus lambana seda kõrvalt on vaadanud?

Vanamehed ei saa muidugi üle ega ümber poliitmaastikuarhitektuurist ja kuidas selle kunstiline kujundamine meediatarbijale välja paistab.

Kui aega üle jääb, võib ehk kuulda ka sellest, kuidas mõned loomeliidud eesti kultuuri eest seisavad oma vara laiali tassides ja ennast paljaks varastada lastes.